Bizge syrttaghy otandastardy shapshang týrde elge qaytarudyng baghdarlamasyn qabyldap, sózden naqty iske kóshu kerek. Sóz kóp, is joq! Qúrghaq qújatpen, bos sóz!

Sany kóp, sapasy joghary últ bolamyz desek, osy mәseleni keshendi qalyptastyru mәselesin qarastyru kerek. Basqa elde jýrip, qarakóz qazaq basqa últqa sinisip ketip jatyr. Mysaly, kesheli-býgin Ózbekstanda qazaq sany 1,5 mln degen aqparat tarady. Shyny kerek, shylghy ótirik. Búl elde qazaqtyng sany keminde 5 mln! Al dúrystap saraptasaq odan da kóp. Qytayda 1 mln asady dep esepteledi. 2,5-3 mln asady! Reseyde 2,5 mln qazaq bar. Al bizding Ýkimet 40 myng qazaqqa azamattyq bermey otyr eken. Syltauynyng týri - «oralman kualiginin uakyty otken» eken.

Osy aghayynnyng barlyghyn elimizge әkeluge enbek etu kerek. Al ol ne ýshin kerek?

Geosayasi, geoekonomikalyq tartystar jalghasyn taba beretin bolady, on-jiyrma jyldan keyin basqa elderding territoriyasyna kóz alartu mәselesi boluy yqtimal. Jәne de búl prosess kәdimgi "mәdeniyetti" jolmen Birikken Últtar Úiymynyng mandatymen is-jýzine asuy yqtimal.

Al bizdegi otandastarmen júmys qalay jýrip jatyr? Búl mәselemen ainalysatyn "ýni shyqpas", mongholdaghy aghayyngha baryp et jeytin, ózbekke baryp palau jeytin,tórt jylda bir siyez ótkizetin Dýniyejýzi qazaqtar qauymdastyghy bar. Basqa da aty bar, zaty men naqty isi joq qorlar bar. Nәtiyje joq. Júmystary "Potemkin ýileri"! Qazaqty elge kóshiru mәselesi "әleumettik sayasattyn" eng negizgi joly, magistraly boluy kerek!

Bizding elimizding ekonomikasynyng әleuetining artpay túrghanynyng negiizgi sebebi, ishki tútynym joq. Tauargha ishki tútynu bolmasa, elding ekonomikasy damuy mýmkin emes. Tútynudy kóbeytu ýshin, halyqtyng sany kerek. Qarapayym arifmetika. Onan keyin, territoriyany mengerip, iygeru degen mәsele bar. Qazaqstannyng halqy bir kilometrge shaqqanda alty adamnan astpaydy. Dýniyedegi eng tómen kórsetkishterding biri. Bir jaghymyzda ang, ekinshi jaghymyzda ajdaha otyr...

Erlan Sairov

sayasattanushy

Abai.kz