Jo-joq, jarqynym, tek aqshamdy emes. Mynanday kýni aqsha joghaltqannan saqtasyn. «Ayfon» deysing be? Jo-joq, ol da emes. Ay-kýnim amanda, aifonym da aman bolsyn. Tek, «joghaltyp alghanym bolmasa».

Maghan olay qarama,  búl tipti de sentiymentalizm sindromynan tughan sóz emes. Tipti, «Melomen» tobynyng «Joghaltyp aldym, jýzden kýlkini, Jolyqtyrghaly ómir bir kýni» dep keletin әn joldarynyng da maghan esh qatysy joq. 99,9%  shynym.

– Endi neni joghalttyn?

– Sony ózim bilsem, saghan aitam ba?

– Qashan joghalttyn?

– Osy Astanagha kelgeli.

– Neshe ret?

– Sanamappyn, óte kóp.

– Qay jerde?

– Qazir men saghan asyqpay aityp bereyin. Birde avtobusqa mingenmin. Qasymda balasy bar kelinshek túrdy. Bir kezde balaqay:

– Mam, ya shokoladku hochu, – dedi. Sosyn mamasy:

– Sidy tiho. U menya netu, – degen son, býldirshinge kәmpit úsynbaq bop qaltama qolymdy salyp jatqanda joghaltyp aldym! Avtobustyng búryshyna ma, әlde әlgi kelinshekting etigining qonyshyna ma qayda týsip ketkenin bilmeymin. Olar da izdep kómektesti, tappady.

– Endi, óz zattaryna múqiyat bop túrmaysyng ba? Al sodan son?

– Birde kóshede ketip bara jattym. Bireu bilegimnen týrtkendey boldy. Qarasam, 7-8 jasar bir qyz.

– Skajiyte, pojaluysta, kotoryy chas? – dep, әp-әdemi súraq qoyyp jatqan. Sol sәtte saytannyng sapalaghynday birdene sart ete qaldy da, men taghy da joghaltyp aldym. Ary izdedim, beri izdedim, joq! Álgi qyzgha saghat «bir jarym» bolghanyn aittym. Qyrsyqqanda, ol da mening aitqanymdy týsinbedi. Shamasy, ol da birdenesin joghaltty-au deym(in), asyghyp jýgirip ketti. Men de taba almadym.

– Endi, kóshede bayqap jýrmeysing be? Sosyn?

– «Orbita» jaqtaghy «dvorlardan» ótip bara jattym. Sol jerde bir top bala «Samat, idy suda», «Qanat, davay vmeste poigraem», «Marat, ty hocheshi s namiy?» dep, tәp-tәtti balaqaylar auyzbirshilikpen oinap jýr eken. Kýshti oiyn siyaqty. Qyzyghyp qarap túrgham ghoy. Bar oiymdy balkonnan bir әjenin:

– Rebyata, ujin gotov! Domoy! – degen dauysy búzyp jiberdi. Soghan búrylyp qarayyn dep jatqanda, taghy da joghaltyp aldym. Al kep izde balalargha arnap tógilgen qúmnyng ishinen. Olar bolsa, joghaltqanyn tapqanday, podezderine qaray jýgire jóneldi.

– Endi, kózine qarap túrmaysyng ba? Sodan?

– Sodan sol, Astanagha kelgeli avtobusta, kóshede, oiyn-sauyq ortalyqtarynda joghaltyp alyp jýrmin.

– Aynalayyn-au, eresek adam emessing be? Bayqap jýruge bolady ghoy. Qazir degen qalta qaqqyshtar kóp... Sonymen ne joghaltqanyndy bilding be?

– IYә, iyә, esime týsti! Kýlkimdi joghaltyppyn ghoy.

– Ei, nemene, sening dening sau ma? Ne sandyraqtap túrsyn?

– Ras, aitam, әr bir qazaq anasy, әjesi, qyzy men jigiti, tәp-tәtti qazaq balaqay, óz tilinde sóilemese, men sol sәtte-aq kýlkimdi joghaltyp alamyn. Tipti, jylarman hәlge týsemin. Al olar eng qúndy qazynasyn joghaltyp jatqanyn bile me eken?! Búryn maghan bireu «sen taza qazaqsha sóileydi ekensin» degende, talyp qala jazdagham... Solay...

Ásem Qúlmanova

Abai.kz