Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2685 0 pikir 16 Sәuir, 2011 saghat 08:14

Internet-konferensiya: Túrsyn Júrtbay (jalghasy)

Alashtyng altyn jýlgeli sózi men isi ólgen joq. Alash iydeyasy  mәngilik jasampazdyghymen aldymyzdan jarqyryp baghdar bolyp keledi. Alashqa qyzmet etu bir sәtke de toqtaghan emes. Alash ruhynyng jana zamanda jadymyzda janghyrghyruyna ólsheusiz enbek etip kele jatqan  Alash ruhty azamattar bar. Sonyng biri hәm biregeyi - jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbay myrza internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy bolyp, oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardargha jalghasty jauap berip otyr.

«Abay-aqparat»

Eskertu!

Qúrmetti oqyrmandar!

Túrsyn Júrtbaymen ótip jatqan internet-konferensiyada qoyylghan saualdargha berilgen jauaptardyng jalghasy әri qaray da jariyalanatyn bolady. Tek búdan keyin konferensiya qonaghyna saual jibermeulerinizdi súraymyz. Súraqtar men jauaptargha baylanysty oi-pikirlerinizdi ortagha salularynyzgha әdettegidey tolyq mýmkindikteriniz bar.

Redaksiya

- Túrseke, qazirgi qazaqty qalay biriktiruge bolady? Dinimiz byt-shyt, әrtýrli aghymdar. Rushyldyq derti. Alashtyng ardaqtylaryn da bólip qaraytyndar bar. Ziyaly qauym degenimiz óli. Sektalardyng jetegindegi aqyn-jazushylar, ghalymdar. Ne isteu kerek?

Alashtyng altyn jýlgeli sózi men isi ólgen joq. Alash iydeyasy  mәngilik jasampazdyghymen aldymyzdan jarqyryp baghdar bolyp keledi. Alashqa qyzmet etu bir sәtke de toqtaghan emes. Alash ruhynyng jana zamanda jadymyzda janghyrghyruyna ólsheusiz enbek etip kele jatqan  Alash ruhty azamattar bar. Sonyng biri hәm biregeyi - jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbay myrza internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy bolyp, oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardargha jalghasty jauap berip otyr.

«Abay-aqparat»

Eskertu!

Qúrmetti oqyrmandar!

Túrsyn Júrtbaymen ótip jatqan internet-konferensiyada qoyylghan saualdargha berilgen jauaptardyng jalghasy әri qaray da jariyalanatyn bolady. Tek búdan keyin konferensiya qonaghyna saual jibermeulerinizdi súraymyz. Súraqtar men jauaptargha baylanysty oi-pikirlerinizdi ortagha salularynyzgha әdettegidey tolyq mýmkindikteriniz bar.

Redaksiya

- Túrseke, qazirgi qazaqty qalay biriktiruge bolady? Dinimiz byt-shyt, әrtýrli aghymdar. Rushyldyq derti. Alashtyng ardaqtylaryn da bólip qaraytyndar bar. Ziyaly qauym degenimiz óli. Sektalardyng jetegindegi aqyn-jazushylar, ghalymdar. Ne isteu kerek?

-Eger basqa dindi qabyldaghan aqyn, jazushy bolsa, onda ol qazaq jazushysymyn demey, ústanghan jolyn nyspy qyp alsyn. Óitkeni, jazushylyq - ardyng isi. Ary taza bolmasa, ózin de, eldi adastyrmasyn.

Sol súraqtyng jauabyn Abay da taba almaghan. Bizding de peshenemizge sol búiyryp túr-au, osy.

-Túrsyn agha, Qazaqstandaghy 2000 myngha juyq meshitterding bәri de qaltaly azamattardyng qarajatynan salynghan. Bir de bir meshit memlekettik budjet esebinen salynbaghan. Al, Bas mýfti, Din isteri komiyteti tolyghymen memleketke qaraydy. Sonda qalay? Mәselen: Núr Astana meshitin Katar memleketi saldy. Shúbar meshitin Q.Satybaldy saldy. Uchhozdaghy meshittin kәsipker Manaev saldyrghan bolatyn. Taghy da solay kete beredi. Barlyghy da óz kýnderin ózderi kóredi.

Al Qazaqstandaghy shirkeulerdi Resey basqarady. Resey qarjy bóledi. Biraq osy barlyq shirkeuler Qazaqstan memleketining budjetinen salynady dep estidim. Osy qanshalyqty әdilettilikke jatady?

Men meshit salghym keledi. Braq anda jýgiremin, múnda jýgiremin, is biter emes. Qazaqstan emes - Qaghazstan qúddy. Qaghaz, qaghaz bitpeytin bir. "Jalghyzdyng ýni shyqpas" degen ras eken. Janym jylaydy. Kókiregim qars airylady. Qoldan keler shara joq. Últ ziyalysy, qayratkeri retinde osyny nege aitpaysyz joghary biylikke? Sizdi tyndamaghanda bizdi tynday ma? Qol qusyryp qarap otyra beremiz be?

-Din turaly jana zannyng jobasyna oray ózim biletin Aldan Smayyl, Gharifolla Esim, Bekbolat siyaqty azamattargha ol zannyng Patsha túsyndaghy missionerlik-shoqyndyru jobasynyng býginge negizdelgen kóshirmesi ekenin aitqamyn. Olar senbegen. Mine, sonyng zardabyn siz tartyp otyrsyz. Alda odan da ýlken qysymdy bastan keshiresiz. Qapa kiige, sәlde oraugha, qoghamdyq jerde namaz oqugha tiym salatyn zang jobasynyng da bar ekenin esten shygharmanyz. Hristian dinining astanasy Rim men Parijde qabyldanbaghan zannyn, Qazaqstanda oigha kelui tandandyrady. Egerde bizding iydeologtarymyzgha - qarsy qozghalys kerek bolyp otyrsa, sol kezde jauabyn alatyn bolady dep esepteymin. Bireuge: «Nashih biuti!» degen syltau kerek bolyp otyrghan joq pa eken osy. Bizding ýkimet mýshelerining ishinde shoqynghandar bar dep estiymin. Ótirik bolghay!

- Aqshalaryng tasyp bara jatsa. meshit salghansha mektep pen balabaqsha salsandarshy, sauaby meshitten artyq bolmasa, kem bolmaydy.

- Allanyng isine aqyl jýrmes bolar.

-Túrsyn agha, osy siz Asau TARPANG emessiz be?

bas asaulyghymnyng da, tarpandyghymnyng da bary ras. Eger búl minezderdi

bayqatsam, onda shynmen tosynnan ashulanghanym.

-Túr-agha, Astanada ziyaly qauym qalyptasty ma? Jana buyn turaly aitam. Agha buynnan jinalghandardyng ishinde biylikke yqpal etip, últtyng mýddesin ótkizip jýrgender bar ma?

Myrzatay aghamyz bastaghan toptyng saylau nauqanyndaghy qyzmetin qalay baghalaysyz? Sizdi linkomgha shaqyrsa, ne ister ediniz? Qazaq halqy azattyqqa qol jetkizde me? Tәuelsizdikke she? Jetse, belgilerin atanyzshy. Bizdegi qazaqtildi Orta jәne joghary bilim beru dengeyi qalay?

- 1. Jas buyn da, jana buyn da bar. Ortasy joq shyghar dep oilaymyn. Olar kýsh alu ýshin әli de on -on bes jyl kerek. Solardyng bastary da qosyla bermeytin siyaqty.

2. Últtyng mýddesin ótkizu ýshin ony týsinetin ýkimet, sanaly, mәdeniyetti sheneunik kerek. Onday adamdardan, qúdaygha shýkir, ýkimetimiz tolyq arylyp bolyp qaldy.

3. Tolyq azattyqqa Reseyding de qoly jetken joq. Olar da batys pen AQSh qa tәueldi tústary bar.

4. Myrzakeng emtihan aldy, saylau nauqanynyng ýgit, nasihatyna aralasqanyn kórgen emespin. Ol kisi meni bauyryna tartqan emes.

5.  Áy, qaydam! «Kemshiligimiz әr jerden kórinip túr-au»

-Qytaydaghy Qazaqstan elshiligi Qytay qazaqtaryn vizadan taryqtyryp otyr,

Ýrimshi Qalasyndaghy Qazaqstan Elshiligi aldynda mynaday qúlaqtandyru túr eken. Aqpan aiynyng on besinde japsyrylghan búl qúlaqtandyruda vizagha kezekke túrghan Qazaqtardyng sany ON MYNNAN asyp ketkendikten, qazir vizagha kezekke túrghyzbaytyndyghy jazylghan. Demek, on myng adam aqpan aiyna deyin viza ala almaghan, al, biz kórgende byltyr jazdaghy MAMYR aiynda múnda kezekke túrghan aqsaqaldyng kezegi osy kýnge deyin kelmegen, múndaghy viza alyp jatqandar, byltyrghy osy mezgildegi kezekke túrghan adamdar eken. Al, kezekke túrghyzu degeni mynau eken: elshilik aldyna kelip, ondaghy esik qaraushy Qytay kýzetshilerine qújattarynyzdy ótkizedi ekensiz, ol qújattargha qarap, olar sizge bir shumaq san jazylghan qaghaz beredi eken, búl sizding kezek nomeriniz sony alyp auylgha qaytady ekensiz. Sosyn jarty jyl shamasy kýtedi ekensiz. Al, songhy kezde elshiler kýnine jiyrma adamgha ghana viza beretindi tauypty. Al, elshilik aldynda jylap-syqtaghan shal- shauqan, kempir - keshekte esep joq. Qazaqtar zarlap jylap jýrgenimen, QYTAYLAR MEN ÚIGhYRLAR jymyng qaghyp jýr, sebebi, olar esh kezek kýtpeydi eken. Elshilikter olardy esh kedergisiz qabyldaydy eken. Sebebi, olardan «ashyq para alatyn bolsa kerek» deydi syrttaghy qazaqtar. Al, Qazaqtardan para alu ýshin osylaysha viza jaghdayyn qoldan qiyndatyp otyr eken. Shydamaghandar jalmang qaqqan deldaldargha para beruge mәjbýr bolady. Al, deldaldar qazaqtargha beriletin tegin vizany ýsh myng yuan shamasynda ashyp beredi, para bermeseniz jyl boyy kýtedi ekensiz. Elbasynyng bayaghyda Qazaq qúryltayynda aitqan Shettegi qazaqtargha tegin viza beru turaly jarlyghy Qytayda osylay atqarylyp jatyr eken. Múnan da anyq -qanyq aqparat alghynyz kelse, bizge jauap jazynyz, biz sizderden kómek kýtemiz, múndaghy qara qazaq balasy.

- Qadyr marqúmnyn: «O, ant atqan! Ant atqan! Osal jerin erlerding qalay dәl tapqan!» - degen óleng joldary bar edi. Qalay dәl tapqan. Búl mәsele qazir Elbasyna deyin belgili jayt dep oilaymyn. Keyde: eki jaqtyng qúpiya uaghdalastyghy joq pa eken degen de kýdik keledi.

Para - týiening teni siyaqty eki jaqqa da aunap túr ghoy. Sizderde, bastauysh mektepti qazaqsha oqugha keng jol ashyldy dep estidim. Qútty bolsyn. Viza keshigip bolsa da ashylar, mektep jabylmasyn dep tileymin.

- Osy súraqqa qalay qaraysyz? Qytaydaghy qazaq kóshi toqtady. Oghan kinә Qazaqstan elshileri ghana, paraqorlyq

- Óte alandap qaraymyn. Meshkey degen jaqsy ataq dep kim aitty?

- Agha qayda túrasyz? Astanada bolsanyz studenttermen kezdesu jasatsaq qalay qaraysyz?

-Astanada túramyn. Qarsy emespin.

- Túrsyn múghalim, sәlemetsiz be?

Men siz pekinde sabaq bergendegi oqushynyzbyn, bәlkim, esinizde qalmaghan shygharmyn. mýmkin onda bilimning qadirin bilmeytin bala shygharmyz, kóp nәrseni shala tyndap, shala ýirengendeymin. Endi qashan jolynyz týsip biz jaqta bolasyz, leksiyanyzdy taghy bir tyndaudy armandap jýrgen oqushynyz men ghana emespin. Barlyghymyz sizding keluinizdi tórt kózben kýtip jýrmiz.

Sizge myqty densaulyq, mol tabys tileushi oqushynyz  - Ergýl

- Ergýl! Esimdesin, ainalayyn. Men de senderdi, Beyjindi, barlyq studentterdi, Sy chy tayhudy (Zy ju yuanidi) saghynyp jýrmin. Múhtar professor biyl shaqyrmaq edi. Reti kelmedi ghoy deymin. Gyng laujiyege, Múhtargha, Jangha, Erkinge, Núrbaqangha, Toqtar men Núrgýlge, bәrine sәlem ait. Erkinjan bizding ortalyqta qyzmet isteydi. Anar osynda. Qúrmangýl men Ómirbek biraz boldy, shaytanqúlaqpen habarlaspaghaly. Bir baryp qaytuym kerek bolyp túr. Bәrine de mәngilik «O, ainiy!» tileymin. Baqytty bolyndar, ainalayyndar!

- Qúrmetti Qazaqstandyq tuystar! Jogharydaghy joldamany kórip, Qytaydyng qazaqtary sauatsyz jazady eken demenizder, bizde tóteshe jazu qoldanylady. Ahmet Baytúrsyndiki. Biz osy tóteshe ARABShA jazuymyzdy Kirilshege TÓTE audaratyn baghdarlamalar arqyly audaryp kep jibergenimizde, jogharydaghyday bolady, sebebi,bizde otyz ýsh qarip, sizderde qyryq eki degendey, eger tóteshe men kirilsheni audaru kerek bolsa, myna arany kórersizder: http://www.tangjareh.com/juman/ sol arqyly Qytaydaghy viza azabyn arqalap, Qazaqtyng paraqor elshiler qoldan jasaghan jasandy tyghyryqtan sizder bas bolyp, qazaqtyng últjandy azamattary qútqaryp shyqsa eken dep tileymiz.

-  Kómegine rahmet bauyrym. Mәsele - taza niyette. Ústaz ben shәkirtting saghynyshynda. Beretin eshkim bolmasa - alatyn qol qashanghy sozylyp túra bermek. Onyng da talyp, qarysyp qalatyn kezi bolatyn shyghar.

- Dulat Isabek: «Eger men Myrzatay bolsam ýiimnen shyqpay auyryp jat edim!..» dep jazdy «Dat» gazetinde. Elge qarar beti joq degeni ghoy. Qoldaymyz. Biraq Myrzatay auyrmaq týgili odan sayyn jaghympazdanyp jatyr. Ózining ortalyghynda Jambyl Dýisenov degen 6-7 jasar aqynynyng jyr keshin ótkizdi. Siz bardynyz ba? Sonda әlgi aqyny «Núr Otandy» jyrlady. Sayasatty jyrlady. Búl ne degen súmdyq?! Álde tumay jatyp ishten oqyp tughan bәle bolyp ketken be balalar? Nege odan da Astanada qanghyryp jýrgen jas aqyndardy oilamaydy. Bir jyr keshin qyp-qyzyl shyghynmen ótkizgenshe (1 million tenge ketti dep estidik!) orystadyng ýiin jaldap, tapqan tengesin aidyng basynda syqyrlatyp túryp sanap beretin shygharmashyl jastargha berse ghoy! Eng bolmasa 3-4-euine. Sony saltqa ainaldyrsa. Áy, biraq olar da sosyn Myrzekenning aqylymen jýrip-túratyn shyghar. Osynday ramkadaghy aitys, jyr keshteri kerek pe bizge? (Tek jaltaqtamay, maghan qatysy joq súraq demey, ol jerde bolgham joq, jauap bere almaymyn demey, ony Jazushylar odaghy sheshsin demey, Astanadaghy Ákim Tarazy men Nesipbek Ayt biledi dep jauap bermey-aq qoyyynyzdy ótinemin!). Súraq menen, jauap Sizden!

-Medet-au, kәdimgidey ses kórsetken ekensin. Sen - qorqytqan bol, men - qoryqqan bolayyn.

1.Sol balanyng obaly, birinshi, әke-sheshesinde, jas sәbiyding ózegin kýidirip almasa netti?  Jýikesi búzylady. Búl erte ashylghan talanttyng deni úshyraytyn dert. Jyldam psihologpen aqyldasuyn ótinemin.

2. Myrzakeng meni bauyryna basyp kórgen emes. Sondyqtan da bir nәrseni oiyna alsa, Myrzekeng menimen aqyldaspaydy. Onday qarajatty shashatynday jomarttyqty Myrzekennen óz basym kórgen emespin.

3. Aytystaghy sózge, eng birinshi, aqyndardyng ózderi jauap beruge tiyisti. Talantyn qayda júmsaytynyn biletin týisikke bәri de iye. Ekinshi, demeushi degenning sharty bar emes pe? Qalayda aitysty toqtatpaghan dúrys. Sol qatelikting ózi de sabaq.

-Qazaq qyzdary keybiri jalanashtanyp barady. Emshekterin ashyq kórsetedi. Gazetke beredi. Vremya gazetin qaranyz. Aysha degen qazaq qyzy turaly oqydynyz ba? Osy dúrys pa? Aysha degen qúrmetti atty bylghau ghoy búl! Nazerke.

- Maqalany oqyghanmyn joq. Ádepsizdikti únatpaymyn. Qostamaymyn. «Enesizding emshegi ýlken» degen. Sol qyzdyng anasy, әpkesi, jengesi qayda qarap jýr?

- Men de Nazerkege kelisemin. Vremya degen gazet naghyz qazaqqa dúshpandyq sayasattaghy arandatushy, azghyndatushy basylym. Bizde sony kórmeytin "aqparattyq kenistikti qorghaghysh" deputattar men ministrler soqyr ma? Álde olar da qazaqtyng dúshpandary ma?

- Qaraghym, sol jalanash qyzdardyng suretin aldyna ashyp qoyyp, tamsanyp otyratyn deputat pen ministrdi kózim shalyp qalghany bar. Áytpese, «Deputatka» degen sóz qaydan shyqty dep oilaysyzdar?

- Qúrmetti Alash joqtaushysy, agha, Qazaqtyng qyzdarynyng azghyndap bara jatqanyn qalay toqtatugha bolady? Sizding islam dinine kózqarasanyz? Búl súraqtyng jauabyn sezip túrsam da qoyyp jatyrmyn. Siz әriyne músylmandyghynyzdy qatty qúrmetteysiz.

-Allanyng qúlymyn, Múhammedting ýmmetimin, Imam Aghzamnyng tarihatyndamyn.

-Din - әr adamnyng ajal aldyndaghy emtihan tapsyratyn imany pәni.

-Ar ilimin iygeru arqyly qyzdardy oigha qaldyruymyz mýmkin. Solardy búzatyn da sol eresekterding ózi emes pe. Áukesin salbyratyp jýrgen kәri azbandar az ba!

-«Zamanyng Myrzatay bolsa, Nesipbek bolyp shal» degen maqalynyz ghajap, keremet. Býgingi kýnning tamyryn dәl basqan. Al, Ómirbek Bәigeldi turaly maqalynyz joq pa? Bolmasa, qashan shygharasyz?

-Búl  mening shygharghan mәtelim emes, ózge bir kurstasynyng tuyndysy.

2. Qytaylar - qazaqtardy qytaylandyrady, al Ómken, qytaylardyng ózin qazaqylandyrady.

-Túrseke, Assalaumaghaleykum! Siz «Ayqyn» gazetine osydan neshe jyl búryn bergen súqbatynyzda Jәdidshilik qazaqtyng iydeologiyasy boluy kerek degen ediniz. Byltyr sol gazetke sol jornalshygha bergen súqbatynyzda Alashorda qazaqtyng iydeologiyasy boluy kerek depsiz. Eki súqbat ta osy aitylghan eki týrli taqyryppen aiqaylap túr. Endi osynyng ekeuin qosyp kórsek, qalay qaraysyz?

- Jәdidtik tanym - Alash iydeyasynyng kóktamyry. Jәdidtik qozaghlystyng nәtiyjesinde, býkil músylman әlemi, týrki qauymy tәuelsizdikke qol jetkizdi.

- Jәdidshilik degen qanday sekta, ol taghy?

- Ol sekta emes, dýnie tanymdyq qozghalys. Órkeniyettik, ruhany azattyq joly.

- -Qúrmetti agha , men bir qytay elinde tuyp-ósken qazaq azamatymyn , men joghary bilim alghanmyn , osy diplomymmen qazaqstangha barsam deymin, semyam, bir balam, әilim bar. Áyelim de joghary oqu ornyn tәmәmdaghan, biz tek orys tilin bilmeymiz, biz osy úrpaghymyz ýshin qazaq memleketin, óz elimizge kóship barghymyz keledi, sonda bizge layyqty qyzmet tabu ýshin qanday dayyndyqtarmen baruymyz kerek?

-Sizding jeke basynyzdy bilmeymin, al úrpaghynyz ýshin alandamay-aq kele beriniz. Ýsh aidyng ishinde qúlynday kisinesip, tayday tebisip ketetinine men kepil.

- Týsimde Anaharsisten estuimshe Qassaq - qaysar, qatal, jaratympaz, jauger adam bolypty, al Sússaq - sýiretpe, sýikimsiz, súrqiya adam bolypty. Qassaq pen Sússaqtyng shayqasy eki týrli ruhtyn, eki týrli talghamnyn, eki týrli joldyng qaqtyghysy eken. Qassaq ózining sanauly bolsada sangha bergisiz aduyn jaugerlerin bastap Sússaqtyng qalyng tobyr qolymen san mәrte aiqasqan. Aqyry Sússaq ólip, Sússaqtyng qalyng qoly Qassaqqa baghynghan. Ýstemdikke ie bolghan Qassaq úlan dalanyng qaq tósinen alyp kenistikti ilgeri-keyindi jaulap, ony úrpaghyna enshi etip qaldyrypty, әri óz ómiri arqyly Qazaq Ruhynyng týpnúsqa ýlgisine ainalypty. Alghashynda Sússaqtyng soyylyn soqqandar endi Qassaqqa adal bolugha qúlshynyp baqqanymen, Sússaqtan júqqan soraqy da, súrqiya әdetterden aryla almaghan olar Qassaqtyng órshil ólsheminen tolyq shygha almaghan. Sonymen olar kóriniste Qassaqqa baghynghansyp, kómeskide Sússaqtyng soraqylyghy men súrqiyalyghyn jalghastyruday tyng óner tapqyrlapty. Keyin Qassaq jәne onyng aduyn noyandary ilgerindi-keyindi jaryq dýniyeden attanghan song Sússaqqa adal sýiretpelerding biri mәlim bir tarihy syn saghat kezeninde Qassaq atynda ýstemdikti jalghastyrghan. Mine sodan beri biz bayqaghanymyzday Sússaqtyng soraqylyqtary men súrqiyalyqtary Qassaqtyng atyn maldynyp jalghasyp keledi. Al Ata Qassaq ruhyndaghylardyng sany siyreuimen qoymay, Qassaq atyn jamylghan Sússaqtyng qalyng soyylsogharlary jaghynan qaqpaylanyp, yghystyrylyp, qaghystyqta tentireuge mәjbýr boldy. Qassaq pen Sússaqtyng eng ózekti aiyrmashylyghyn tanu, týpnúsqadaghy Ata Qazaq Ruhyn oyatu, Ata Qazaq ýstemdigining týp ýlgisine qaytu Qassaq atyndaghy osynau Sússaqtyng qalyng soyylsogharlarymen týrli maydandarda tabandy kýresuden derek bermek.

Túrsyn agha, siz mening búl týsime qalay qaraysyz? Anaharsis maghan shyn aityp túr ma?

Asau TARPAN

-Múny emeuirindi ayan týs deydi. Týsti ózing qalaghanday jorydy dep esepte.

Súraq: Anaharsis - Shyghys Iran tilinde sóilegen Saq taypalarynan shyqqan ghúlama filosof. Ol grekiyagha baryp «kóshpendiler filosofy» degen mәrtebe alghan. Grekter onyng ghúlamalyghy men danalyghyna tanyrqaghan. Qazir Anaharsis aitypty degen naqyl sózder kóp saqtalghan. Anaharsis eline qaytqanda Grekterding kóp dindilik dәstýrin qabyldap oralghan, sondyqtan ony Pútqa (agha quyrshaq qúdaygha) tabynyp jatqan jerinen ústap alyp, Saqtardyng kósemi tu syrtynan atyp óltirgen. Saqtar bir Jaratushygha syiynatyn Tәnirshil halyq bolghan. Saqtardy qazir Turandyqtar (yaghny Tәnirshilder degen sóz) dep ataytynymyz sondyqtan.

- Ýsh túghyrly til sayasatyna qalay qaraysyz? Nege biz әlemdegi basqa elder siyaqty orystarmen halyqaralyq aghylshyn tilinde úghysa bermeymiz? Qazaqty orystandyru sayasaty qashan toqtatylady dep oilaysyz? Qazaq atqa minbey, qazirgi orys tildi biylik Ana tilimizdi Aqordanyng tórine shygharuy mýmkin be? Asa ýlken qúrmetpen Ózbek ininiz

-Ózbegim-au, Ózbegim, Qanday maqsat kózdedin? Úly bir silkinis bolmay, ol jýzege asyrylmaydy. Keler auysymda: 2050 degen úran tastalmasyna kimning kózi jetipti?

- Alashty tanuymyz-ózimizdi tanuymyz. Sondyqtan sizding әrbir zertteu enbekterinizden ruh alyp, tarihy tanym kókjiyegin keneytip otyrghan әrbir jastyng atynan rahmet aitamyn. Enbekterinizdi qolymyzgha týsire almaymyz.Taralymy kóp bolsa jәne elimizding ónir-ónirlerine taralsa. Semeyden Meruert qaryndasynyz.

-Tilegine rahmet ainalayyn. Tayau arada «Úranym - Alashtyn» ekinshi kitabi osy «Abay» arqyly keng qauymgha úsynylmaq. Soghan da shýkir. Búryn internetti mensinbeushi edim, múnyng da bir «joqtan jaqsy» degizetin kezi bar eken.

-Túrsyn myrza, bayqaysyz ba, júrtshylyq Sizge ózderin tolghandyryp jýrgen kókeytesti súraqtaryn qoyyp otyr. Múnday súraqtardy, mәselen, Myrzataygha, Aytovqa,tipti qazir Múrtazagha da qoymaydy. Sizge ýlken senim artyp otyr. Osydan biraz búryn júrtshylyq D. Isabekovqa da senetindey edi,biraq, ne ghajaby bar ekenin eshkim týsinbeydi, preziydentpen kezdeskennen keyin ol kisi basqasha sayray bastady, «әdemi» sóileytin boldy.Tipti, «Preziydentke dauys beremiz!» degen ýndeuin kóshelerge ilip qoydy. Túrseke, Sizding azamattyq túghyrynyz bolattay berik dep oilaymyz. Sizge ótinish: anau Qytaydaghy qandastarymyzgha viza alugha qalay kómektese alasyz(ózim jergilikti qazaqpyn). 10 myng adam kezekte túr, deydi. Masqara emes pe.Syrtqy ister ministrligi ne qarap otyr. Mýmkin, osy mәsele boyynsha Preziydentke kirudi oilastyrarsyz. Kóp sózden góri keyde naqtyly bir is paydalyraq bolady ghoy.

- Tileginizge rahmet. Qazir Preziydent emes, jay bólim bastyghynyng ózi bizdi mensine qoymaydy. Alayda ol mәseleden Elbasy tolyq habardar, tayauda ótetin Qazaq qauymdastyghynyng qúryltayynda kýn tәrtibine qoyylady - dep senemin.

- Bizde jastarymyzdy tәrbiyeleytin iydeologiya joq dep ah úryp, kýltóbede kýnde jinalys ashyp jatamyz. Qalay oilaysyz, jastarymyzgha Abay, Alash arystarynyng ómiri, ónegesi sonyng ózi naghyz iydeologiya emes pe?

2.Qaytsek jalghan ghylym, óz últyn,tilin syilamaytyn kadr shygharatyn bilim jýiesinen arylamyz?

3. Biylik komandasyna últyn sýietin azamattardyng kelui qazir mýmkin narse me? qazaq qyzy

- Biylikting arasynda últy ýshin kýiinip otyrghan naghyz azamattar kóp. Yqtay jýrip is bitirip otyr. Áytpese, olar bolmasa, osy kýnimizge zar bolyp qalar edik. Oghan tәube. Mәsele sol biylikting tegershiginde. Búl mәsele Elbasynyng tayau aradaghy Preziydenttik jobasynan anyq bayqalady. Soghan qarap tiyisti sheshim shygharyp, ertengi kýndi batyl oilastyryp, úiymshyl, útymdy, dauryghusyz, biraq pәrmendi sharagha qaray júmyluymyz kerek shyghar. Elding de, erding de synalatyn shaghymdy túsy - sol kez.

- Qazaqtyng qaltaly jigitteri sizding kitaptarynyzdy 300-400 taralymmen shygharudy qolgha alsa qazaq ózin-ózi tezirek tanyr edi. Sóitip kózi tezirek ashylar edi. Sonyng әreketin nege jasamaysyz? Álde qazaq qaltalylarynyng bәri Qarabay dep oilaysyz ba?

- Bәimenov, Mynbaev, «Foliant» baspasynyng diyrektory Núrlan Isabekov siyaqty bauyrlarym onday úsynys jasady. «Dulyghanyn» oryssha audaryluyna septigi de tiyip jatyr. Biraq, «Úranym - Alash!..» siyaqty qazaq halqynyng ruhaniyatyna qajetti kitapty - Qazaqstan memleketining ózi shygharyp, iygiligin ózi kórui kerek dep esepteymin. Áytpese, oppozisiyanyng pikiri bolyp ketui mýmkin. Alash iydeyasynyng qazaq memleketining oppozisiyasy retinde qyzmet etuin qalamaymyn.

- Sәlemetsizbe,»Alash arystaryna» Astanadan bәrine bir jerden ýlken eskertkish ornatu (barlyghyna әrqaysysynyng attaryn atap) turaly úsynys jasadynyz ba? Aq-Aru

- Osydan tórt jyl búryn E.Kariyn, B.Ábdighali, M.Áshimbaev siyaqty jas qayratkerler sonday úsynysty ózderi jasap, Qaulygha kirgizip, «Qazaq eli» alanyn úsynghan. Sony siyrqúmyshyqtanyp ketti. Kýn tәrtibinen týspeytin mәsele.

Jalghasy bar

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1499
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5659