Qúqyq pa, qúq pa?
Tәuelsizdikpen birge ainalymgha bekem engen birer sózge baylanysty búdan kóp uaqyt búryn aitqan pikirime qayta oralghandy jón kórip otyrmyn. Kenes dәuirinde qazaqtyng kýndelikti tynys-tirshilikte paydalanatyn kóptegen sózi qoldanystan yghystyrylghan bolatyn. Shyntuaytqa kelgende, búl ýderis odan da ertede, tәuelsizdikten airylghan, otarlyq qamyt moyyngha bekem ilingen patshalyqtyng kezeninen bastalghan edi. Imperiya әskeri basyp alghan jana jerlerdi týpkilikti iygeru maqsatynda, qorghansyz qalghan qazaq jerine metropoliyanyng «besinshi kolonnasyn» ornyqtyruy, odan ony bolishevizmning janasha sipatta óristetui halyqtyng tynys-tirshiligimen birge sózdik qoryn da ózgeriske úshyratty.
Key rette tosyn da jana sózdermen bayytqanyn moyyndau lәzim, әitkenmen, totalitarlyq biylik kýsheygen sayyn, jekelegen qazaq sózderine tyiym salu ashyq oryn aldy. Tipti keybirin tek qana oryssha núsqada qoldanu zandastyryldy. Ozbyr sayasat saldarynan búrmalanghan, qoldanystan shygharylghan kóptegen sózder qoghamdyq-sayasy tynys-tirshiligimizge memlekettik tәuelsizdikpen birge qayta oralghany belgili. Qazaq tili úmytylyp ketken sózdermen molyghyp, airyqsha jandanuda. Osy orayda, elimizding qúqyqtyq memleket boluyna oray, zang salasyna qatysty sózderding de kóptep tirilgenin aitu lәzim. Zang terminderining qazaqsha aitylmaq núsqasy qanday bolmaghyn adamdardy bey-jay qaldyrmaydy, óitkeni ómirde qúqyqty, zandy barsha bastyq bitkennen shyn mәninde joghary qoyatyn kez taqalyp keledi. Elimizdegi shynayy da naghyz biyleushi, moyyndaugha túratyn birden-bir diktator – zang bolugha kerek. Oghan qol jetkizu ýshin әrkimge qúqyqtyng negizgi úghymdaryn bilu lәzim jәne ony kónilge qonatynday etip qazaqsha jasau jón. Osy rette keybir zany terminderdin memlekettik tildegi atalulary men týsindirmelerin pysyqtap qoyghan dúrys. Mәselen, men «qúqyq» termiynin әrdayym óz ornynda qoldanyp jýrmegenimizge senimdimin.
Kenes dәuirinde qazaqtyng qúqyq, qúq (húq), qaqy (haqy) syndy әrqaysysynyng ózindik zannamalyq úghymy, belgili bir qoldanylatyn oryny bar sózderin resmy qoldanystan mýldem ysyryp tastadyq. Qoghamdyq-sayasy әdebiyette, kýndelikti qyzmet, qarym-qatynas ainalymynda ózderine tәn renki bar sol ýsh sózding (terminnin) ornyna, qazaq sóz aidynyna jeke-dara «pravo» degen termin oqshaulanyp shyqty. Adamnyng enbek etu pravosy, demalu pravosy, bilim alu pravosy, densaulyq qorghau pravosy, mening oqugha pravom bar, júmys isteuge pravom bar, sening ýy alugha pravon bar, nemese ... joq, t.s.s. tirkester qanymyzgha sinip ketkendey boldy.
Qyzyghy, tәuelsizdik tuyp, keri ýderis bastalghanda, oryssha «pravo» sózin qazaqsha «qúqyq» sózi almastyrdy. Ári ol resmy ainalymgha bir ózi enip, oghan әr maghynada qoldanylatyn «pravogha» tәn úghymnyng bәri telindi. Bizdinshe, múnda eleuli qatelik bar. Mәselen, adam qúqyghy nemese qúqyqtary deu ýirenshikti jәitke ainaldy (maghan qolgha qalam alghyzyp otyrghan da osy tirkes).
Alayda olay sóileu arqyly biz qazaqtyng sózdik qorynda bar eki termindi bilmestikpen bir terminge toqaylastyryp, qatelesuge jol berudemiz, әri ana tilimizdi qoldap kedeylendirip otyrmyz. Oiymyz týsiniktirek bolu ýshin kenestik kezende qúlaqqa sinisti bolyp ketken pravonyng jәne onymen baylanysty keybir ózge de terminderding ghylymy anyqtamasy qanday ekenine kóz jýgirteyik: pravo – memleket belgilegen barshagha mindetti әleumettik normalar jýiesi. Múny qúqyq degen qazaqy terminmen audaru óte oryndy, búl solay etilip te jýr, pravovoe gosudarstvo – búl tirkesti qúqyqtyq memleket dep óte tura tәrjimalaghan. Sayasi-iristik teoriya boyynsha, mynanday asa manyzdy nyshandary: qoghamdyq ómirding barlyq salasynda zannyng bәrinen biyik, qojayyndyq orynda túruy; memleket pen onyng organdarynyng zanmen baylanysyp-baylanghandyghy; azamattardyng qúqtarynyng sot jolymen qorghaluy, memleket pen jeke adamnyng ózara jauaptylyghy zang jolymen qamtamasyz etilgen memleket – qúqyqtyq memleket bolyp tabylady. Al endi orys tilinde pravo, prava cheloveka delinetin sózdermen azamattyng memleket bekitken, memleket qorghaytyn, memleket kepildik etetin qúqyqtyq qatynastary men negizgi qúqtary tújyrymdalghan. Búl jerde kórsetilgen úghymdy qazaqsha belgileuge qúqyq atauyn qoldanu dúrys bolmaydy, búlardy beyneleuge qazaqtyng qúq, haqy degen sózderi súranyp túr. Yaghni, pravo, prava cheloveka degen termindi qúq, adam qúqtary dep audaru kerek. Sonda – әrkimning enbek etuge qúqy (qúqyghy emes!) bar, әrkim óz qúqynyn (qúqyghynyng emes!) qorghaluyn talap etuge qaqyly (qúqyqty emes!), adam qúqtaryn (qúqyqtaryn emes!) eshkim ayaqasty etpeuge tiyis, t.t. osynday sóz tirkesterinde qúq pen qúqyq terminderining mәni aiqyn ajyratylghan tәrtippen sóileu oryndy bolmaq.
Osylarmen birge «әdil» degen sózdi óz ornynda qoldanbaytynymyzdy aita ketpekpin.
Ádil degen sózdi pravosudie degen belgili de keng tanymal terminning qazaqshasyna paydalanu – zang ghylymynda da, zangerlik is-daghdyda da ýirenshikti әdet bolyp ketken.
Basbúzarlyk, azamattyq, ekonomikalyq, әkimshilik jәne t.s.s. yuristik isterdi sheshudi kózdeytin memlekettik arnayy organdardyng – sottardyng qyzmetin oryssha osylay – pravosudiye dep ataydy. Qazaqtar ony әdil sot dep audaryp alghan. Al otpravlyati pravosudie degendi bildiru ýshin, múndaghy pravosudiyeni sәl janylys kazaqshalap, әdil sot jýrgizu, sot әdildigin jýzege asyru, sot tóreligin jýzege asyru degen tirkesterdi qoldanady. Nazar audarayyq: atalghan úghym myna qos sózden qúralghan: pravo+sudiye, yaghny ony sózbe-sóz qazaqshalaghanda ol qúram: qúqyq+sottau bolady. Endeshe, pravosudiye degenimiz – qúqyqtyq sot. Demek, jogharyda atalghan tirkesti qazaqshalaudyng dúrysyraghyn qúqyq normalaryn qoldanyp sottaudy jýzege asyru degen maghynany jetkize alatyn sóilemnen izdegen jón. Qanday sot bolmasyn, meyli memlekettik sot (yaghny qúqyqtyq sot), meyli memlekettik emes sot (taraptardyng ózderi ókilder bólip jýrgizetin aralyq, ara-aghayyndyq, yaghny treteylik sot, sonday-aq joldastyq sot, ofiyserlik ar-namys soty, sharighat soty, t.s.s.) – qay-qaysysy da әdildikti kózdeydi, yaghny olardyng bәri de әdil sot jýrgizudi múrat etedi.
Olay bolsa ózimizding memlekettik sotymyzdy óz atymen, yaghny qúqyqqa negizdelgen sot ekenin aitumen shektelsek te jetip artylady ghoy dep oilaymyn. Ózimiz әdil dep dәriptegenmen, barshagha mәlim, «zang – qúddy terte, terteni qayda búrsang – solay qaray jýredi» delinetin kóneden kele jatqan qanatty sóz, ókinishke qaray, әli eskirgen joq. Demek, әdil sotymyzdyng әzirge әli de әdil emes sheshimder shyghara beretinin este ústauymyz kerek. Sondyqtan, taghy da qaytalap aitamyz: pravosudiye termiynining qazaqsha balamasy әdil sot emes, – qúqyqtyq sot! Al qúqyqtyq sotty әdil jýrgizu – elimizde qúqyqtyq memlekettik qúrylys ornatyldy dep sanalatyndyqtan da, sotqa qoyylatyn basty talap.
Osy oilardy eskirmegendikten de taghy bir qaytara ortagha tastaymyn...
Beybit Qoyshybaev
Abai.kz