Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 5289 0 pikir 18 Sәuir, 2011 saghat 05:27

Áset Pazylov. Mәshhýr Jýsip shygharmalaryndaghy adamzattyng payda boluy

(Biologiya baghdarlamasynda oqylatyn Darvinizm sandyraghynan arylar kez keldi)

(Biologiya baghdarlamasynda oqylatyn Darvinizm sandyraghynan arylar kez keldi)

Adamzat balasynyng jaratyluyn kenes dәuirinde Darvin ilimimen baylanystyryp keldik. Maymyldan jaratylghanymyzdy aityp, bir ghasyr darvinizm ilimine bas iydik. Qiyalgha senip, «Lenin bizding atamyz, maymyl bizding babamyz» dep, jar saldyq. Ateistik apiynnyng shyrmauynan shygha almay qalghan sanada din men ghylym eshqashan sorpasy qosylmas bir-birine jat úghym retinde qabyldandy. «Maymyldy adam qylghan enbek» degen Markistik teoriya negizinde tәrbiyelendik. Oqushy kezimizde búghan kónil bólmey óstik. Biraq jogharghy oqu ornyna týsip, sanamyz úlghayghanda, Mәshhýr Jýsip jәne Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng shygharmalarynan jaratushymyzdyng bar ekenin, arghy tegimiz Haua ana men Adam ata ekenin oqyp, oigha berildik. Áli esimde Semey qalasynda Shәkәrim atyndaghy pedagogikalyq institutynyng tarih jәne arhivtanu fakultetining ekinshi kursynda, 1994 jyly Marksizm ilimin oqytqan bolatyn. Sabaqty ateist aghamyz jýrgizip, «qúday joq» degen sózdi jii estiytin boldyq.  Semenar kezinde «sol maymyldardy kim jaratypty dep?» súraq qoyghanymyzda, gruppamyzben eki alghan bolatynbyz.  Endi qazir qarap otyrsaq búnyng bәri sandyraq eken. Kenes ýkimeti dindi «apiyn» dep, sanamyzdy ulap, últtyq qúndylyqtarymyzdy joqqa shyghardy. Islam dinine tiym salyp, babalar múrasyn shang astynda ústaugha tyrysty. Mektepte, jogharghy oqu oryndarynda,  satylay damu arqyly maymyldan adam payda boldy dep jariyalap, «maymyldy adam etken enbek» degen teoriyagha sendik. Al teoriyanyng maghynasy boljam ekenin eskersek, Darvin ilimi ghylymy týrde dәleldenip, naqtylyq túghyryna jete almady. Sondyqtan da ol jәy qiyal bolyp qaldy. Biraq erkekting jaratylghany turaly jazghan Darvin әiyel zatynyng qalay payda bolghany turaly tis jarmaydy.

Býginde Mәshhýr Jýsip Kópeyúlynyng shygharmalaryna kóz jýgirtip, aq pen qarany aiyra bildik. Mәshhýr Jýsip múrasyn zertteytinderding biri Ertay Mәshhýr Jýsip shóberesi aqyn ólenderindegi din taqyryby jayly «Mәshhýr Jýsip Kópeevting din taqyrybyna kóp jazghanyn zerdelegende, aldymen onyng sebebine biraz ýnilu kerek. Mәshhýr Jýsip alghashqy ólenderin jazyp, әdebiyetke aralasa bastaghan shaghy XIX  ghasyrdyng songhy shiyregine dóp keledi. Búl patshalyq Reseyding qazaq elin otarlauy beleng alghan kezi edi. Jerding eng shúraylysyn kelimsekterge beru arqyly tek ekonomikalyq emes, ruhany qyspaqta dendep ene bastady. Múnday jaghday da dindi  nasihattau, halyqty allagha qúlshylyq etuge, din jolyna shyndap týsuge ýgitteu dindi ghana emes tildi, jalpy últtyq bolmys-bitimdi saqtaudyng eng pәrmendi qúraly bolghanyn angharu qiyn emes» degen týiindi oy aitady.  Mәshhýr Jýsipting Islam dinine arnalghan shygharmalary qazaq poeziyasyndaghy dini-islamdyq dýniyetanym taghylymyn keneyte týsti. Aqyn islamdy jer betine imandylyq shapaghaty ýshin jibergen Allanyng úlylyghy, sahabalardyng qúdireti jýrek yqylasymen jyrlanghan.

Mәshhýr Jýsipting jalpy islam dini tarihyna arnalghan mol shygharmalary bar: «Ibilis shaytan hikayasy», «Aqyretting egini», «Yahuda, Patros әngimesi», «Opasyz әiel», «Ádham diuana jәne Ibrahiym» «Núh payghambar men bir kempir», «Jýsip payghambar turaly», «Din taghylymy» (birinshi, ekinshi, ýshinshi әngimeler), «Din tarihy», «Ghylym-bilim» (1-9-әngimeler), «Alla qúdireti», «Bala Sýleymen tapqyrlyghy», t.b. әngimeleri, ólenderi, dastandary bar. Mәshhýr Jýsip «Alla qúdireti» degen shygharmasynda: «Men Qúdaydy «bir» dep bilemin, «kýshti» dep bilemin. Osy ýsheuine nanymym, senimim kýshti. Ózge nәrsege: qúlaqpen estigen tanyq, kózben kórgen anyq. Kózim kórmey nanbaymyn»[1], dep bayanday otyra, әr shygharmasynda músylmandardy jaratushymen jaqyndastyra týsudi múrat etedi.  Aqynnyng pikirinshe Allahtyng barlyghyna dәlel, sipat izdeu, bir sózben aitqanda, artyq ta. Barsha maqtau býkil әlemderding Rabbysy bolghan jalghyz ghana Allah Taghalagha tәn. Jәne Onyng iygiligi en sәlemi  qúrmetti payghambar Muhammedke bolsyn.

Mәshhýr Jýsip: «Qúday qanday ózi ne nәrse? Ony biluge, ony tanugha aqyl oiym, zeyin pikirim jetpeydi. Sonda da: «Tanymaymyn!» dep, toqtap túryp qalmaymyn. Jaratqan nәrselerinen, Qúdaylyqpen qylghan isinen barlyghyn, birligin, kýshtiligin tanyp túrsam kerek. Kókti, jerdi, aidy, kýndi, júldyzdardy, taudy, tasty, otty, sudy, jeldi, topyraqty, aghashty, shópti, hayuanatty, .... bәrin Qúday jaratty» [2], dep Allahty tanudyng joldary kóp ekenin eskertedi. Biraq negizinen eki týrli jolmen tanimyz. Onyng biri - aqyl. Ekinshisi - Qúranda, hadisterde bayandalghan Allahtyng keyipteri men esim-sipattary. Adamzat boyyndaghy barlyq aghzanyng ózine layyq mindetteri bar. Allah denening mýsheleri men sezim týisikterin beker jaratpaghan. Osy túrghydan alghanda, aqyldyng mindeti әr nәrse jayynda oy jýgirtu, zat pen qúbylystyng mәnin oy eleginen ótkizu, izdenu. Eger adam oilanbasa, izdenbese, onda ol aqyldy óz mindetinen aiyrghan bolady. Islam dini ghylymgha negizdelgen, sondyqtan, oi-pikir týiini aqylmen sheshiledi. Islam bar adamdy oilanugha shaqyrady. Islam ózine adamdardyng kózsiz ilesuin emes, qayta bayypty aqylmen zerdelep sanamen týsinip, onan keyin ghana keluin talap etedi. Sondyqtan Islam shariatynda barlyq adamnyng Allahtyng bar ekenin moyyndap, Onyng birligin aqylmen tanyp, ghibadat jolyna týsui - Qúdaygha siynudyng jaqúty delinedi, múnyng sauaby kóp bolady.  Allah Ta'ala Payghambargha, calla Allahu aleyhy uә sәllam, bylay deydi: "(Múhammed), "Qarandar: Kókter men Jerde ne bar"de. Senbeytin qauymgha dәlelder, eskertuler payda bermeydi" [3]. Búl ayattyng mәni Allahtyng býkil tirshiliktegi ghajap qúdirettiligi men kemeldi óneri jayynda oy tolghau arqyly Allahty tanu degen sóz.

Mәshhýr Jýsip aqyl men sharighatty úshtastyra otyryp, Adamzattyng jaratyluy turaly mәseleler kóterip, shygharmalar jazdy. Mәselen: «Jeksenbi kýn jerdi, jerden ósip ónetin nәrselerdi jaratty. Dýisenbi kýn jeksenbige qosaqtaldy. Seysenbi kýn: ai, kýn, júldyzdardy, kókte bolatúghyn maqlúqtardy; sәrsenbi kýn beysenbige qosaqtaldy. Beysenbi kýn rizyq, nesip, iship jeuge, minuge, kiuge kerektilerdi jaratyp edi. Altynshy kýni júma kýn adamdy jaratty» [1, 122-129 bb.], dep bayandaydy.

Alla taghala aldymen Adam atamyzdy jaratty. Mine sol atamyzdan beri qaray onyng úrpaqtary tarady. Hadisterding birinde:  Ol - sonday (asa qúdiretti) Alla, senderdi (senderding atang - Adamdy jer jýzining týrli jerinen alynghan topyraqtardan túratyn) balshyqtan jaratty. Sonan son, ajaldy (әrbir jan-januardyng ólim mezgilin) belgiledi (sondyqtan, әrbir jannyng ajaly Ol belgilegen taghdyrgha baylanysty). Sonday-aq, belgili merzim (qyyametting bastalatyn uaqyty) de Onyng qúzyrynda (qyyametting qashan bastalatynyn Odan ózge eshkim bilmeydi). (Ey, kәpirler, osynday ashyq dәlelder kelgennen) keyin (de) sender (shaytangha erip) kýdiktenip túrsyndar», dep jazylghan.

Adamnyng (a.s.) júma kýni jaratylghan. Búghan «Sýnәn Át-tirmizi» kitabynda Ábu Hýrayra (r.a.) keltirgen myna hadiste Payghambarymyz (s.gh.s.): «Jaryq әlemdegi kýnderding qayyrlysy (kórkemi) - júma kýni. Ol kýni Adam (a.s.) jaratylghan jәne ol kýni júmaqqa kirgizilgen, sonday-aq, ol kýni júmaqtan shygharylghan. Qiyamet te júma kýni qayym bolady (bastalady)» dedi. Hadistegi Adam (a.s.) júma kýni jaratyldy degende onyng denesine ruh (jan) berilgen kýn aitylghan. Adam (a.s) anadan tuylghan joq. Óitkeni, odan búryn mýldem adamzat atauly bolghan emes. Qadir Alla onyng denesin jer betining týrli aumaghynan alynghan topyraqtan jaratty. «Tәbari» tәpsirinde keltirilgen riuayatta Ibn Úmar (r.a.) bylay degen: «Alla taghala tórt nәrseni óz qolymen jaratty. 1) Arsh aghlany, 2) Adn (júmaqtyng negizin), 3) Qalamdy, 4) Adamdy (a.s.). Sóitip, olardyng bәrine «Bol» dedi. Bitti, olardyng bәri sol sәtte bola qaldy. Týsinik: Alla óz qolymen jaratty degende, Ol eshqanday nәrseni dәneker etpedi, dep týsinemiz. Tәnir taghala jaratudyng barsha týrin biledi. Keyde ol búl isterdi perishtelerge búiyryp oryndatady, al keyde nebәri «bol» deydi, sol-aq eken bitti, búiyrghany bola qalady. Alla Adamdy da osylaysha jaratty.

Mәshhýr Jýsip tabighat pen adam denesin salystyra kele: «Jerler taular bolsa, denende sýiekler. Jerde aghash, shópler bolsa, denendn shash, týkter. Jerde jeti qylym bolsa, denende: kóz ..., qúlaq..., múryn..., auyz..., qol..., ayaq..., úyat jeri... Jerde zil zala bolsa, denende týshkirmek, selk etip shoshyp qalu bar. Jerde ózender bolsa, denende ýsh jýz alpys qan tamyrlary bar. Jerde ashy, túshy búlaqtar bolghan bolsa, denende: qúlaqta qúlqy ashy, kózde jas túzly, múrynda sinbirlikler batpaq» [1, 15 b.], dep tabighat pen adamnyng bir jaratushydan jaratylghanyn dәleldep otyr. Endi birde: «Adamdy Alla taghala qalay sheberlep jasady? Qan ókpe, bauyr, jýrek ýsheuinde jýredi. Qaqyryq ókpede, zerde ótte, qaraqúrym talaqta», dep adamzattyng jaratyluy men tynys tirshiligi turaly syr sherte kele, beyne bir zavodtan shyqqan tehnika tәrizdes ishi syrtynyng birde bir aqausyz túrghanya bas iyedi [4].

Tútas bir embriologiya ghylymyn osy ýsh qana ayatqa syidyryp, tútastay týsindirip bergen Qúran - Allahtan týsken, eng úly múghjiza. Úryqtyng damuy jalpy 280 kýnge, yaghny 9 ai, 9 kýnge sozylady. Úryqtyng jatyr ishindegi ómiri 3 kezennen túrady. 1-shi embrionaldi aldy kezende zigota bólinip, kóbeye bastaydy. Búl kezeng 2,5 aptagha sozylady. 5,5 aptagha jalghasatyn 2-shi embrionaldi kezeng bastalady. Búl kezende aghzanyng basty mýsheleri men jýielerining qalyptasuy jýredi. Al 3-shi fetaldi kezeng - jýktilikting 8-shi aptasynan nәrestening tughanyna deyin jalghasady. Búl kezenning bastapqy satylarynda úzyndyghy tek 3 santiymetrdey ghana bolatyn úryqtyng barlyq mýsheleri qalyptasyp, adam keypine kele bastaydy. Payghambarymyz (s.gh.s.) aitady: «Senderding әrbirinning ana qúrsaghynda jaratylularyng 40 kýnnen túrady. Úryq aldymen tamshy, keyin úiyghan qan, sonan keyin kesek et bolady. Osydan keyin (yaghny 120 kýnnen keyin) ana qúrsaghyndaghy balagha perishte jiberiledi de, ol balagha 4 nәrseni belgileydi: 1. rizyghyn, 2. qansha ómir sýretinin, 3. isteytin amalyn, 4. baqytty, ne baqytsyz bolatynyn». Ghalymdar balanyng 120 kýnnen keyin oilau qabileti payda bolady deydi, yaghny jany bar [5]. Al endi Mәshhýr Jýsipting sózimen bayandar bolsaq: «... eki su birigip, qyryq kýn jas tólding úiyp qalghan sorpasynday kógildir bolyp túrdy. Qyryq kýnen son, qan týsine ainalyp, qan bolyp qyryq kýn túrdy. Qyryq kýnen son, bylqyldaghan kesek bolyp qyryq kýn túrdy. Jýz jiyrma kýnen son: sýiek, sinir, tamyr, et, may birte birte biline bastady. Tórt aidyng jýzi týgel bolghanda, mýshe, pishin tamam bolyp, jandy bolugha ainala bastalady».

Payghambardyng hadisterinde Adam Atanyng boyy 60 shyntaq, eni 7 shyntaq degen sózder bar. Demek ýsh shyntaqtyng bir metr bolatynyn eskersek, Adam Atanyng boyy 20 metrge jetedi. Ár bir jerden tabylyp jatqan alyp adamdardyng sýiegi Atam atanyng úrpaghy emesine kim kepil. Sondyqtanda Darvinning sandyraghynan arylyp, bilimmen dindi úshtastyra qarap, aqiqatqa jol berer kez kelgen tәrizdi.

Darvinning ózi de shirkeuge baryp, qúdaygha sengen adam. Ol bir esteliginde: «Býkil әlem ózinen-ózi jaratyla qalghan joq, әlem Jaratushynyng әmirimen jaraldy» dep jazdy. Endeshe qazirgi mektep qabyrghasynda oqylyp jýrgen biologiya sabaghyndaghy Darvinizm sandyraghynan arylar kez kelgen tәrizdi.

 

«Abay-aqparat»

Paydalanghan әdebiyetter:

  1. «Mәshhýr-Jýsip» Shygharmalary. 13-tom.  // Pavlodar:  «EKO» GhÓF, -2008-jyl. 122-129 -b.
  2. Búl da sonda.
  3. Jýnis 10:101.
  4. M.J.Kópeyúly. Shygharmalary. 11-tom, Pavlodar q.: «EKO» GhÓF, -2007 jyl. 16 - b.
  5. Quantqan JABAGhIYN, Semey memlekettik medisina akademiyasynyng VI kurs studenti. «Islam jәne órkeniyet», №30, 20-31 qazan, 2008 j.
0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1500
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5671