Jeksenbi, 20 Mausym 2021
Keshe men býgin 3538 10 pikir 19 Qazan, 2018 saghat 11:00

Tildik kedergi hәm qaraghaygha qarap, tal óser...

Bala kezimde agham "ot jaghugha tamyzdyq bolady" dep, qaladan qaptargha salynghan eski kitaptardy auylgha alyp keletin edi. Sol qaptardyn ishinen tarihy kitaptardy tauyp alyp, ishim pysqanda oqityn edim. Kitaptar ishinen, Karl Markstyng «Kapital» degen ghylymy enbekterin qyzyghyp birneshe ret oqysam da, úqpaytyn edim. Aghamnan súrap jýrip, «Bolishoy ensiklopedicheskiy slovari» degen qalyng kitapty qolyma týsirdim. Qoydyng kezegine barsam da, «men kótermeymin, at kóteredi» - dep, «ensiklopediyany» qorjyngha salyp alyp, mal sonynda jýrip oqitynmyn.

Barlyq kitaptardaghy jii kezdesetin týsiniksiz terminder men sózderdi dәpterge jazyp alyp «ensiklopediyadan» qarap otyryp týsinuge tyrysyp, ghylymy jәne sayasy oilardy ózimshe qazaqshagha  audaratynmyn. Nәtiyjesinde, keyin «Kapitaldy» oqyghanymda ghylymy jәne sayasy sózderdi týsine bastadym. Institutta tarih mamandyghy boyynsha oqyp jýrgenimde, Karl Marks pen V.I. Leninning ghylymy enbekterin esh qinalmay oqyp úghatyn hәlge de jettim. Jyldar boyy, Leninnyng shygharmalaryn oqyp jýrip, oishyldyng kitapqa týsirgen oilarynyng dauryqpa ekenin týsindim. «Demagogiya» demekshi, kitaptardan úghyp týigenime dәlel bolsyn degendey "K.Marks, V.IY.Leninning ilimimen Sovet eline kommunizm ornatamyz" degen Kenes Odaghy da qúlady.

Qatardaghy azamattarymyz týsine bermeytin sayasy sózderdi kóp paydalanyp ústazdyq júmysymda oryssha sudyrlap sóilegenimde aldymdaghy otyrghan auditoriya auyzdaryn ashyp, dәrisimdi týsinbese de tynysh otyryp tyndaytyn. Adamdardy ózine orap alyp tyndatatyn fenomendi osy kýnge deyin, elimizding biyliginde jýrgen orystildi túlghalar asa sheberlikpen paydalanady. Sovet ókimeti túsynda barlyq dengeyde bastyq bolghan ýlken kisiler meni jaqsy týsinedi dep oilaymyn. Sebebi olar, barlyq merekelerde jәne jinalystarda orys tilinde óz zamanyndaghy kósemderdi úlyqtaytyn bayandama jasaugha mindetti edi. «Bayandamalaryn» oidaghyday oqyp shyghu ýshin, әr qazaq orys tilin jaqsy biluge tyrysty, til qoryn ýzbey tolyqtyryp otyrdy. Osynday «dәstýrlerdi» osy kýnge deyin saqtap, eskining adamdary býgin otbasylarymen jalghastyryp otyr deuge bolady. Sol zamannan osy kýnge deyin ana-tilimiz ekinshi qatarda túr.

Elimizding barlyq qalalaryndaghy jergilikti әkimshilikterinde tilderdi damytu bólimderi bar. Shahar túrghyndaryn qazaq tiline oqytugha arnalghan qala budjetinen jylda qomaqty qarajat bólinip otyrady. Memleket aqshasyn jergilikti әkimshilikter janynda júmys jasaytyn oqu ortalyqtaryna emes, sol jerde kommersiyalyq túrghyda júmys jasaytyn bilim beru ortalyqtaryna subsiyadiya retinde beru kerek siyaqty. Osy kezde ghana memlekttik emes bilim beru ortalyqtary qala túrghyndaryn oqugha shaqyryp, qazaq tilin nәtiyjeli ýirenuge ornalghan oqytudyng joldaryn tabar edi.

Adam qúqyghyn qorghaytyn halyqaralyq úiymdardyng qoldauymen júmys jasaytyn elimizdegi qoghamdyq úiymdardy aitpaghanda, memlekettik tapsyryspen júmys jasaytyn qoghamdyq úiymdardyng ózderi barlyq jerde is-sharalaryn kóbine orys tilinde ótkizip jatady.

Azamattarymyzdyng qarym-qatynasynda tildik kedergiler (Yazykovye bariery) mәselelesi osy kýnge deyin sheshimin tappay otyr. Azamattar arasyndaghy tildik kedergiler elimizding ilgeri algha basyp damuyna tosqauyl jasaytyny anyq. Tek orys tilinde sóileyting bauyrlarym «Ózge tildin bәrin bil, óz tilindi qúrmette!» - degen sózderge nege qúlaq aspaydy? Barlyq bilim beru ortalyqtarynda shet tilderin oqyp jýrgen jastarymyz bolashaqta shet elderine júmysqa nemese túraqty ómir sýruge ketudi armandaytyndaryn jasyrmaydy.

Buhgalteriya, smeta jasaushy, kadr júmystary degen siyaqty mamandargha oqytatyn aqyly repetitorlyq oqu kurstary barlyq jerde kóptep ashylyp jatyr. Sol bilim beru ortalyqtardyng kópshiligi bilimderin tek orys tilinde beredi. Memleketimizding orta kәsiptik jәne joghary oqu oryndarda qazaq tilinde oqylatyn kәsiptik bilim beru sapasyn joghary kóterip, údayy jetildirip otyruymyz qajet. Barlyq oqu oryndardaghy oqityn jastarymyzgha sabaq ornyna kóshe sypyrtqanymyz da dúrys emes. «Senbilikter» arqyly jastarymyzdy enbekqorlyqqa jәne tazalyqqa ýiretemiz degen úghymdar qate.

Elbasynyng osy jolghy Qazaqstan halqyna arnalghan Joldauynda 2019 jyldy Jastar jyly dep jariyalaudy úsynghanyng bilemiz. Barlyq el ózining keleshegin óskeleng úrpaghymen baylanystyrady, jastarymyzdyng jaghdayyn jaqsartamyz degen sózder elimizding barlyq sayasy partiyalardyng baghdarlamalarynda jazylghan. Osydan baryp, jastarymyzdy memlekttimizding qoghamdyq-sayasy ómirine belsendi aralasugha shaqyramyn! Búl degenimiz alda, jastarymyzgha saylaugha baryp erkin tandau jasauyna nemese saylaugha týsip tandauly bolugha bolady degen Konstitusiyalyq qúqyqtaryn meylinshe paydalanu kerek.

Janat Asanqaliy

Abai.kz 

10 pikir