Qazaq qadym zamannan beri qariyasyn qadirlegen, alpysqa kelgennen aqyl súraghan halyq edi. Alayda jastargha jol siltep, elge tútqa boluy tiyis qarttarymyz qazaqqa qarsy qyzmet atqaruda. Bizding de kópke topyraq shashqymyz kelmeydi. Biraq biz kórgen qarttardyng kóbi jastargha mazaq bolyp otyr. Biz búl jerde el aldynda, biyik minberde jýrgen elita ókilderi jayly aityp otyrmyz.

Bizding saytta jaqynda ghana «Mәjilis pen Senattaghy 155 deputattyng 45-i zeynetker» degen maqala jariyalanghan edi. Ony orystildi BAQ ta ilip әketip, audaryp basty. Baqsaq osy zeynetker kókelerimizding kóbi әli komsomol eken. Býgingi biylik iyelerining betin tyrnasang komsomol men kommunisterdi kóresing degen maqal kýlki emes qayghy shaqyryp túr. Tәuelsiz elding tórinde qúnjiyp otyryp, elding eng mayly jiligin mýjip otyryp ózge ókimetting jyryn jyrlau naghyz satqyndyq der edim. Dәl mynaday aqsaqaldardy kózimen kórse ataqty Múqang «Azayyp bara jatyr qariyalar» dep ah úrmas edi.

Bizding ne jayly aityp otyrghanymyzdy sizding de ishiniz sezip otyr. Mәngilik el boludy maqsat tútatyn Qazaqstanda túryp esimin el úmyta bastaghan Kenes odaghyn saghynushylardy aityp otyrmyz. Ótken ómirge saghynyshtary jetelep, eski kýnning elesine esi ketip júrgender ózge emes tәuelsiz qazaq biyligining bir-bir biyiginde otyrghandar. Qarapayym halyqty bilmeymin, Qazaqstan osy shendilerdi eshteneden kem-qor qylghan joq. Ishkeni aldynda, ishpegeni artynda. Týk tyndyrmasa da, kresloda kózderi kiltiyip otyrghany ýshin milliondap jalaqy tólep otyr. Al búlar bolsa "komsomol bizdi baqty-qaqty" dep HH ghasyrgha qarap mónireydi. Komsomol kezderin óz ómirlerining altyn belesine baghalaydy. Sol kýnimizdi eske alyp altyn dәuirimizge qayta oraldyq dep maqtanyp jýr ózderi. Halyqty syilamaghandardy biz de syilaugha mindetti emespiz. Búndaylardy qazaq "tarysy pisken ýiding tauyghy" deydi.

Tәuelsizdikting tuy tigilgen, jeltoqsanshy jastardyng qany tógilgen Almatynyng tórinde qyzyl imperiyanyng qynsyz qylyshy komsomol úiymynyng 100 jyldyghyn dýrkiretip toylaghany tәuelsiz elding sýiegine tanba! Ózderi toylaghanymen qoymay, mereke júmysyna egemen elding jastaryn da jegude. Abay atyndaghy qazaq Memlekettik akademiyalyq Opera jәne balet teatrynda býkilodaqtyq Leninshil Kommunistik Jastar Odaghynyng 100 jyldyghyna oray ótken merekelik konsertte komsomoldyng tuyn Qazaqstan әskerlerine kótertip qoyghanyn aityp otyrmyz. Sonda bizding sarbazdarymyz qay elding tuyn qorghauy kerek? Tәuelsiz Qazaqstannyng ba, әlde Kenes odaghynyng ba?!  Dәl osy keshte ýlken sahnanyng tórinde kýn kósem – Leninning beynesi túrdy. Sarbazdarymyz Kenes dәuirining tuyn kóterip, dәl tóbemizde kýn kósemning beynesi túrsa biz qalay kýiinbeymiz. Aynalayyn, atalar, komsomol sizder ýshin qadirli bolghanymen, tәuelsiz elding jastary ýshin kók tiyn qúny joq. Sol ýshin egemen elding sarbazdaryn saryala tularynyzdy ústatyp qorlamanyzdar!

Endi Almatyda ótken dýbirli toygha kimderding qatysqanyn aita keteyik (biz ótken jolghy "Jat iydeologiyany dәripteu - tәuelsizdikke qauip" atty maqalamyzda olardyng atyn atap, týsin týsteytinimizdi aitqan edik). Atalghan jiynda qúrmetti qonaqtar qatarynan Qazaqstan kommunistik halyq partiyasy ortalyq komiytetining hatshysy, mәjilis deputaty Jambyl Ahmetov, Qazaqstannyng Reseydegi elshisi Imanghaly Tasmaghambetov, deputattar Quanshy Súltanov pen Serik Seydumanov, senatorlar Baqytjan Júmaghúlov, Birghanym Áytimova syndy kisiler oryn tapty. Qarap otyrsanyz bәri de at-ataghyn at kótere almaytyn shendi kisiler. Tәuelsiz Qazaqstan eli ýshin, halqy ýshin qaltqysyz qyzmet isteui tiyis memlekettik qyzmetkerler. Al atqaryp jýrgen qyzmetteri mynau. Tipti, osy әreketterining dúrys ekenine jýz payyz senimdi. Syrdyng suy siraghynan kelmeytin myrzalar elding synyn sausaghynyng úshymen shertip jiberuge dayyn. Sózimizding dәleli retinde aty atalghan alpauyttardyng bir-eki auyz pikirin bere keteyik:

- Mening 15 jyl ómirim tikeley komsomolgha baylanysty. Sondyqtan men komsomoldaghy qyzmetim ýshin úyalatyn, qysylatyn, qyzaratyn esh nәrsem joq, kerisinshe, óstim óz qatalarymdy, adamdardy jeteley jýrip, ózim ýirendim. Kenes odaghynyng túsynda asharshylyq boldy. Oghan komsomol kinәli emes. Olar jas balalar sizder siyaqty. Áke sheshelerinizdey adamdar tapsyrma berdi, zaman solay boldy. sondyqtan tarihty betaldy kýstanalay beruge bolmaydy,- deydi Mәjilis deputaty Quanysh Súltanov.

- Komsomol týgili qazirgi kommunistik partiya bolsaq ta sovettik kompartiyanyng isine biz de jauap bermeymiz. Komsomol ishinde sayasy qughyn-sýrginderge aralasqandar joq. Ásirese, 1960 jyldardan beri búrynghyday әsireqyzyl nauqandar bolghan joq. Komsomol qatarynda Otanymyzgha adal qyzmet etkender kóp. Búl - adal adamdardyng jastyq shaghyn eske alu jiyny, - deydi mәjilistegi Qazaqstan halyqtyq kommunistik partiya fraksiyasynyng mýshesi Jambyl Ahmetbekov.

Mine, aitar uәjderi osy. Tipti әdette bastary bir qazanda qaynamaytyn әr toptyn, әr partiyanyng ókilderi de osy toy qarsanynda bal jalasa qaldy. Osydan-aq, bizding elita dep, el aghasy dep senip jýrgenderding jýrek týkpirinde jatqan eng ayauly sezimderi Sovet odaghyna arnalatynyn angharugha bolady. Miyn Mәskeu ulap tastaghan aghalar, komsomol kinәsiz dep shyr-pyr bolatynday eshkim de kýli kókke úshqan komsomolynyzdy sotqa tarqaly jatqan joq. Tәuelsiz elde sol bir ker zamannyng kýii shertilmese eken deydi. Al sizder Kenes odaghyn saghynyshpen eske alyp, mahabbatpen toylap jýrsizder. Osy satqyn beynelerinizben jastargha qalay aqyl aitasyzdar?! Halyqty qyrghan komsomol emes, Kenes odaghy dep otyrsyzdar. Komsomoldy aqtau, Kenes ýkimetin aqtau degen sóz. Sizder olay qúrttyng atyn malta qoyyp, halyqty aljastyrmanyzdar.

Býgin qazaq jastary kimge senerin bilmeydi. Bireui - әsire dinshil, arabshyl. Bireui - orysshyl mәngýrt. Bireui - azghan, bireui - tozghan. Osynyng bәrine kim kinәli? Áriyne Otanyn, últyn sýimeytin alpysqa kelgenshe aqyl tisi shyqpaghan aghalar kinәli. Bildey senator, deputattardyng sózin tyndadyq. Milary kenestik úghymgha ulanghany sonsha óz aitqandarynan qaytpaydy. Búl osy kýngi diny radikaldardyng әreketine úqsaydy. Óz aitqany ghana jón, basqalar adasushy. Olargha myng jerden dәlel keltirseng de bәri bir. Býkil el qarsy shyghyp, narazylyq tanytyp jatsa da 100 jyldyqty úiymdastyrushylar sóz úghar emes. Almatydaghyday merekelik shara endi Astanada 29 qazan kýni ótkizilmek kórinedi. Mine osynday kommunizmge ulanghan komsomoldar basqarghan elde diny «izmderge» ulanghan kórsoqyrlar shyqpaghanda qaytsin.

Endi Qazaqstan kommunistik halyq partiyasy Astana qalalyq ortalyq komiytetining birinshi hatshysy Marat Áubәkirovtyng pikirine qúlaq týreyik:

 – Keshegi ekinshi dýniyejýzilik soghysta jeniske jettik qoy. Sol jetistikke kommunistik uaqytta qol jetkizdik. Komsomol bolu, kompartiyanyng mýshesi bolu – tarih qoy. Nege ony toylamauymyz kerek? Al tarihtyng oryny bólek. Qazir halyq qarsy shyghyp jatyr dep otyrsyndar, al 50 jyldan keyin kommunistik kezeng qayta ornap halyqtyng jaghdayyn jasap tastaytyn shyghar. Kim biledi?! Jalpy, basqalar qarsy shyghyp jatyr degen sózben kelispeymin. Ary ketse bir-eki adam aitqan bolar. Kerisinshe osy bastamagha ýn qosyp, men de barghym keledi, mynaday iydeyam bar dep kelip jatqandar barshylyq, - deydi Marat Áubәkirov.

Mine, naghyz aitsa sóz, úrsa tayaq ótpeytin tonmoyyn komsomol. Dýiynejýzilik soghysta jeniske jettik deydi, sol kezde kim ýshin soghysqanyn nege aitpaydy. Komsomol toyyn toylaugha bir-eki adam ghana qarsy shyghyp jatyr degeni kýnning núryn alaqanmen jauyp túryp ótirik aitu. Osy kisiler babalar aldynda kýnәli, balalar aldynda kinәli bolmaq. Babasyn qyrghan qyzyl imperiyany balasyna mәjbýrlep tanghany ýshin. Biyl 100 jyldyghy toylanbaghanda komsomol degenning ne ekenin kóp jas bilmes de edi. Al búlar dabyraly týrde eske alyp, uniyvesiytetterde, mektepterde jastargha leksiya oqyp, kóne komsomoldardy shaqyryp estelik aitqyzuda. Sonda kózdegenderi ne? Tәuelsizdikting taza auasymen tynystauy tiyis jas úrpaqtyng sanasyn ulau ma? Bizding oiymyzsha, oqu oryndarynda komsomoldy dәripteu elding egemendigin moyyndamau! Búny az deseniz, Marat myrza «50 jyldan keyin kommunistik kezeng qayta ornap halyqtyng jaghdayyn jasap tastaytyn shyghar» deydi. Osy sózinen-aq kosomoldardyng Kenes kezenin saghynyp qana qoymay, erekshe ansaytynyn da angharugha bolady.

Almatyda dabyraly eske alu konsertin ótkizdi dep jatyrmyz. Qyzyqtyng kókesi alda kórinedi. Jogharyda 29 qazan kýni Astanada dәl osynday merekelik kesh ótetinin aittyq. Odan bólek oblystarda jatqan kosomoldar da «aytuly» merekelerin toylaghysy kelip bilek sybanyp otyrghan kórinedi. Ásirese, Shyghys Qazaqstannyng komsomoldary kópten beri qyzu dayyndyq ýstinde. 29 qazan - komsomoldyng qúrylghan kýnin asygha kýtip jýr. Alash qayratkerlerining altyn úyasy bolghan Altay óniri qay merekeni toylap, kimdi úlyqtau kerek ekenin úmytqan kórinedi. Alayda, biylik tizgini kimning qolynda túrsa, sonyng babasyn eske alatyn zaman bolyp túrghany shyndyq.

Bir qyzyghy, Almatyda ótken konsertke kózge týsken kisilerding arasynda keshegi komsomol – býgingi ministrler de boldy. Baqytjan Júmaghúlov, Birghanym Áytimova ekeui de bir kezderi QR Bilim jәne ghylym ministrligin basqarghan. Kenes odaghynyng shekpeninen shyqqan, shiyrek ghasyr ótse de tәuelsiz el ekenimizdi esine saqtay almaytyn qatqan komsomoldar qalay elding bilim salasyn basqarghan. Elbasy sengen elding erteni – jastarymyzdy kimge senip tapsyrghanbyz. Qasqyrgha qoy baqtyru degen osynday-aq bolar.

Qysqasy, kez-kelgen tәuelsiz elde basqa bir ýkimetting iydeologiyasyn, sayasatyn dәripteu sol elding egemendigine qauip tóndireri sózsiz. Osyny bile túra bilmeske salyp, býkil elde basqa ýkimetting toyyn toylap jýrgenderge toqtau qoy kerek. Últtyq tamyrymyzgha qan jýgirtudi kózdegen Elbasynyng «Ruhany janghyru» atty bastamasy qayda qaldy? Memleket basshysynyng ústanghan sayasatyn oryndau ýshin arbagha jegiletin eng manyzdy qyzmetkerler osy kisiler emes pe? Al olar «Ruhany janghyru» iydeyasyn belden basyp, otarlaushy elding sayasatyn uaghyzdap jýr.

Quanysh Qappas

Abai.kz