Júma, 22 Qarasha 2024
7441 12 pikir 17 Qazan, 2018 saghat 13:38

Kókpardyng keri ketuine tosqauyl qong qajet!

Tuysqan   qyrghyz  bauyrlardyn  elinde   ótken ýshinshi Dýniyejýzilik     kóshpendiler  oiynynan   qazaq     kókpary  abyroysyz, kókparshylary  namystan  júrday  bolyp  elge qaytty.   Tayaq  etten,   sóz    sýiekten   ótedi.   Kókbórinin     kórnekti  ókili  Talas  Begaliyevtin   avtobustyn    ishinde  otyrghan     Qazaqstan  qúrama    komandasynyn  kókparshylaryna  kózdi  shúqyp túryp,  qapalanyp  aytqan  myna   sózderi: «Erkekshe  oinamadyndar  ma? Namys  degen  bar ma  senderde?  Ózbekstan   kókpar  oinamaghan. Men degen  qazaqtyn  jigitteri   kelip, bireudin   astyna  jatyp  bergenderin  pozor  boldy. Qay  betterinmen   elge  barasyndar? Qalay  barasyndar? Pozor!» - degeni qazaqtardyn  namysyna  tiyip, qan-qysymyn kóterip,  say-sýiegin  sarqyratyp,    dýr  silkindirdi.

Onyn   ýstine,   qazaqtardyn     atyna  búryn -sondy   aitylmaghan   auyr-auyr  aiyptaulardy   aqtaryp,   ýkimin  jariyalap,   janazasyn  shygharyp,  esekke   teris  mingizip   túrghan   oghan,  bizdin  bir  kókparshynyn   «sizder  dúghada  bolynyzdar»  dep,    jalynyp- jalbarynyp qaytarghan  jauaby,     otqa  may qúighanday,  beyne  bir    atom  bombasy  jarylghanday,   halyqtyn   ashu  yzasyn  odan  beter  laulatty.

Kókpardaghy  dau-damay,  búqaralyq aqparat  qúraldary men býkil   әleumettik jelilerdegi  2018 jyldyng qyrkýiek  aiynyng basty taqyryby  boldy. Múnday  jaghdayda  halyq    ashulanbaghanda, namystanbaghanda   qaytedi?  «Sengen, qoyym, sen  bolsannyn» naghyz keri boldy. Kókparshylarymyz   әlsizdik  tanytyp, bir   kýn   búryn  Qazaqstan  respublikasynyng Túnghysh  Preziydenti  Elbasynyn   Álemdik   Kóshpendiler  Oiynynyng biyik   minberinen,  qasynda  otyrghan  dostas elderdin    basshylarymen birge   qol   búlghap,   qúrmet   kórsetken   senimine  selkeu  týsirip,  ekinshi   kýni  oiyngha  shyqpay, kәmpitke ókpelegen  baladay    «etno-olimpiada»  auylynan  ketip qaldy.

Mәselege tereng boylau ýshin әngimening basyn 2016 jyldyng 22 jeltoqsanynda ótkizilgen jiynnan bastaghandy jón kórip túrmyn. Osy datadan eki-ýsh kýn búryn bedeldi ýsh atbegi Núrmúqan Joldasov, Qilan Núrtazinov jәne QR Sport komiytetining sol kezdegi tóraghasy Elsiyar Qanaghatovtar jigitterding atynan telefon shalyp, jinalysqa kelip qatysugha shaqyrdy. "Ne bolyp qaldy?" degenime: "Aytpanyz, Sәke, tapa-taltýste kókpardyng qazandyghyn alyp tastamaqshy»  bolyp  jantalasyp jatyr, - dedi. Búl kókpargha jasalghan qiyanat ekenin aittym. Qazandyqsyz bizdin  sporttyq   kókpardyng әlsiz  bolyp qalatynyn eskerttim. «Aytqanynyz  dúrys. Ózimiz de búghan an-tang boolyp otyrmyz. Sondyqtan  da Sizdi  shaqyryp túrmyz. Mindetti týrde keliniz. Bataluy saghat 10.00 de. "Júmbaqtas" qonaqýiinde ótedi" dedi jigitter.

"Búl ne júmbaq әngime eken" dep, tanghy shytyrlaghan ayazda jetpis shaqyrym jol jýrip mejeli jerge jettim. IYә, sporttyq kókpardyng týbine jetip, astan-kestenin shygharghan sol kýngi "qaraly" jinalys "Júmbaqtas" qonaq ýiining ekinshi qabatyndaghy shaghyn zalda otyz shaqty ghana adamdardyng qatysuymen ótti.

Bekbolat Tileuhan : «Kelesi jyly «Ekspo-2017» Astanada bolady. Sonyng shenberinde kókpardan әlem chempionatyn ótkizudi josparlap otyrmyz. Oghan amerika jәne basqa da sheteldikter qatysady. Búl jerde  bir mәsele bar. Olar qazandyqpen oinaudy bilmeydi.  Oghan,  (qazandyqqa) biz de qarsymyz. Sondyqtan býgin osy súraqty dauysqa salyp sheshemiz» - dep sózin bastady.

Sóz alghan azamattardyng basym kópshiligi qazandyqty alyp tastaugha ýzildi-kesildi qarsylyq bildirdi.

Mening aldymda eki  kisi sóz  aldy.  Ekeui de qazandyqtyn   alynuyna   qarsy  boldy. Sporttyq   kókpardyn    bilgirlerinin  biri   Qilan   Núrtazinov qazandyqtyn    qajettigin   jetesine   jetkizip   bayandap, dәiekti  mysaldar   keltirdi. Ol:  «ótken   ghasyrdyn   sekseninshi  jyldary   «shenberdin»   orynyna   kasemsottyn  balondaryn   qoyyp    oinaytynbyz.    Sonda , balongha   salym  salu shenberge   qaraghanda  qyzyqty  bolatyn.    Búl    «qazandyqtyn»   izi ,  alghashqy  nyshany   edi. Keyin «qazandyqqa»  kóshkende    sporttyq   kókpar kýrt   kóterilip  ketti. Dalada  oinaytyn  «doda»  nemese  «jappay»   kókparda   «shenberge» oinaugha  bolatyn  shyghar, al, sporttyq   kókpargha   ol kelmeydi.   Sporttyq   kókparda     jyldamdyq    mol  bolady  da, salym  salu   kórinbey   qalady   jәne   dau-damaydan  arylmaymyz. Menin  pikirim    «qazandyqty»  qaldyru   kerek» dedi.

Ontýstik    óniri  ejelden    kókpardyn  otany  bolyp    sanalady.   Ol  ras.   Aymaqtaghy   en    basty  sport  osy kókparymyz. Al, Núrmahan  Joldasov    bauyrymyz, kókpar  dese     ishken   asyn  jerge   qoyyp,   sonyn  basy   qasynan  tabylatyn   abzal   azamat. Ol jiyrma jyldan  asty      oblystyq   kókpar  Federasiyasynyng tóraghasy   mindetin   abyroymen  atqaryp   keledi.  Núrmahan  óz   sózinde : «Qazandyqsyz   oinaugha  qarsymyn. Ony  biz   2000  jyldardyn   basynda qyrghyz,  ózbek,  tәjik aghayyndarmen     talqylap   qabyldaghan  bolatynbyz.   Men  soghan qatysqan  kisimin.    Kókpar   kýshtiler  oiyny. Onda jarystyng kórigin  qyzdyratyn   kedergiler  men   erejege sәikes qaqpa   bolugha tiyisti» - dedi.

Kelesi   kezekte  sózdi  men   súradym. Birden  uaqyttyn  shekteuligine    baylanysty, qyzyl sózdi kóbeytpey, mәselenin   toq  eterine kóshtim: «Bekbolat,   «qazandyqty   alyp  tastau»   degen  qaydan  shyqty? Ony  kim  oilap  shyghardy? Búl  mәseleni   jinalystyn   kýn  tәrtibine  shygharu  túrmaq, oilaudyn   ózi  qate  dep  sanaymyn.   Óitkeni,  dәl osy súraqty  osy   jiyn  sheshe  almaydy. Qazandyqty   birneshe  jylghy tәjiriybeden  keyin   2001  jyly    tórt  memlekettin   zandy  túlghalarynyn     kelisimimen  jәne   qatysuymen  Halyqaralyq    Kókbóri   Federasiyasynyn  Kongresi  bekitken.  Onyn  zandy   qúqyq iyesi  de   osy – Halyqaralyq   Kókbóri Federasiyasy. Búl  bir.  Ekinshiden, qazandyqty  shenberge  auystyru keri  ketu  prosessi,   kókpardy  50  jylgha  artqa   qaytaru» - dep  turasyn      aittym.

Esimde   qalghany   menen  keyin   pikirlerin jetkizgen  Erghaliy   Toqabaev,   Marat   Qoyshiyn,    Qydyrbek  Rysbek,   Álimqúlov     Erkin   jәne Elsiyar   Qanaghatovtyn  aitqandary.   Tanymal  kókparshy әri  jattyqtyrushy   Erghali  Toqabaev:  «Ómir  boyy kókpardamyn.  Sporttyq   kókpardyn   en  dúrysy  da , en  qyzyghy  qazandyq»  dese   Marat Qoyshiyn: «Men  Sәdibek  aghanyn   aitqandaryn  tolyghymen   qoldaymyn. Qazandyqqa   tiyispeyik. Kókparshylargha  ol  únaydy» dep   tújyrymdady.  Al,  belgili   sport  jurnaliysi   Qydyrbek  Rysbek   «Futbolgha,  hokkeyge   qaqpa ,  basketbolgha    setka   qalay   kerek  bolsa,   kókparymyzgha    qazandyq   sonday   qajet» -dep   keleli  sózder  aitty. Atbegi  Álimqúlov  Erkin: «Sәdibek   Týgel   dúrys   aitady.     2001  jyly sol kongrestin    júmysyna   men de    qatysqan  bolatynmyn.   Tórt  memleketterding qatysuymen   joghary   dengeyde    ótken kongresste qazandyghy  bar  Ereje  qabyldanghan   bolatyn. Qazandyqty  shenberge   auystyru  dúrys  emes» dedi.

Sol   kezdegi  QR   Mәdeniyet  jәne    sport   ministrliginin   Sport  jәne   deneshynyqtyru    komiytetinin   tóraghasy   Elsiyar   Qanaghatov  sózi: «Kókpar    oiynyn   qazandyqsyz  elestetudin   ózi   qiyn. Qazandyq   kókpardyn   dәrejesin     biyikke    kóterip  tastady.   Endi  ony qozghaudyn  qajeti   joq  Men de  qazandyqtyn   alynuyna  qarsymyn».

Barlyq   sóilegenderdin  ishinen  eki-ýsh   adam  ghana  shenberdi   jaqtap  shyqty.  Qalghandary  jogharyda  aitqanymday   ýzildi-kesildi   qarsy  boldy. Sóz   alyp,    pikir  bildirgen   azamattardyn      basym      kópshiligi   qazandyqtyn    alynuyna    qarsy  bolghandyqtan,   búl  mәsele  osymen   toqtatylyp,  jinalys   ayaqtalatyn   bolar   edi  dep  oilap  otyrghan   bolatynmyn.    Joq, Bekbolat   onyn  orynyna  dauysqa   salamyz,  tizimdi  jasandar   dep   shyqty. Aldymen  28   adamnyn  tizimi,  keyin  taghy   tórteu  qosylyp   32   adam  boldy.   Menin  o  bastan      qazandyqtyn   alynuyna    qarsy  bolatynyma   sәikes  tizimge  qospady. Sonymen  birinshi «Qazandyq   alynsyn» ,  ekinshi   «Qazandyq   qalsyn»  degen   mәsele  dauysqa     qoyyldy. Aldymen "kimde –kim  qazandyq   alynsyn  degenderin  qol     kóterinder?" delindi.  Oghan   Bekbolatty   qosqanda     tórt-aq   adam    dauys  berdi. "Qazandyq   qalsyn" degenge   28  adam    qol   kóterdi. Dauys  berudin  qorytyndysy   boyynsha qazandyq  alynbaytyn  boldy. Ádildik   ýstemdik  qúrdy. Aldymen  dauys  berudin  nәtiyjesin   Bekbolattyn  ózi   moyyndady.

Men bәrin estip,  kórip  otyrmyn    ghoy. Ol bylay  dedi :  «Shenber   ótpey  qaldy.   Bir  toyda  eki  betashar  joq.   Ekijýzdi  bolugha   bolmaydy. Osymen   boldy».  Sәl  pauzydan  keyin   naghyz   «konsert»  bastaldy. «Amerikalyqtar  jәne  taghy  basqa   sheteldikter búl  erejemen  oinamaydy. Otkaz  beredi.  Onda   kókpardan әlem chempionaty   ótpey  qalady. Endi   qayttik?   Endi  qayttik?  Sender  osyny  týsininder dep  zalgha   qarap,   qayta  dauysqa   salmasaq   bolmaydy» dep tura    eki  minut  búrynghy tújyrymyn 180   gradusqa   ózgertip  shygha   keldi. Eng aldymen     baghana   ghana     «qazandyqsyz    sporttyq   kókpardyn  bolashaghy  joq»  dep   sóz    sóilegen  Qydyrbek   Rysbekúly  bauyrym  «men  dauysymdy   keri   qaytaryp  alamyn» dep «zadniy  hodqa»  saldy. Ózin-ózi   syilamaghandar  tarapynan   «mende   dausymdy    qaytyp  aldym» degendi  estu   men  ýshin   óte   jiyirkenishiti  edi. Ákem     aitatyn: «Jigit  eki   sóilemeydi.  Jigittin  eki   sóilegeni    ólgeni». Búl jerde  ary qaray  otyru  mýmkin  emes  bolatyn.   Men  dalagha, taza  auagha  shyghugha  asyqtym.  «Dauystaryn   qayta   alushylar» turaly   jazyp  otyryp, esime  tanymal   jurnalist Serik   Abbas-Shah  týsti. Men  ony   syrttay  tanimyn. Ómirde kezdesip, sóilespegen   adamym. Sekenning :«En  ekijýzdi, eng satqyn, en  qorqaq»  -  dep, qazaq  jigitterinin     adresine    ashyna  da,   kýiine  de aitqandary  «Júmbaqtastaghy»  basqosuda anyq bayqaldy.

«Áteshsiz  de  tan   atpay  ma,  osy?»,   amerikalyqtarsyzda   «Ekspo»   ótip,   kókpar  tartylatyn   edi   ghoy.   Búl  qaydaghy «kókpardan   әlem   chempionaty»?   «Aydaghanyn   bes   eshki   ysqyryghyn  jer  jarady». Kókpardan  «EKSPO  Kubogi» dese   jarasar   edi   ghoy. Álem chempionatyn   ótkizu    ýshin    alty    qúrlyqtyn   tórteuinde   búl   sport  týri  retinde  tanyluy  jәne   keninen  taraluy  tiyisti.   Dýniyejýzindegi  200  memleketterdin     en   keminde    80  elinde   kókpar   kýntizbege   ilinip,   olardyn   otandyq   chempionattary   ótui  qajet.  Sonda   ghana  sol  sport  týrinen әlem   chempionatyn ótkizuge   ýmittenesin?

Futboldan     әlem   chempionatyn  ótkizu   ýshin   24  jyl  boyy   ter tógildi. 5  qúrlyqta birdey  damytyp   baryp   qana   sonday    sheshimge   keldi.  Dzudodan әlem  chempionatyn  50  jyldan keyin,  býkil  jer shary  moyyndaghan son  baryp ótkizdi.

Kókpardyn  ne  ekenin   bilmeytin   amerikalyqtardyn  qatysuymen әlem   chempionatyn ótkizuge  bola ma ?

Álem    chempionatyn   ótkizu   ýshin, halyqaralyq «Kókbóri»   Federasiyasynyn   sheshimi   boluy  qajet  bolatyn.  Onday   rúqsat  - sheshim  bolghan  joq.  Búl  bir. Ekinshiden, EKSPO  ayasynda   bolghan    kókpardan   әlem   chempionaty  tolyqtay  halyqaralyq    «Kókbóri»   Federasiyasynyn     Kongresi  zerttep,  talqylap  bekitken 2001 jylghy  Erejesimen    ótkizildi. Tek  qazandyqtyn  orynynda    «shenber  syzyla    salyndy». Sonda  múny   qalay  týsinuge   bolady?  Búl «plagiat»   chempionat  bolyp   ketken  joq  pa? Halyqaralyq    «Kókbóri»   Federasiyasynyn    Kongresi   oryn  alghan   osy әperbaqandyqqa  qarsy, sheteldik   kez-kelgen   arbitrajdyq  sot   arqyly,  Erejeni  rúqsatsyz búzyp  jәne ony  paydalanghany   ýshin  milliondaghan  dollar  kólemindegi aiyppúl    saldyra   alady. Búl  jerde   aitayyn  dep  otyrghanym,   qabyldanyp, bekitilgen   jәne   qoldanystaghy  Erejenin  talaptaryn  qatan   saqtap, oiynshyqqa  ainaldyrugha  jol  berilmeydi. Álemdik «Kókbóri»    Federasiyasy  bedeldi   jәne   ókiletti  organ.

Ol tórt   tuysqan    elder   Qazaqstan,   Qyrghyzstan,   Tәjikstan  jәne   Ózbekstannyn    preziydentteri   Núrsúltan  Nazarbaev,  Asqar  Aqaev,  Emomaliy    Rahmon   jәne   Islam  Karimovter    qol  qoyyp   bekitken,    ózara yntymaqtastyq  pen  dostyq  qarym - qatynasty  odan   әri  nyghaytu   kelisim   sharttaryn  jýzege   asyru    negizinde   2001  jyldyn   12-16   qazan kýnderi Qyrghyz  Respublikasynyng astanasy   Bishkek   qalasynda  qúryldy.  Búl   shara   syrtqy   ister     Ministrlikteri   arqyly   tolyqqandy  úiymdastyryldy.   Ár eldin  delegasiyasyn   sport   ministrleri  men   lauazymdy  túlghalar  bastap  bardy. Qazaqstan  jaghynan otyzday  adam baryp  qatystyq. Bizdin   eldin   delegasiyasynnyn   sapynda    QR   Sport  Agenttiginin   tóraghasy   Qúlnazarov  Anatóli  Qojykenúly,  Últtyq  at  sporty   Federasiyasynyn     tóraghasy     Qayrat  Satypaldy, QR Sport  Agenttiginin   tóraghasynyn  orynbasary   Elsiyar  Qanaghatov,   respublikalyq   «Kókbóri»  Federasiyasynyn    preziydenti  Qanafiyn   Bolatbek   jәne  basqa  da    esimderi   elge  belgili  sport  mamandary  men   kókpardyng biliktileri    boldy.  Bes  júldyzdy «Pinara»  qonaq    ýiinin     ken  zalynda   ótkizilgen  kókpardyn   túnghysh   qúryltay   kongresinde әr  eldin  sportynyn  basshylary   qoldaryn   qoyyp,  mórlerin  basyp  Halyqaralyq   «Kókbóri»  Federasiyasyn   qúryp,  onyn  Erjesin  bekitti.   Ereje  zandy  qúqyqqa  iye  boldy.

Halyqaralyq «Kókbóri» Federasiyasynyng birinshi siezinde múqiyat talqylanyp, qabyldanyp Erejege engizilgen «qazandyq» kókpar oiyny men onyng tarihyndaghy jarqyn janalyq jәne ýlken jetistik bolyp sanalady. Búl bilim men ghylymnyn, izdenis pen qúlshynystyng jenisi. Qazandyq   qoldanysqa    birden   engen  joq. Ol   jýzdegen   praktikalyq   tәjiriybeden   ótkizilip,  baryp  qana  paydalanugha    engizildi.  Qazandyq   jәne  osy   sporttyq    kókpardyn   erejesin     jasaugha    bes  jylday    uaqyt    júmsaldy.  Ghalymdarmen   qatar  ónertapqyshtar, programmister,   konstruktorlar  atsalysty. Praktikalyq  jәne  ghylymiy    tәjiriybeden    ótkizilgennen  keyin   «qazandyqtyn»     shemasy  men  eskiyzi  jәne  konsepsiyasy   jasaldy. «Kókbórinin»   Erejesin talqylaugha  jәne  ony  qabyldaugha  tórt  memlekettin    belgili   kókparshylary,   atbegileri  men  shabandozdary   arnayy   kelip   qatysyp    zor   belsendilik      tanytty.   Olardyn    ishinde   qazaqstandyqtar Nәbiy   agha   Momynov, Oryntay   Ámirghaliyev,  Núrmahan   Joldasov, Ghani  Ahmetbaev, Qúsman  Shalabaev,     Múrat  Qydyrbaev, Álimqúlov   Erkin,  Maqsút  Igaev   jәne  taghy   basqalar   boldy. Ereje  boyynsha    kókpar    úzyndyghy  200  metr, eni  80  metr,  eki  jaghynda  qazandyghy   bar    arnayy   alanda   oinalady.   Qazandyqtyn  jalpy  diametiri   3,1  metr,   jerden    biyiktigi  1  metr  20  santiymetr. Salym  týsetin  qazandyqtyn    eni  1,5  metr,  terendigi jarty  metr. Bәri jan-jaqty  egjey-tegjeyli  eseptelingen. Kókbóri  alanynda:  eki  basynda  eki  qazandyq  ornatylady,   bir  ortalyq   shenber, eki  aiyp   shenberi, oiyn  bastalghanda serke   jatatyn   kishkene  shenber, aiyp alany,   oiyn  bastalghan    kezde    kókparshylar  túratyn   syzyq  jәne  oiynshylar  auystyrylatyn    syzyqtar   jasalynady.  Komandada 10  oiynshy   10  atymen   bolady.    Al,  oiyngha әr  komandadan  tek  4   oiynshy  kiredi. Oiyn  barysynda   oiynshylar  almastyrylyp  túrady.    Búl  jana   ereje     kókpardyn   dәrejesin    biyikke   kóterip, abyroyyn  arttyrdy, kókparshylar men jankýierlerdin  erekshe qúrmetine  iye  boldy. Oiyn  óte  qyzyqty   jәne  tartysty   sporttyq   jaghdayda  ótetin   boldy.

Osy  tústa    osynshama  Joghary  dengeyde     qabyldanghan   Erejeni   az ghana  toppen  (onda da  ekinshi   mәrte  dauysqa   salyp)  kishigirim  jiynda ózgertuge  bola  ma?

Áriyne  bolmaydy.   Mýldem  bolmaydy.   Búl  zangha   qayshy.

Mysalgha,  biz   búryndary   barlyq ózgertuler men tolyqtyrulardy tek   Siezderde  qarap,  qabyldadyq.   En   alghash  últtyq  sporttyn      Erejelerin 1996  jyldyn  1   nauryzynda  Almaty   qalasynda   ótken     Qazaqstannyn  barlyq     atbegilerinin    túnghysh    Qúryltay-Siezinde   qabyldadyq.  Odan  keyin   últtyq  sporttyn   Erejelerin  1999  jyldyn     7-shi    sәuirinde    jәne   2001  jyldyn   12-14  aqpanynda    ótken     atbegilerding Siezderinde  talqylandy.  Eki    kýn  boyy    talqylap,    ýshinshi   kýni  Siezdin   qaulysymen    bekitetinbiz.

Bekbolat  Tleuhan  baspasóz   mәslihatynda   Ystyqkólde    ótkizilgen   Býkildýniyejýzilik    Kóshpendiler   Oiynyn jay  bir  festivalimen   tenestirdi.   Búlda  mýldem  qate   týsinik. Ýshinshi    kóshpendiler  oiynyna    82  memleketterdin     sportshylary   kelip  qatysty. Oiyn  barysy  boyynsha  56  memleketke  tikeley   efiyr   kósetilinip, ony 1 milliardttan   astam   adam  tamashalady.  Álem    halqy  óte  joghary  bagha  berdi .   Kóshpendiler   oiynyna  "Etno-Olimpiada" degen  qúrmetti    ataq  berildi. Býkildýniyejýzilik    Kóshpendiler   Oiynyna  10  memlekettin     Preziydentterimen  Premier -Ministrleri   kelip  qatysyp, tamashalap  otyrdy.  Solardyng ishinde  Elbasymyz  Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev  boldy.

Toqsan  auyzdyn  sózdin   tobyqtay  týiini  tómendigidey:

Birinshiden: Shúghyl  týrde  jibergen   qatelikti   moyyndap «shenberdi» alyp,   «qazandyqty»   qoldanysqa   qayta   engizu   qajet. Áytpese   búl   qoldan  jasalghan  tarihiy   qatelik,   tek eki   eldin     arasyna  syzat   týsirgenimen qoymay,   janadan  birigip  jatqan býkil   týrki   әleminin   dostyghyna   keselin  tiygizui  әbden mýmkin. «Qazandyqty»  alyp  tastap,  «shenberge»  kóshu  degeniniz:  «Túlpardy - esekke, djipti - arbagha»  auystyrumen birdey.  Búl  -  progress  emes, naghyz regress,  keri  ketu prosessi.

Ekinshiden:  taghy  da  aitalap  aitamyn, jibergen   qatelikti   moyyndap   Qyrghyz   kókparshylarymen   halyqaralyq   «Kókbóri»  Federasiyasynyn   Erejesine  sәikes,  eki  mәrte  dostyq-joldastyq   kezdesu    ótkizu   kerek.   Bireuin - Qazaqstanda,   ekinshisin - Qyrghyzstanda.

Ýshinshiden: Kókpardyn   Erejesin  Halyqaralyq  Federasiyanyn  Erejesine  sәikes  qaytadan  jasap, siezde   bekitken dúrys.

Tórtinshiden: 2016  jәne   biylghy jyly   ótken   Býkildýniyejýzilik  Kóshpendiler   Oiynyna   kókpardan   Qazaqstan  Últtyq qúrama   komandasynyng eshbir  dayyndyqsyz qatysuyna  jol  berip, bey-jaylyq  tanytqan  barlyq  jauapty   kisiler jazalansyn. Baqtybay  Shyrynqúlov  pen Núrdәulet  Momynovtyn  viydeoda ashynyp  aitqandary   jәne   myna  túrghan   qyrghyzdargha   atsyz  baru, oiyngha  shyqpay  qoy  jәne  taghy  basqalary ýshin jauapty túlghalar jauap bersin.

Besinshiden: Últtyq   sport -  últtyq  qúndylyq!  Qiyn-qystau  kezde Últtyq   sporttyn     keninen    qanat  jayyp, ósip   órkendeuine  barynsha  zor  ýles   qosqan  jәne   qazir de  enbekterin   sinirip   jýrgen Serik   Ýmbetov,  Elsiyar   Qanaghatov,   Qilan  Núrtazinov, Oryntay   Ámirghaliyev, Nәbidolla   Kiykebaev,  Tóken   Júmaghúlov,  Ábilhan   Dauylbaev,  Baltabay   IYgenov,   Bolatbek   Qanafiyn,  Núrmahan   Joldasov,    Kendebay      Ábishev,   Baqyt   Baytýlenov, Amanqos   Derbisaliyn,  Mәtkenov   Tilegen,  Ardaq   Ámirqúlov, Nikolay   Kuzimiyn, Qosybek   Yrzaghaliyev,  Talghat  Omarov, Amankeldi   Kәrentaev,  Ghizat  Beysenov,    Ahmetbek   Núrselinov,  Derbis   Baydildaev,  Marat  Manabaev,   Núrlan  Tleulesov,   Saev  Janys,  Miras   Esenbaev,   Toqan   Bazarhanov,    Qahar   Qiyantaev,   Ónerbek  Janbala,   Orynbasar   Qúlbekov, Múrat   Qydyrbay,  Shoqan   Shadiyarov,  Qanat  Ahmetov, Vasiliy   Simashev,   Mәdiy   Áliyev,   Kemelbek   IYgenbaev, Vladimiyr  Sorokiyn,   Qúsyman     Shalabaev,   Nauqannúr   Baqbergenúly,   Qúlamhan   Jaqypov,   Balabek  Esimov,   Júmabek  Jәpishev,  Janbyrshy    Nýrkenov,   Seyitov  Seysen,   Seyitov   Aqylbek,   Berik   Orazalinov,    Mústafaev  Mústafa,  Altay   Zeynulliyn,    Tóleuov   Arman,   Grigoriy   Matuh,   Núrlan  Tlebarys,   Ertileu   Satybaldiyev, Serik  Bekqayyrúly,   Erjan   Jankólikov,   Dýisen   Núrlanov,    Qayrat    Ihsan,   Gorshkova   Galina    Ivanovna,   Rizabek   Ibraev syndy    jәne   basqada   jýzdegen  azamattardyn  basyn  qosyp,    «Aqyldastar    Alqasyn»   qúru  qajet.    Aty   atalghan   azamattar   ózderinin  bay  tәjiriybelerimen bólisip,    jastargha  baghyt-baghdar úsynyp  otyrsa  qanday  jarasar   edi  jәne   qyrghyzdaghyday   jas   kókparshylar   «ot  basyp»   qalmaghan   bolar   edi. Olardyn   tәjiriybelerin   qúrmettemeu   jәne    atqarghan   ólsheusiz    júmystaryn   elemeu    dúrys   emes. 1995 - 2013 jyldar   aralyghyndaghy 18  jyldyn  ishinde, memleketten   bir  tiyn   almay,  qoghamdyq  jәne   patriottyq  -  entuziazmdik   negizde   20 -dan astam    últtyq   sport  týrlerinen   Federasiyalar    ashylghan   edi.

Últtyq at  sportynyn,  jalpy   últtyq  sport  týrlerinin   avtorlary  bizdin    ata- babalarymyz.   Búl  solardan   qalaghan  asyl   múra. Olar  bizge    amanat   retinde   qaldyrdy.   Biz  sony  jalghastyrushylarmyz.  Sondyqtan  da,   biz, qazaq últynyng úlylyghyn, qazaq halqynyng danalyghyn, qazaq elining eldigin әlemge pash etetin mәdeniyeti men salt-dәstýri bolsa, sonyng eng basty­sy últtyq sport týrleri, últtyq sport oiyndary  dep esepteymiz. Últtyq sporttyn  eki  myn  jyldyq  tarihy bar.

Alaman bәige, toq bәige, jorgha jarys, qúnan bәige, kókpar, qyz quu, at ýstindegi sayys (audaryspaq oiyny), tenge alu, jam­by atu, qamshygerlik, sayasatkerlik, týie jarys – jel­maya, qazaqsha kýres, jekpe-jek, toghyzqúmalaq jәne taghy basqa sport týrleri sonau yqylym zamannan beri tughan halqymyzben birge jasap, úly aqynymyz Júban Moldaghaliyev aitqanday «Myng ólip, myng tirilip» keledi.

Týiindep aitsaq, Últtyq sport – Úly dala mәdeniyetining temirqazyghy. Al, mәdeniyet – últ ruhy, bolmysy!

Últtyq sportymyz – eki mynjyldyq tarihynda, mening zertteuimde 4 kezendi bastan keshirip otyr.

1-kezen: Dәuirimizding VI  ghasyrynan – XVIII ghasyr aralyghyn qamtidy. Týrik qaghanaty, Deshti Qypshaq, Altyn orda, Qazaq handyghynyng damu tústary.  «XIII ghasyrgha sozylghan kóshpendiler sportynyng qalyptasu kezeni».

2-kezen: Resey imperiyasynyng qaramaghynda bodan bolghan túsymyzdaghy últtyq sport týrlerining damuy. Tolyq XVII, XIX ghasyrlarmen men XX ghasyrdyng basyna deyingi – 217 jyl. «Baytal túrghy bas qayghy zaman».

3-kezen: Qazan tónkerisi bolghan 1917 jyldan – 1991 jyldar Sovetter odaghy taraghangha deyin – 74 jyl aralyghy. «Últtyq sportymyzdyng – kólenkedegi shóp siyaqty damuy».

4-kezen: Qazaqtyng tәuelsizdik alghan 1991 jyldan býgingi kýnge deyingi aralyq.

Jogharyda aityp ótkenimdey, últtyq spor­t - el tәuelsizdigining arqasynda ótken toqsanynshy jyldardyng basynda qolgha alyna bastaldy. Ony kótergen Ayyp Qúsayynov, Boshay Kitapbaev, Anatóli Qúlnazarov, Saylau Túryskeldiyn,  Imanghaly Tasmaghambetov, Amalbek Tshanov, Serik Ýmbetov syn­dy azamattar. Sonyng arqasynda elimizding kóptegen ob­lystarynda at sporty oiyndary jii ótkizile basta­dy. Sol tústa últtyq ónerge susap qalghan qauymnyng tamashalaghany asa bir keremet bolatyn.

Óz basym sonday iri jarystardyng bel ortasynda jýrdim, birtalayyn úiymdastyrdym. Osy maqsatpen 1994 jyly Shyghys Qazaqstannan Almatygha arnayy kóship keldim. Sol uaqyttarda belgili adamdardyng me­reytoylaryn ótkizu dәstýrge ainaldy da, at oiyndary jandandy.

Qayta týlep jatqan últtyq oiyndardyng belgili jýiesi, bekitilgen erejesi bolmaghandyqtan, kóptegen olqylyqtar ketti. Audaryspaq, kókpar oi­yndary ótkizuge qarsylar da tabylyp, ayaqtan shalu­shylar kóp boldy. Búlay jýre berse, at sporty ja­stardy qyzyqtyrudan qala ma dep qoryqtyq.

Belgili bir jýie, erejege baghynbaghan isting keteui ketetinin týsinip, 1995 jyldyng qantarynda Jastar isi, turizm jәne sport Ministri Birghanym Áytimovagha hat jazdym.

Abyroy bolghanda búl hat ministrlikting sol kezdegi bólim mengerushisi Elsiyar Qanaghatovtyng qolyna tiydi.

Sonymen, mening hatymnyng negizinde Qilan Núrtazinov, Kendebay Ábishev syndy birqatar jigitter tize qosyp, aqyrynda últtyq oiyndar Erejelerining alghashqy núsqasyn jazdyq. Sosyn erejeler dayyn bolghannan keyin 1996 jyldyng 1 nauryzynda Almaty qalasynda túnghysh ret qazaq atbegilerining Qúryltay konferensiyasy úiymdastyrdyq. Búl kýn – Últtyq at sporty týrlerining Federasiyasy ýshin tarihy data bo­lyp este qaldy.

"Daudyng basy    Dayrabaydyn  qasqa   siyrynda" degendey býkil   Qazaqstan   atbegileri  men  kókparshylarynyn  kónilin    kýpti   etip   jýrgen   jaghday   memlekettik  mekeme   «Samúryq   Qazynadan»  Últtyq  sport  ýshin  dep,     «últtyq   sport   týrleri  qauymdastyghy»   2013  jyldan   býgingi   kýnge  deyin,   5 jyldyn   ishinde   qansha   qarajat   aldy   jәne  ol  qalay,  qayda  júmsaldy?  Mine, endigi súraqtyn   ýlkeni   osy.    Ony   bәrinin  bilgisi    keledi  jәne  biluge   qúqyly. Ol  oryndy.  Óitkeni, alynghan qarjy halyqtyn   salyghy, memlekettin   aqshasy.

Álemdik Kóshpendiler  Oiynyndaghy kókpardan  últtyq  qúrama   komandamyzdyn, kókparshylardyng   sýmireyip   elge   qaytuy,   olardyn   atyna  qyrghyz bauyrlardan namysqa    oq  bolyp  tiygen    auyr  sózderdi  aitqandaryn,  bizdin    komandanyn  «Samúryq - Qazynanyn»  mol   qarajaty bolsa  da, eshbir  dayyndyqsyz, atsyz  barulary, «pozor »  degen  sóz  estip, masqaragha   úshyraulary,   sodan  beri  últtyq  qúndylyghymyz  kókpardyn  «kelemejge»  ainaluy, bizdin  jaqtyng Halyqaralyq kókpar  Federasiyasy    bekitken   Erejeni  óreskel   búzyp, «qazandyqty»  alyp  tastaulary   renish  tudyrady.   Azamat  retinde  óz  oiymdy, úsynystarymdy jetkizip  túrmyn.  Bir sózben  aitqanda, búl   mәseleni   býkil   el  ashu-yzamen talqylap  jatqanda  syrt  qala  almadym.

Sәdibek Týgel,  Halyqaralyq «Kókbóri»  Federasiyasy, Últtyq  At  Sporty  Federasiyasy  men   Últtyq    sport  týrleri Qauymdastyghynyn  negizin   qalaushylardyn   biri, Últtyq  Sport týrlerinen  enbek   sinirgen  jattyqtyrushy. 

Abai.kz

12 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1438
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3202
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5163