Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2357 0 pikir 15 Sәuir, 2011 saghat 06:58

Shalqar Qaraqat. Qalaulylarymyzdyng qaryny ashpasyn

Deputattar - halyq qalaulylary. Sonymen qatar elding atynan "naz" aityp jogharydaghy kókelerimizge aryz shaghymdarmen qosa ókpe renishterdi jetkizip otyratyn - «altyn kópir». Ýkimetke syn aita alatyn ókilettiligi bar, biylikting bir tarmaghy bolyp sanalatyn zang shygharushy organ. «Aq degeni alghys, qara degeni qarghys» dep kótermelep qoysaq ta artyq aitqandyq bolmas tegi.
Elding "erkesi" bolghan song ýkimette olargha bar jaghdaydy jasap qoyghan. Parlamentke kirgennen keyin syrtqy kiyimderin shesherde nemese tabighy qajettilikterin óterde ghana bolmasa, artyq qimyldaugha, energiyany bosqa shygharugha olar da qúlyqsyz.
Sóite túra deputattardyng bәri birdey múryndarynan shanshylyp júmys jasap jýr deu qisyngha kelmes. Qolyna deputattyq mandat tiygeli qalghap shúlghyp, ýkimetke ókpe-naz aitpaq týgili, "toqtyqtan" tilersegi mayysyp, býiregin may basqandar da kezdesedi aralarynan.   Ondaylardy andyp otyryp operatorlar týsirip alyp keyde qyzyq ýshin efirden kórsetip qalatyny bar. Sonday sәtterde seskenip, ótirik bolsa da qysylyp, saylaushylarynan úyalyp, úiqysy qashyp, mazasy ketken bireuin kórmeysin. Qayta oqty kózin qadap, «qalaghanyndy istep al» dep eshteneni sezinbeydi-au, sabazdaryn.
Jә, biz negizgi aitpaq әngimemizge kósheyik.

Deputattar - halyq qalaulylary. Sonymen qatar elding atynan "naz" aityp jogharydaghy kókelerimizge aryz shaghymdarmen qosa ókpe renishterdi jetkizip otyratyn - «altyn kópir». Ýkimetke syn aita alatyn ókilettiligi bar, biylikting bir tarmaghy bolyp sanalatyn zang shygharushy organ. «Aq degeni alghys, qara degeni qarghys» dep kótermelep qoysaq ta artyq aitqandyq bolmas tegi.
Elding "erkesi" bolghan song ýkimette olargha bar jaghdaydy jasap qoyghan. Parlamentke kirgennen keyin syrtqy kiyimderin shesherde nemese tabighy qajettilikterin óterde ghana bolmasa, artyq qimyldaugha, energiyany bosqa shygharugha olar da qúlyqsyz.
Sóite túra deputattardyng bәri birdey múryndarynan shanshylyp júmys jasap jýr deu qisyngha kelmes. Qolyna deputattyq mandat tiygeli qalghap shúlghyp, ýkimetke ókpe-naz aitpaq týgili, "toqtyqtan" tilersegi mayysyp, býiregin may basqandar da kezdesedi aralarynan.   Ondaylardy andyp otyryp operatorlar týsirip alyp keyde qyzyq ýshin efirden kórsetip qalatyny bar. Sonday sәtterde seskenip, ótirik bolsa da qysylyp, saylaushylarynan úyalyp, úiqysy qashyp, mazasy ketken bireuin kórmeysin. Qayta oqty kózin qadap, «qalaghanyndy istep al» dep eshteneni sezinbeydi-au, sabazdaryn.
Jә, biz negizgi aitpaq әngimemizge kósheyik.
Resmy derekterge sýiensek, Astana qymbat qala. Restorandargha týstik iship shyghu ýshin qaltanyzda kemi on myng tenge aqshanyz bolsyn. Ony qaltanyz kótermese, dәmhanalargha ayaldanyz. Qorjynynyzda bes, alty myng bolmasa, kiruge asyqpanyz? Bekerge úyatqa qalyp jýrersiz? Al ashanalargha erkin kirip shyghu ýshin eki ýsh myng tenge jetkilikti. Qarapayym halyq pen qaltasy júqa studentterding aqshasy artylyp jatsa, bas qosatyn jeri kóp jaghdayda ashana nemese dәmhana ghana.
"As adamnyng arqauy" bolghandyqtan, biz sóz etken jogharydaghy somalar bir adamnyng týstigine ghana júmsalatyn qarjy. Al osynshama aqshany alpys myng ailyq alatyn adam kýndik "obedine" ghana júmsap, basqa uaqytta qaytip kýneltip jýr eken dep mәsele kótergen bir deputatty kezdestirmedik kýni býginge deyin. Álde býkil halyqty ózderi sekildi kóre me eken? Osy jerde zandy súraq tuyndaydy: Astanadaghy jalaqylary joghary  deputattar  qalay tamaqtanady?   
Estip jýrgenimizdey deputattardyng kópshiligi Parlamentting ishindegi arnayy ashanalarda kóterenki kónil kýimen otyryp as ishkendi únatady eken. Ókinishti jeri Qazaq Parlamentining ashanasynyng as mәziri taza Resey "tilinde" jazylghandyqtan, audarma jasap "obalyna" qalghymyz kelmedi. Deputattardyng týstigine sholu jasamas búryn Menuding kýndelikti auysyp, janaryp, týrli týsti taghamdarmen tolyghyp otyratynyn eskerteyik. Baghasyna da nazar audaryp qoyghandarynyz jón. Sonymen, segiz týrli as mәzirinen (holodnye zakuski, Pervye Bluda, Vtorye Bluda, Diyeticheskie Bluda, Garniry, Muchnye izdelya, Holodnye Napitki, Goryachie Napitki) túratyn dәmdi astardyng ataularyna da múqiyat bolynyzdar.

«Deputattardyng ashanasy» dep "sypayylap" at qoyghandarymen, key taghamdardyng jasaluy  men "aty-jóni" hәm týr- týsi restorandarda arnayy tapsyryspen jasalatyn delikates taghamdardan bir kem emes. Keybir taghamdardyng atyn alghash estip otyrghanymyzdy jasyrghymyz da kelmeydi. Auyzdan silekeydi aghyzyp, tәbetti ashatyn keremet dәrumenderding qospalaryn kórip ishpey jemey toyyp qaldyq. Bәrinen de baghasyn aitsanshy! Kez kelgen mektep oqushysy men ashqúrsaq studentting qaltasy kóteretindey tiyimdi әri sapaly. Mektepter men ózge de oqu oryndarynda múnday bagha atymen joq. Astanadaghy kez kelgen qarapayym adam tamaqtanatyn ashanadan arzan. Qazaqstanda kýn sayyn qymbattap jatqan azyq-týlik baghasy Parlamentti ainalyp ótetin tәrizdi.  Sodan da bolar deputattardyng qymbatshylyq jayly kóp sóz etpeytinderi. Bizde bәri jaqsy dep tamsanyp otyratyndary. Amal qansha, múnday arzan ashanalardan as ishu baqyty deputattargha ghana búiyryp túr. Qaytemiz, qalalulyramyzdyng qaryny ashpasyn.

ww.masa.kz internet sayty

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1499
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3269
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5652