Juyrda jurnalist Bolat Mýrsәlimning Abai.kz aqparattyq portalyna "Jariyalanbaghan avtonomiya" atty maqalasy jariyalanghan edi. Býgin "Abai.kz aqparattyq portalynyng elektrondy poshtasyna belgili alashtanushy Súltan Han Aqqúlynyng "Úyat-ay!" degen maqalasy kelip týsti. Maqalada Súltan Han Aqqúly ghalym Mәmbet Qoygeldi jetekshilik etip, jurnalist Bolat Mýrsәlim týsirgen «Alash tuy astynda» atty derekti filimde aitylatyn "Jariyalanbaghan avtonomiya" turaly pikirge qarsylyq bildiredi. Biz osy materialdyng bir әrpin de ózgertpey oqyrman nazaryna úsynudy jón sanadyq. Qarsy taraptyng aitar uәji bolsa, olargha da minber beretinimizdi eskertemiz.

Abai.kz aqparattyq portaly   

«Dekәbirding 12-si kýni týs aua saghat 3-te

dýniyege Alash avtonomiyasy kelip,

azan shaqyrylyp at qoyyldy».

Á. Ermekúly.

1914 jyly biri redaktory, ekinshisi onyng ong qoly bolyp shygharyp jatqan «Qazaq» gazetindegi bir maqala ýshin otarshyl biylikting A. Baytúrsynúly men M. Dulatúlyn týrmege japqanyn Samarda emigrasiyada jýrip bilgen Alty Alash kósemi Á.N. Bókeyhan gazetke «Úyat-ay!» degen aidarmen maqala jariyalady. Maqalada ol: «Orysqa gazeta, jurnal shygharyp jol ashqan A.N. Radishov (Radiyshev) abaqtygha jabylyp, 10 jyl Sibirge aidalghan. Osy Radishov zamandasy, taghy orysqa gazeta, jurnal shygharyp Europa jolyn ashqan N.I. Novikov Shlisseliburg degen zor qiyn abaqtyda 15 jyl otyrghan. Bauyrym Ahmet, Miryaqub!! Sen ekeuinning abaqtyng Radiyshev pen Novikov abaqtysy... Shyraqtarym, senderdi minegende osylarmen bir salyp minese, ne armandaryng bar!» - dep eki adal ýzengilesin ruhtandyrady, júbatady. Al maqalasyn nege «Úyat-ay!» dep ataghan sebebin ol bylay týsindiredi: «Osy HH gh. basynda ýkimet mújyqqa dýre saludy jol qylyp shygharmaq bolghanda, adam balasynan ozghan, kýn joghalmasa aty joghalmaytyn Leb Nikolaebish Tolstoy «Russkie bedomosti» gazetasyna hat jazyp jariya qyldy. Sol Tolstoy jazghan hattyng aty «Úyat» edi. Osy hat atyn ózge sózge audarsaq, maghynasy mynau: «Biz adam emes pe edik, úyat bizding belgimiz emes pe edi? Osy jalghyz belgiden airylyp, ana tórt ayaghyna siynghan atalarymyzdyng aulyna qaytqanymyz ba?» (Qyr balasy. Úyat-ay! //«Qazaq», 1914.16.03, № 54. Orynbor. – 4 b.).

Býgingi qazaq últy men onyng zamanauy mәdeniyetin qalyptastyrghan, qazirgi Qazaq memleketining irgetasyn qalap, shekarasyn anyqtap, shegelep ketken Alash Avtonomiyasyn «Jariyalanbaghan Autonomiya» dep jerden jeti qoyan tapqanday alaqaylaumen shektelmey, derekti filim týsirip kógildir ekrangha shygharghanyn kórgende Á.N. Bókeyhannyng osy maqalasy eriksiz esime týskeni.

Oghan qosa Alash Avtonomiyasyna arnalghan jiyn-konferensiyalarda «Alash qayratkerleri armandaryna jete almay ketti» nemese «Allagha shýkir, Alash qayratkerleri aqtaldy» dep әli kýnge deyin jylap-syqtaytyn ghalymdar da joq emes kórinedi. Olargha aitarym: otarlyqqa týsip memlekettiginen, jer-suynan airylyp azyp-tozghan halqynyng basyn biriktirip, tili men tól mәdeniyetin jetildirip, kelmeske ketken keshegi Qazaq handyghynyng ýiindisi ýstinen últtyq memlekettigin qayta qúryp ketken Alash qayratkerleri qalaysha armanyna jete almay ketedi? Búl bir. Ekinshiden – qylyshynan qan tamghan kenes ókimeti Alash qayratkerlerin «halyq jauy» dep jala jauyp qyryp alyp, jearty ghasyrdan keyin ózi aqtady. Olardy naqaqtan naqaq aiyptaghan da, aqtaghan da qanisher biylik pen imperiyanyng ózi qayda? Al Alash qayratkerleri halqynyng jadynda әrqashanda aq bolyp qaldy emes pe?

Endi sózdi kóbeytpey «Jariyalanbaghan Autonomiya» degen basty saualgha kósheyin. Búl saual «Alash tuy astynda» atty derekti filimning «Jariyalanbaghan avtonomiya» degen II-bóliminen ghana emes (shynyn aitsam, filimning túsaukeseri kýtpegen jerden Almatyda ótkizilip, ony kóruding mýmkindigi bolmady; jalpy filimning qalyng kórermen qauymgha qashan úsynylatynyn bir Alla biledi), Alash tarihyn zertteuge shiyrek ghasyrdan astam uaqytyn sarp etken kәsiby tarihshy-ghalym, akademik Mәmbet Qoygeldiyevting talay resmy jiynda aityp jýrgen pikirinen tuyp otyr. Alash Avtonomiyasyn tipti joqqa shygharghysy keletin tarihshy-symaqtar da joq emes. Eger olar óz pikirlerin kóbine әleumettik jelilerde jazyp kelse, akademik Qoygeldiyevting resmi  jiyndarda aitatyn sózining toqeteri mynau: «Alash avtonomiyasy bolghan joq, sebebi ózin resmy týrde jariyalanghan joq. Alash Orda ýkimeti boldy». Búl tezis eshbir sanagha syimaydy, ony tipti eshbir tarihy aighaq-derekke sýienbey-aq teriske shygharugha bolady. Áytse de osydan 1 ghasyr búryn «Qazaq» gazeti betterinde Alash qayratkerleri negizin salyp ketken erkin pikirtalas dәstýrin qayta tiriltip, óz uәjimdi aitayyn. Odan búryn mynaday manyzdy mәselege nazar audara keteyin.

Mәmbet myrza «Alash» tarihynan doktorlyq dissertasiyasyn da qorghap, birneshe kitap (monografiya) jazyp, akademik ataghyn da aldy. Bolat Mýrsәlim de Alash taqyrybyn zertteuge eleuli ýles qosqan jurnalist. Iya, jurnalisting de, әsirese akademikting Alash turaly shiyrek ghasyrdan beri berik qalyptasqan kózqarasynyng ayaq astynan «evolusiyagha» úshyrauy, Alash Últtyq Jerli Avtonomiyasynyng 1 ghasyrlyq mereytoyy jylynda jerden jeti qoyan tapqanday ony «jariyalanbaghan avtonomiya» dep 180⁰-qa búra tartuy kópshilikke ashyq aspannan jay týskendey әser etse kerek. Biraq onyng tereng syry ne pәlendey júmbaghy joq. «Alash tuy astynda» filimining ssenariyin jazghan B. Mýrsәlimnin, filimning basty kenesshisi M. Qoygelidiyevting 180⁰-qa búra tartuynyng astarynda kәdimgi tapsyrys jatyr. Kenes dәuirinen biylikting qolynan jem jep, onyng aldynda «lәbbay» dep marapat alyp ýirengen ziyalylarymyzdyng aldynghy buynynan odan basqany kýtuding ózi artyq. Óitkeni býgingi sayasy koniunkturagha sәikes, qazirgi Qazaq eli 1917 jyldyng 12 jeltoqsanynda qúrylghan joq, odan 1 ghasyr keyin – 1991 jyldyng 16 jeltoqsanynda (qos ayaghy aspannan salbyrap týskendey) payda boldy. Yaghny oghan deyin Qazaqstannyng qazirgi jer aumaghynda eshqashan qazaq memleketi bolghan joq, óitkeni onyng shekarasy bolmaghan (olay bolsa memlekettik shekarasy bolmaghan Shynghys han imperiyasy da mif bolyp shyqpay ma!?!). Alash Avtonomiyasynyng 100 jyldyghyna oray memlekettik tapsyryspen týsirilgen derekti filimde, birinshiden, Alash qozghalysynyng jәne partiyasy men avtonomiyasynyng jetekshisi Á.N. Bókeyhan emes, A. Baytúrsynúlynyng bas keyipkerge ainaluy, ekinshiden - filimning II-bólimi «Jariyalanbaghan Avtonomiya» atalyp, Avtonomiyanyng 100-jyldyq mereytoyynda emes, odan bir jyl keyin – biyl shyghuy da sonyng saldary bolsa kerek. Bir sózben aitqanda, últtyq tarihymyzdyng eng jarqyn betteri men tarihy túlghalarymyzdyng aruaqtaryna qiyanat jasau ashy da bolsa býgingi kýnning bolmysyna ainaldy. Mysalgha Abylay hannyng 300-jyldyghyn 2 jyl keshiktirip oblystyq dengeyde toylau, YuNESKO tarapynan «shynayy býkilәlemdik danqty qayratker» dep tanylghan Álihannyng 150 jyldyghyn jәne qazirgi Qazaq elining irgetasyn qalap, shekarasynyng negizin belgilep ketken Alash Avtonomiyasynyng 100-jyldyghyn tipti elemeu, Abay atyndaghy túnghysh últtyq uniyversiytetimizding Tashkenttegi 10 «alash» jylyn ysyryp tastap, sholtityp 90-toylaudy atasa da jetip artylady.

Al endi bastapqy taqyrybymyzgha oralsaq, Alash – memlekettik qúrylym, al Alash Orda – onyng jogharghy memlekettik atqarushy biyligi (ýkimeti). Memleket bolmasa, onyng jogharghy memlekettik atqarushy biyligi qaydan payda bolady!?! Memlekettik biylik joq jerde memleket te bolmaydy. Kerisinshe memlekettik biylikting boluy – memleketting bolghanyna birden bir dәlel. Ol aksioma. Alty Alash kósemi Álihan da, onyng adal ýzengilesi Mirjaqyp – Madiyar da «Alash Orda oiran bolghany - Alash tuy qúlaghany. Onan song bizge júrttyq joq, azyp-tozyp ketkenimiz» dep tegin jazbady emes pe? Qazaq-qyrghyz halyqtarynyng ókiletti jiyny eng aldymen Alash atauly Últtyq Jerli Autonomiya – yaghny memleket qúrdy. Halyq ókilderi qúrghan memleket – resmy týrde jariyalanbasa – memleket bolyp eseptelmey me? Taghy sol halyq ókilderi Avtonomiya qúrghan son, onyng Alash Orda Uaqytsha Býkilqazaq Kenesin – yaghny jogharghy memlekettik atqarushy biyligin jasaqtap saylady jәne 3 balama ýmitkerding ishinen Álihan Bókeyhandy sol ýkimetting tóraghasy etip saylady. Demek, memleket qúru men onyng biylik tetikterin jasaqtaudyng zandyq tәrtibi tolyghymen saqtaldy.

Endi osy pikirimdi tarqata keteyin. Onyng ishinde Alash Avtonomiyasynyng jariyalanghan – jariyalanbaghany turasynda.

1917 jyldyng 5-13 jeltoqsany aralyghynda bolyp ótken II Jalpyqazaq siyezining 12 jeltoqsan kýngi otyrysynda Alash Últtyq Jerli Autonomiyasynyng qúrylghanyna eshkim daulaspas. Oghan Álimhan Ermekúlynyng «Saryarqa» gazetindegi «Jasasyn Alash, jasasyn!» atty maqalasynan jogharyda epigraf retinde alynghan sózderi dәlel. Alash Avtonomiyasynyng qúryluy - qazaq-qyrghyz ókilderining sayasy qúlqy, resmy qaulysy bolatyn.

Osy jerde qysqasha bolsa da siyezding ózine toqtala ketken artyq bolmas. Birinshiden, I Jalpyqazaq siyezi 1917 jyldyng 21-26 shildesinde emes, «Torghay oblysy qazaqtarynyn» degen resmy ataumen 2-8 sәuirinde jinalyp, oghan 6 oblystan 300-den astam ókil qatysty. Búl qazaq halqynyng Resey imperiyasynyng otarlyghyna týskennen bergi birinshi jalpyqazaq jiyny jәne 1917-1918 jyldardaghy barlyq qazaq jiynynyng eng zory bolatyn. Oghan «Qazaq» gazetindegi kóptegen maqaladan, M. Shoqaydyng jәne t.b. Alash qayratkerlerining estelik, múralarynan kóz jetkizemiz. Demek, keyin «Alash» dep atalghan últtyq partiya men «Alash әskeri» («armiyasy») dep ashyq aitylghan últtyq militsiya qúru turaly qauly qabyldaghan 21-26 shilde siyezi – is jýzinde II Býkil qazaq-qyrghyz jiyny bolatyn. Al 5-13 jeltoqsan kýnderindegi jiyndy – «II Jalpyqazaq siyezi» emes, býkil qazaq pen qyrghyz ókilettigi jәne zannamalyq dәrejesi jaghynan memleket qúru qúzyry bar «Jalpy qazaq-qyrghyz qúryltayy» dep ataugha әbden layyq. Sebebi Madiyar – M. Dulatúly ózining «Jalpy qazaq-qyrghyz siyezi» atty maqalasynda jazghanday, «býkil Alashtan siyezge 81 ókil keldi. Siyezde qaralatyn mәseleler zor bolghandyqtan, ókil emes kisiler de kóp boldy. Barlyghy 200-den asa adam jinaldy».

Erekshe toqtala ketetin taghy eki manyzdy mәsele. Birinshiden, sәuir, shilde jәne jeltoqsan jiyndary – bir qazaq halqynyng emes, qazaq pen qyrghyzdyng ortaq jiyny, al Alash Últtyq Jerli Autonomiyasy – qazaq pen qyrghyzdyng ortaq memlekettik qúrylymy bolatyn. Ekinshiden, Alash jetekshileri Jalpy qazaq-qyrghyzdyng birikken qúryltayyn Býkilreseylik qúryltayda ózge týrki-músylman halyqtarymen birlese avtonomiya qúrugha aq bata alghan song ghana shaqyrudy josparlady. Alayda Uaqytsha ýkimet qúlap, «aybaltanyng jýzimen, nayzanyng úshymen» biylikke Kenes ókimeti kelgen son, birinshiden, Býkilreseylik qúryltaydyng shaqyryluy ekitalay boldy. Ekinshiden, Orynbordan 1917 jyldyng 10 qarashasynda Á. Bókeyhan, M. Dulatúly, A. Baytúrsynúly jәne t.b. Alash qayratkerleri joldaghan jedelhatta aitylghanday, «Myna  bastalghan  býliktin  auyr  salmaghy  qazaqta qalyp, uyty bizden tarqaytyn kórinedi... Jandy,  maldy,  qatyn-balany  qyrghyn  talaudan  qorghaytyn  kýn  tudy». Eng bastysy, búl jedelhatta qazaq pen qyrghyzdyng tótenshe qúryltayy shaqyrylatyny jәne onyng kýn tәrtibine avtonomiya qúru emes, nazar audarynyzdar - bas qorghau mәselesi qoyylghany habarlandy: «Biz  júmystyn  asa  kerektigi  hәm  shúghyldyghyna  qarap,  jalpy  qazaq  siyezin jasamaq  boldyq.  Qúrmetti  aqsaqaldar,  kózi  ashyq  oqyghandar,  5-inshi  dekәbirge qarsy Orynborgha kele kórinder, bas qorghaudyng qamy – milisiya jasaudy kenesemiz. Býkil  dýniye  jýzin  dirildetip,  qorqytyp  túrghan  halaket  tenizinde  qúrbandyqqa shalynyp, talaugha úshyraytyn kórinemiz. Dýniyede bar bolu men joq bolu júmbaghy kezdesti».

Qúryltaydyng ózine kelsek, resmy shaqyrylghan 81 (qúryltay qarsanynda dýnie salghan Oraz aqsaqal Tәtiyúlynyng eseptemegende. - S.A.) ókilding 43-i, yaghny jartysynan astamy – «Alash» partiyasynyng tizimi boyynsha qazaq-qyrghyz atynan Býkilreseylik qúryltay jinalasyna saylanghan deputat bolatyn. Qalghan 38 ókil – qazaq halqynyng syily aqsaqaldary, kózi ashyq oqyghandary, atqaminerleri bolatyn. Áytse de 81 ókil jinamay-aq, osy Býkilreseylik qúryltaygha saylanghan 43 deputattyng da Avtonomiya qúrugha tolyq zandy qúqy da, qúzyry da bar edi. Qysqasyn aitqanda, 1917-1919 jyldary ózderin «býkilreseylik ýkimet» dep jariyalaghan barlyq memlekettik qúrylymmen salystyrghanda, onyng ishinde biylikti qarudyng kýshimen tartyp alghan Kenes ókimeti de bar, Alash Últtyq Jerli Autonomiyasy zang jýzinde barlyq talap-shartqa say qúryldy.

Autonomiyany jariyalau mәselesi siyezde dau tughyzghany da ras. Qúryltayda osy mәsele tónireginde Álihan bastaghan kópshilik top pen J. jәne H. Dosmúhammedúldary bastap, negizinen qoja-moldalar qoldaghan azshylyq toptyng qaysysy dúrys ne búrys bolghany dәl qazir onsha manyzdy emes. Manyzdysy, Madiyar (M. Dulatuly) jazghanday, «aqyrynda eki jaq kelisip, qazir ózara autonomiya aldyq delik, al resmy jariyalau qyludy siyez atynan saylap qaldyrghan 15 kisige (Alash Orda Halyq Kenesining komissarlary. – S.A.) tapsyralyq degenge toqtaldy».

Al endi autonomiyanyng resmy jariyalanuyna keleyik. Resmy jariyalaudyng negizgi de basty maqsaty – óz memleketin ózgelerge moyyndatu. Ras, Alash Orda ózine Jalpy qazaq-qyrghyz qúryltayy jýktegen mindetti oryndap, 1 aidyng ishinde Avtonomiyany jariyalaghan joq. Onyng bir emes, birneshe asa manyzdy sebebi bolghanyn akademik Qoygeldiyev pen jurnalist Mýrsәlim jaqsy biledi. Birinshisi – 1918 jylghy qantardyng 5-inen 6-syna qaraghan týni Kenes ókimeti Petrogradta birinshi otyrysyna jinalghan Býkilreseylik Qúryltay jinalysyn shatyrlardan atqylap quyp, Reseyde birde-bir zandy, halyq senimin arqalaghan memlekettik biylik qalmady. Ekinshisi, qazaq-qyrghyz qúryltayynyng qaulysyna sәikes, Alash Orda qalyng qazaq-qyrghyzyn qorghau ýshin «1 aidyng ishinde militsiya qúryp qamdanyp», «eldegi kórshi orystarmen sóilesip kelisip» ýlgermedi. Oghan qosa Alash Orda Halyq Kenesi Alash qalasyna kóship kelgende qala ózderin «kenes ókimetimin» dep jariyalaghan «tonyn teris ainaldyryp kiyip» bәlshebek bolyp shygha kelgen qazaqtyng óz ishinen shyqqan alayaqtary men kelimsekterding qolynda boldy.

Biraq Alash Orda qol quysyryp otyrdy ma? Qaytken kýnde de jana tughan jas memlekettik qúrylymdy saqtap, ony ózgelerge moyyndatu ýshin Alash Orda basshylyghy kez-kelgen zandy da quatty ókimetpen, tipti bitispes iydeologiyalyq qarsylasy bolghan Kenes ókimetimen de odaqtasugha әzir edi. Oghan myna jedelhattan kóz jetkizemiz: «Biz, Alash Orda mýsheleri, últtar isteri boyynsha halyq komissary Stalinning Alash Avtonomiyasy turaly sózin talday kelip, Kenes ýkimetin Ortalyq ýkimet dep moyyndau turaly qauly qabyldadyq. 1917 jyldyng 5-13 jeltoqsanynda Orynborda ótken Jalpyqazaq qúryltayynyng qaulysy negizinde dereu Alash Avtonomiyasyn jariyalaytymyzdy jәne atalghan qúryltaydyng qaulysyn jýzege asyratynymyzdy habarlaymyz. Kenes ýkimeti janyndaghy qazaq isteri boyynsha ókilder bolyp qazir sizderde Mәskeude jýrgen jәne Alash Orda atynan kelissóz jýrgizetin Jahansha jәne Halel Dosmúhamedúldary taghayyndalady» (QR PA: 811 qor, 23 tizbek, 193 is, 52-54 paraqtar).

Alash Orda tóraghasynyng orynbasary Halel Ghabbasúlynyng V. I. Leninge joldaghan jedelhattary

Alayda Kenes ókimeti Alash Ordanyng búl jedelhatyn jauapsyz qaldyrdy. Onyng artynsha, 8 mausym kýni Samarda Kenes ókimetine qarsy túnghysh býkilreseylik ýkimet - qúryltay jinalysy mýshelerining komiyteti (QJMK nemese oryssha KOMUCh) qúryldy. Alash Orda Últtyq Jerli Avtonomiyasyn sol komiytetke moyyndatu maqsatynda alghashqy da naqty qadamdaryn jasady. Arada 3 kýn óte, eski kýntizbe boyynsha 11, jana kýntizbe boyynsha 24 mausym kýni Alash Orda «Ekinshi  qazaq-qyrghyz  siyezinin  qaulysy  boyynsha 11–24 iinde Alash qalasynda iske kiriskeni» jәne «Sibir hәm Bashqúrtstan avtonomiyalarymen yntymaghy bar» degen jedelhat taratty. Sol kýni-aq Alash Orda alghashqy zannamalyq qaulylaryn qabyldady. Olardyng ishinde eng manyzdylary – Alash Orda qúramynda qorghanys ministrligining qúzyry jýktelgen Áskery Kenes qúru, oblystar men oyazdarda Alash Orda kenesterin qúru, memlekettik salyq, sot biyligin jasaqtau jәne t.b. qaulylar.

Shilde aiynda Qúryltay jinalysy mýshelerining komiyteti Alash Orda tóraghasy Á. Bókeyhan men M. Shoqaydy Samargha kelissózge shaqyryp, ózara sayasiy-әskery odaq qúru turaly kelisimge keldi. Biraq Alash Orda tóraghasynyng búl odaqty qanaghattanbaghany anyq bayqaldy. 1917 jyldyng qazan aiynda Jalpy Sibir siyezinde qol jetken bastapqy uaghdalastyqqa kóp ýmit artqan Á. Bókeyhan eng aldymen Sibir Oblystyq Avtonomiyasymen uaqytsha biriguge úmtyldy. Onyng astarly syryn Á. Bókeyhan 1917 jylghy «Jalpy Sibir siyezi» maqalasynda «әueli Sibirge sýienip, tasymaldap, jalghasyp, kóship ketelik;  jip  jalghap,  zor  memleket  kórneuinen  qútylyp-ap» dep bir-aq auyz sózben týsindirgen bolatyn. Alayda Sibir Avtonomiyasynyng ishki jaghdayy onsha mәz emes-ti. Avtonomiyanyng jogharghy atqarushy jәne jogharghy zang shygharushy biylikteri – liyberaldy Sibir ýkimeti men sosialistik Sibir oblystyq dumasy arasynda kýres-tartys tuyp, ol 1918 jyldyng kýzinde oblystyq dumany kýshtep taratumen ayaqtaldy. Sonyng saldarynan, birinshiden, alghash jasaqtalghan ministrler kabiyneti ydyrap, azamattyq biylik әlsirep, әskery biylik kýsheydi. Ekinshiden, 1918 jyldyng 4 (17) shildesinde qúrylghan Sibir Avtonomiyasynyng Uaqytsha ýkimeti men Alash Orda arasyndaghy kelissóz úzaqqa sozylyp ketti. 1918 jyldyng 13 (26) shildesinde Á.N. Bókeyhan Sibir respublikasynyng Ministrler Kenesine mynaday hat joldady:

«Bizding Sibir ýkimetimen aradaghy kelissózimizding sozylyp ketui Alash Avtonomiyasyn Oral oblysynan (Oyyl ualayaty) aiyrdy. Bәlkim bәlshebekterden qútylghan jәne Alash Avtonomiyasynyng jariyalanuyn kóre almaghan ózge qazaq-qyrghyz oblystary da Oraldyng jaman ýlgisine salyp, әri qaray separatizmge baryp Týrkistanmen jaqyndasugha úmtyluy mýmkin. Bakudi nemister alysymen, Týrkistandy da nemisting jaulap alu qaupi tuady.

Alash Avtonomiyasynyng ydyrau qaupi Alash Ordany Sibirmen aradaghy odaqtan bas tartugha, Alash Avtonomiyasyn jariyalap, Sibirmen odaqtasudyng tiyimdiligin qúrban etip, qazaq-qyrghyz halqynyng birligin qútqaru siyaqty ýzildi-kesildi sharagha barugha mәjbýrleydi. Sibir ýkimetining Alash Avtonomiyasyn moyyndauy Alash Ordagha Týrkistandy nemis baghytynan beri búryp, ony Resey federasiyasy aumaghynda saqtap qaluyna mýmkindik berer edi».

Sonymen qatar Alash Orda ýkimeti Últtyq Avtonomiyany Reseyding zandy (legitimdi) ókimetine moyyndatumen shektelmey, keshegi imperiyanyng barlyq demokratiyalyq kýshin Kenes ókimetine qarsy kýreske júmyldyrugha da tyrysqangha úqsaydy. Mysalgha,Sibir ýkimetimen aradaghy kelissózde talqylaugha úsynghan 6 manyzdy mәselening songhysynda Alash Orda tóraghasy Reseyden bólek 4 avtonomiyanyng federasiyasyn qúrudy algha tartady:  «6) Federaldyq biylik qúru maqsatynda tayau arada bәlshevizmnen tazartylghan avtonomiyalyq halyqtar men shetki aimaqtar deputattarynyng kongresin shaqyrudyng ózektiligi. Búl biylik, sózsiz, ydyraghan Resey bólikterin búrynghydan da tyghyz biriktirip, olardy sementtey berik baylap, Odaqtyng mýddesin ishki jәne syrtqy jaulardan qorghau ýshin olardyng kýsh-quatyn ósiredi. Osy túrghydan qaraghanda tayau arada Sibir, Alash, Bashqúrtstan jәne Týrkistan federasiyasyn qúru mýmkindigi bar» (Alash-Orda: Sbornik dokumentov. / Sostaviyteli N. Martynenko. – Almaty: Maloe izdat. «Ayqap», 1992 g. – Ss. 94-95.).

Alash Orda tóraghasynyng búl úsynysy 1918 jylghy qyrkýiek aiynyng sonynda Ufa qalasynda bolyp ótken «Memlekettik mәjilisti» jinaugha týrtki boldy dep aitugha da bolady. Memlekettik mәjilis bastalghan 23 qyrkýiek kýni Qúryltay jinalysy mýshelerining komiyteti Alashty Avtonomiya retinde resmy týrde moyyndady. Akademik Qoygeldiyev pen jurnalist B. Mýrsәlimge odan artyq qanday jariyalau kerek? 25 qyrkýiekte Á. Bókeyhannyng Ufadan Alash Orda ýkimeti ornyqqan Alash qalasyna mynaday jedelhat joldaghanyn sizder kimnen bolsa da jaqsy bilesizder:

«Qúryltay  uәkildiginin  komiyteti  Alashty  avtonomiyaly  júrt  dep  tanydy.  Bar kýshti últ әskerin jasaugha salyndar. Alash – Rossiyadaghy odaqtas memleketterding biri. Sondyqtan tireuding bir úshy – Alash әskeri. Alash polkine ne keregin tauyp berip,  taratpandar.  Kerek  nәrseni,  qanshama  bolsyn,  qaryzdanugha  qorghanbandar. Jetik, bilikti qaru alsyn. Alash otryadynyng Oral, Torghay bólimderinde әsker jasau júmysy jalghassyn. Oralda qazaq ofiyserlerin shygharmaqpyz. Alash Orda bastyghy Bókeyhanov» («Abay», 1918.25.09, №10).

Memlekettik mәjilisten keyin taghy da sol «Abay» jurnaly «Kindik hýkimet» degen mynaday maqala jariyalady:

«Memleket kenesinde jalpy Rossiyagha kindik hýkimet saylandy. Kindik hýkimetke bes-aq kisi kirgen...

Búl  hýkimet  jalghyz-aq  Qúryltay  (Ushrediytelnoe  sobraniye)  aldynda  ghana jauapker.  Basqa  úiymdargha  atqarghan  isinen,  Qúryltay  jiylghansha,  esep-jauap ta bermek emes jәne de hýkimetke kirgen kisi ornynan da týspek emes...

Alash Ordany hýkimet dep, Alashty Avtonomiyaly júrt dep memleket kenesi tanydy. Endi Sibir hýkimeti tanymasyna jol joq» («Abay», 1918.12.10, № 11,  Alash qalasy).

Biraq Sibir Avtonomiyasynyng Alashty moyyndauy sayasy manyzyn, ózektiligin joghaltty. Sebebi Memlekettik mәjiliste «Ufa diyrektoriyasy» degen ataumen Uaqytsha býkilreseylik ýkimet qúrylyp, 1918 jyldyng 4 qarashasynda qabyldanghan deklarasiyagha sәikes, býkil Sibir biyligi osy uaqytsha ýkimetke («Ufa diyrektoriyasyna») berilgen son, Sibir Avtonomiyasy men onyng ýkimeti joyyldy, onyng biylik mekemeleri Uaqytsha býkilreseylik ýkimetting mekemeleri bolyp ózgertildi.

Mine osynday búltartpaytyn tarihy faktylardan keyin Alashty «jariyalanbaghan avtonomiya» deu ne sanaly týrde adasu, ne sauatsyzdyq, ne bolmasa - últtyq tarihymyzdy qazirgi sayasy jaghdaygha iykemdep qasaqana búrmalau bolyp tabylady.

«Alash Avtonomiyasy Reseyden bólinip, derbes tәuelsiz memleket boludy kózdegen joq» deytin «bilgish» tarihshylar taghy bar. Múnday jalany da teriske shygharugha Alash Orda tóraghasy Á. Bókeyhannyng 1917 jylghy qazan aiyndaghy I Sibir oblystyq siyezinen oralysymen jariyalaghan «Jalpy Sibir siyezi» maqalasynan ýzindi keltirsek te jetip artylady. Últ kósemining Alashty Sibirge qospaq oiynyng astarynda jas memleketti úly imperiyanyng qúramynan qantógissiz, tughan jerin meylinshe kenirep bólip alyp, Sibir qúramynda shekarasyn bekitip, memlekettigin nyghaytyp alghan song odan bólinip shyghu maqsaty jatty. «Sonymen, - dep jazdy Qyr balasy «Jalpy Sibir siyezi» maqalasynda, - Sibir  avtonomiyasynyn  negizgi  zakonyne  óz aldy  bir  bab  jazylmaq: qazaq  últy  hәm  ózge  Sibirdi  qonys  qylghan  jerli  júrt  Sibir  autonomiyasyna uaqytsha  qosylady (!!!).  Ózderi,  biz  endi  bólinip,  óz  aldymyzgha  autonomiya  bolamyz degen kýni bosanyp, autonomiya bolady dep (!!!). Biyl  jazday  bolghan  komiytet  saylaulary,  bizdin  qazaq  ózin-ózi  biylegende istegen  isteri  kórsetip  túr:  is  atqaratyn  azamattyn  azdyghyn,  jalpy  júrttyng qaranghylyghyn, biz oiladyq – әueli Sibirge sýienip, tasymaldap, jalghasyp, kóship ketelik;  jip  jalghap,  zor  memleket  kórneuinen  qútylyp-ap,  otau  bolyp  sonynan bólinelik dep (!!!)».

Á.N. Bókeyhan, ózining keybir ýzengilesi siyaqty (J. jәne H. Dosmúhammedúldary, Ghabidolla Temirúly) mansap quyp, óz aldyna avtonomiya (Oyyl ualayaty) qúryp, oghan basshy boludy kózdegen joq. Onyng maqsaty – býkil qazaqtyng basyn qosyp, ózgege halqynyng tipti alaqanday da jerin qaldyrmay avtonomiya alu boldy. «Qazaq  bolyp  avtonomiya  bolamyz  desek, - dep jazdy Qyr balasy taghy da sol maqalasynda, -  aldymyzda  sheshui  qiyn  bir  júmbaq bar. Oral, Torghay, Aqmola, Semeyde kóp mújyq bizben qonystas; búl oblystarda mújyq pen qazaq qym-qighash aralas. Mújyqpen aralas qazaqty tastap, alghy qazaq bolyp shyghamyz desek, qazaq orysta qalady, qazaqty búl jerden kóshirip alamyz desek, búl qazaq ata qonysynan kóshpes; kóshse aqylsyzdyq bolady. Qazaq jerining eng jaqsysy – osy mújyqpen aralas otyrghan jer. Týbinde qazaq últy bir avtonomiya bola qalsa, ishtegi orysty ala ketemiz be degen ýmit. Bizding qazaq últynyng autonomiyasy endi túrmys halda tuysqan autonomiyasy bolar emes, jerge baylauly autonomiya bolmaq. Ishindegi orys múny maqúldaytyn kórinedi».

Ufada bolyp ótken «Memlekettik mәjilis» barysynda taghy bir tarihy is-shara bolghanyn da eskermey ketuge bolmaydy. Jogharyda aitylghanday, eger Alash – qyrghyz ben qaraqalpaq halyqtarynmen ortaq últtyq memleketi bolsa, Týrkistan múhtariyaty keleshekte onyng qúramdas bóligine ainalsa, Ufadaghy Memlekettik mәjilisting syrtynda Týrkistan, Bashqúrstan jәne Alash Avtonomiyalarynyng basshylary M. Shoqay, A.-Z. Uәlidov jәne Álihan Bókeyhan – nazar audarynyzdar – Qazaq-Bashqúrt birikken memleketin qúratyn bolyp kelisedi. 1937 jyldyng 6 tamyzynda Mәskeuding Butyrka týrmesinde OGPU tergeushisine bergen jauabynda Álihan bylay dep mәlimdedi:

«Osy mәjiliste biz Kenes ókimetine qarsy birlesip kýresu jәne birikken Bashqúrt-Qazaq memleketin qúru turaly kelistik... 

Múnday sheshimge keluge tómengidey oy týrtki boldy:

Birinshiden, Kenes ókimetine qarsy bizding qaruly kýshterimizdi biriktiruding asa qajettigi. Kýsh qosudy biz Qyzyl armiyagha qarsy túra alatyn shynayy mýmkindik dep qarastyrdyq. Oghan qosa biz patshalyq Resey túsynda qazaqtardyng әskery qyzmet atqarmaghan jaghdayyn eskerdik, al bashqúrttar qyzmet etti. Demek bizding jasaqtarymyz bashqúrttarmen birikse, olardyng soghysu qabyleti arta týspek.

Ekinshiden, jerimizding kórshi boluy jәne Bashqúrstanda bashqúrttanyp ketken qazaqtardyng (!) kóptigi.

Ýshinshiden, Qazaqstan men Bashqúrstan ekonomikalaryn úshtastyrudyng tiyimdiligi.   Bashqúrt rudasy, ormany jәne qazaqtyng astyghy, maly jәne múnayy.

Mine osy jayttardy eskere kele biz biriksek, әskery túrghysynan da, ekonomika jaghynan da quatty memleket qúra alamyz dep eseptedik».

Á. Bókeyhan búl jauabynda Kenes ókimetine belgili tarihy faktini tolyqtyrghanymen, bar aqiqatty aitqan joq. 1918 j. qyrkýiekte «Memlekettik mәjilisten» tys ótken búl basqosuda «Ontýstik-shyghys músylman oblystarynyng (nemese shattarynyn) federasiyasyn qúru» mәselesin talqylaghan tek Alash pen Bashqúrt Avtonomiyalarynyng jetekshileri ghana emes, Týrkistan (M. Shoqay) ókili de qatysty. «Bolashaq memleketting atauy turaly sóz bolghanda, - dep jazdy osy basqosugha tikeley qatysqan Z.U. Toghan (A.-Z. Uәlidov) óz esteliginde, - Aqshora (isuf. - S.A.) ony «Shyghys týrkilerding federasiyasy» dep ataugha kenes berdi. Álihan (Bókeyhan. – S.A.) óz tarapynan týzetu engizdi: - Orystardyng bizge pantýrkizm degen aidar taghuyna týrtki bolatyn ataulardan aulaq bolghan dúrys. Keleshekte múnday atau әbden-aq layyq bolar, al әzirshe «Shyghys Reseyding músylman federasiyasy» atauymen shektelu kerek».

Alash, Búshqúrstan, Tatarstan jәne Týrkistan basshylarynyng arasynda múnday kelisim bolghanyn Reseyding Memlekettik múraghatynan (GA RF) tabylghan keleshek «Shyghys Reseyding Músylman shtattary» kartasynyng qoldan salynghan jobasy búltartpay dәleldeydi (№ 1 foto).

№ 1 foto

Erekshe nazar audaratyn taghy bir mәsele: Samarda qúrylghan Qúryltay jinalysy mýshelerining komiyteti de, resmy týrde «Uaqytsha Býkilreseylik ýkimet» atalghan «Ufa diyrektoriyasy» da – 1917 jyldyng 12-18 qarashasyndaghy jalpyhalyqtyq shynayy demokratiyalyq saylauda Býkilreseylik qúryltay jinalysyna saylanghan deputattar qúrghan zandy (legitimdi) Býkilreseylik ýkimetter bolatyn. Kenes ókimetin ol eki ýkimetpen tipti satystyrugha túrmaytyn. 1918 jyldyng 17-sinen 18-ine qaraghan týni jýzege asyrylghan tónkeristing nәtiyjesinde Ufa diyrektoriyasyn qúlatyp, býkil biylikti óz qolyna shogharlandyrghan viyse-admiral Kolchaktyng ýkimeti de – zansyz (legitimdi emes) biylik bolatyn. 18 qarashada Ministrler kenesining tótenshe mәjilisinde «jogharghy memlekettik biylikti bir kisige tapsyryp, oghan «Jogharghy biyleushi» atyn beretin sheshim qabyldap, «18 qarasha konstitusiyasy» dep atalghan Reseydegi memlekettik biylikting uaqytsha qúrylymy turaly Erejeni» bekitti. Odan song Ministrler kabiyneti qúpiya dauys beru arqyly A. Kolchakty «Reseyding Jogharghy biyleushisi» etip saylap, onyng viyse-admiral shenin tolyq admiral shenine deyin kóterdi. Qysqasyn aitqanda, Kenes ókimetining «ýlgi-ónegesimen» Reseyding taghy bir zansyz (legitimsiz) ýkimeti samoderjaviyelik patshalyq biylikti qayta tiriltkendey boldy. Sol sebepti Á.N. Bókeyhan, óz orynbasarlarynyng biri bolghan H. Ghabbasúlynyng 1928 jyly OGPU tergeushisine mәlimdegenindey, Ombyda Kolchak ýkimetimen aradaghy nәtiyjesiz kelissózinen Semeyge oralghan boyda Alash Ordanyng mәjilisin jinap, sayasy oqighalar patshalyq (monarhiyalyq) biylikti janartu baghytynda órbise, ne isteu kerek degen mәsele qoyady, múnday jaghdayda últtardyng ózin ózi basqarugha ýmittenui mýmkin emes; sondyqtan Kenes ókimetimen baylanysu qajet» sheshәimge kelip, Mәskeuge kelissóz jýrgizuge A. Baytúrsynúlyn jóneltedi. Oqighanyng odan keyingi jelisi resmy tarihymyzdan jaqsy mәlim.

Oghan qosa 1920 jyldyng 26 tamyzynda jariyalanghan Qyrghyz (Qazaq) Avtonomiyalyq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng Alash Últtyq Jerli Autonomiyasy negizinde, sonyng jer aumaghynda jәne Alash Orda ýkimeti mýshelerining tikeley atsalysuymen qúrylghanyn, yaghny QazaqAKSR - Alash Avtonomiyasynyng zandy múrageri ekenin sayasy әri tarihy túrghydan moyyndaytyn uaqyt ta әldeqashan keldi. QazaqAKSR-yna 1936 jyly odaqtas respublika mәrtebesi berilip, QazKSR bolyp jariyalansa, ol óz kezeginde 1991 jyldyng 16 jeltoqsanynda – Tәuelsizdigin jariyalady. Endeshe qazirgi Tәuelsiz Qazaqstan Respublikasy da Alash Avtonomiyasynyng zandy múrageri bolyp tabylady.

Abai.kz