Arab grafikasyna tәn erejeni latyngha engizbegen jón
Arab grafikasyna negizdelgen A.Baytúrsynúlynyng tóte jazuynda ي jәne و әripterine qatysty «dauyssyzdan keyin kelse dauysty bolady, dauystydan keyin kelse dauyssyz bolady» dep dauyssyz [y] dybysy men [yi], [iy] dybys tirkesterine (yaghny dauysty [i] dybysyna) bir ghana /ي/ tanbasy jәne dauyssyz [ў] dybysy men [úў], [ýў] dybys tirkesterine (yaghny dauysty [u] dybysyna) bir ghana /و/ tanbasy berilgen bolatyn. Búl ereje arab grafikasyna ghana tәn ereje. Mysaly, arab tilindegi /ي/ әrpi dauyssyz [y] dybysy men [iy] dybys tirkesterinin, /و/ әrpi dauyssyz [ў] dybysy men [uў] dybys tirkesterining qyzmetin atqarady. Arab tilinde /ي/ әrpi dauysty dybystardan keyin, yaghny fatha, damma harakattarynan keyin kelse dauyssyz [y] (mysaly: بَيْتٌ [bәit], بُيُوْتٌ [buyuўt]), kәsra harakatynan keyin kelse, osy kәsra harakatynyng dybysymen birge [iy] dybys tirkesin beredi (mysaly: دِيْكٌ [diyk]).
Sol siyaqty /و/ әrpi dauysty dybystardan keyin, yaghny fatha, kәsra harakattarynan keyin kelse dauyssyz [ў] (mysaly: دَوْمٌ [dәўm], لِوَاءٌ [liyўə̄’]), damma harakatynan keyin kelse, osy damma harakatynyng dybysymen birge [uў] dybys tirkesin beredi (mysaly: سُوْقٌ [suўq]). (Kóptegen klassikalyq arab mәtinderinde kәsradan keyingi /ي/ әrpi men dammadan keyingi /و/ әrpining ýstine sukun belgisi qoyylady). Dauyssyz dybystan keyingi kәsra harakaty men /ي/ әrpi dybystarynyng jasalu orny bir bolghandyqtan [iy] dybys tirkesteri arab tilinde [ӣ] bolyp sozylynqy dybystalady. Múndaghy sozylynqy dybystalyp túrghan kәsra harakatynyng dybysy emes /ي/ әrpining dybysy. Sonday-aq dauyssyz dybystan keyingi damma harakaty men /و/ әrpi dybystarynyng jasalu orny bir bolghandyqtan [uў] dybys tirkesteri arab tilinde [ȳ] bolyp sozylynqy dybystalady. Múndaghy sozylynqy dybystalyp túrghan damma harakatynyng dybysy emes /و/ әrpining dybysy. Osy qasiyetterine qaray arab fonetisteri kәsradan keyin kelgen dauyssyz /ــِيْ/ dybysyn sozylynqy [ӣ] jәne dammadan keyin kelgen dauyssyz /ــُوْ/ dybysyn sozylynqy [ȳ] degen. Demek A.Baytúrsynúlynyn «dauyssyzdan keyin kelse dauysty [i] bolady (yaghny [yi], [iy] dybys tirkesterin beredi), dauystydan keyin kelse dauyssyz [y] bolady» jәne «dauyssyzdan keyin kelse dauysty [u] bolady (yaghny [úў], [ýў] dybys tirkesterin beredi), dauystydan keyin kelse dauyssyz [ў] bolady» degen erejesi arab grafikasyndaghy /ي/, /و/ әripterining osy ereksheliginen alynghan deuge tolyq negiz bar. Arab әlipbiyindegi /ي/, /و/ әripterining osy erejesin A.Baytúrsynúly tóte jazuynda óte tiyimdi paydalanghan. Búl erejeni, tipti, arab grafikasyn qoldanghan býkil týrki halyqtary óz jazularynda on ghasyrdan asa paydalanyp keldi.
Alayda arab grafikasyna ghana tәn osy erejeni latynnegizdi qazaq әlipbiyine qoldanyp, dauyssyz [y] dybysy men [yi], [iy] dybys tirkesterine (yaghny dauysty [i] dybysyna) bir ghana /Iı/ tanbasyn jәne dauyssyz [ў] dybysy men [úў], [ýў] dybys tirkesterine (yaghny dauysty [u] dybysyna) bir ghana /Ýý/ tanbasyn beru qisynsyz.
Bekitilgen әlipbiyde arab әlipbiyindegidey dauyssyz [y] dybysy men [yi], [iy] dybys tirkesterine (yaghny dauysty [i] dybysyna) bir ghana /Ιι/ tanbasy jәne dauyssyz [ў] dybysy men [úў], [ýў] dybys tirkesterine (yaghny dauysty [u] dybysyna) bir ghana /Ýý/ tanbasy berilgen. Sonyng saldarynan jana emle erejelerding 7-paragrafynyng eskertuinde «ıy, ıi (yaghny yy, yi) әrip tirkesterine ayaqtalghan etistikke kósemshening -y júrnaghy jalghanghanda, eki ı әrpi qatar jazylady: baııdy, keııdi, moııdy» degen arab grafikasyna tәn emle ereje jasalyp otyr. Jalpy /ي/ әrpining qatar jazyluy arab grafikasynda qalypty jaghday, ersi kórinbeydi. Mysal ýshin arabtyng تَكْيِيْف [tәkyiyf], (yaghny [tәkyӣf]), تَسْيِيْر [tәsyiyr], (yaghny [tәsyӣr]) sózderin keltiruge bolady. Bayidy, keyiydi, moyidy sózderi tóte jazuda da jogharydaghy arab sózderindegidey eki /ي/ әrpining qatar kelui arqyly /باييدى/, /كه ييدى/, /موييدى/ týrinde jazylady, jazylyp ta jýr. ([i], [i, y] dybystary tanbalarynyng ýlken әripteri birdey bolghandyqtan keyiydi /keııdi/ men ótken shaqtaghy keyidi /keıidi/ sózderin bas әriptermen jazsaq /KEIIDI/, /KEIIDI/ bolyp birdey jazylmaq. Qaysysy keyiydi, qaysysy keyidi ekenin ajyratyp kóriniz). Eskere ketetin taghy bir jayt qazaq qyzdaryna qoyylyp jýrgen Aida, Saida (Aıda, Saıda) degen esimder men Ayda, sayda (Aıda, saıda) sózderining oqylulary qalay ajyratylmaq?! Qúrandaghy sýre atauy «Mәida» qalay oqylmaq?! Sheshuin tappaghan súraq kóp.
Arab grafikasyna ghana tәn osy ereje latyn grafikasyna da jarar bolsa, latyn әlipbiyine kóshken týrki elderining barlyghy dauyssyz [y] dybysy men dauysty [i] dybysyna jeke-jeke tanba bermes edi ghoy. Mysly dauysty [i] dybysyna býkil týrki (týrik, әzirbayjan, týrkimen, ózbek, qaraqalpaq) tilderinde /Ii/ tanbasy, dauyssyz [y] dybysyna /Yy/ tanbasy berilgen. Sol siyaqty dauysty [u] dybysy men dauyssyz [ў] dybysyna da jeke-jeke tanbalar berilgen. Sonymen qatar kóptegen europa tilderinde, tipti aghylshyn tilinde de /Ii/, /Yy/ jәne /Uu/, /Ww/ tanbalary bar.
HH ghasyrdyng birinshi jartysynda qazaqtyng tóte jazu, latyn әlipbiylerin qúrastyrghan qazaq ziyalylarynyng sanasynda myng jyl boyy qoldanysta bolghan arab grafikasy sinip ornyqqanyn qaperimizde ústaghanymyz jón. Arab grafikasyna ghana tәn keybir erejelerdi jana latyn әlipbiyimizge qoldanu saldarynan qanshama ret qatelikke úryndyq. Mysaly, aldynghy bekitilgen әlipby núsqasynda tóte jazugha tәn dәiekshe ornyna latyndaghy apostrofty qoyamyz dep basymyzdy bir tasqa úrdyq [1]. Endi sol apostrofty eki-ýsh aidyng ishinde esh qisyny joq akutqa auystyrdyq [2]. Qala berdi jana emlemizge arabnegizdi tóte jazudaghy /ي/, /و/ әripterine tәn erejelerdi tyqpalap otyrmyz. /و/ әrpine tәn osy ereje kirilnegizdi әlipbiyimizdegi /u/ әrpinde әli kýnge deyin saltanat qúruy saldarynan qazaq sózderining týbir, buyn, morfem aitylymy búzylyp keldi. Al bekitilgen әlipby avtorlarynyng sanasynda kiril jazuy sinip qalghanyn [u] dybysyna /Ýý/ tanbasyn bergenderinen angharugha bolady. Qazaq Eli býkil týrki dýniyesinen, tipti jarty әlemnen alystamasyn desek, әlipbiydi qayta qarauymyz kerek. A.Baytúrsynúlynyng «әripke bola tildi búzbaydy, tilge bola әripti búzyp ózgertedi» degen sózin qaperden shygharmauymyz kerek. Emle erejelerin shiyki әlipbiyge kýshtep beyimdeymiz dep úrpaghymyzgha qiyanat etip almayyq.
Qaldybay Arystanbekúly Qydyrbaev, PhD doktory, әl-Faraby atyndaghy QazÚU shyghystanu fakuliteti Tayau Shyghys jәne Ontýstik Aziya kafedrasy,
Abai.kz