Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3233 0 pikir 18 Sәuir, 2011 saghat 06:52

Internet-konferensiya: Túrsyn Júrtbay (jalghasy)

Alashtyng altyn jýlgeli sózi men isi ólgen joq. Alash iydeyasy  mәngilik jasampazdyghymen aldymyzdan jarqyryp baghdar bolyp keledi. Alashqa qyzmet etu bir sәtke de toqtaghan emes. Alash ruhynyng jana zamanda jadymyzda janghyrghyruyna ólsheusiz enbek etip kele jatqan  Alash ruhty azamattar bar. Sonyng biri hәm biregeyi - jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbay myrza internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy bolyp, oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardargha jauap beruin ayaqtap otyr.

«Abay-aqparat»

Qúrmetti «Abaydyn» oqyrmandary!

Sizdermen syrttay súhbattasugha mýmkindik alghaly mine, bir apta boldy. Men sizderding súraqtarynyzgha jinaqtap jauap berip em, ony syghymdap oqyp jatyr ekensizder. Ókinishke oray, qazaqtyng etnografiyasy men etnologiyasyn ýsh tomdyghy arqyly 55 elge tanystyrghan Seyit Kenjeahmetov aghmyz dýniyeden ótip, Torghay eline baqilyq saparyna attandyryp, kónilding qúlazyp qalghan jayy bar. Alashqa enbek sinirudi sol adamnan ýirensek, osynda kóterilgen kóp ókinishting oryny tolar edi. Ómirding ózge de qarbalasy artyq uaqytqa mýmkindik bermeytin bolghandyqtan da, barlyqtarynyzgha rahmet aita otyryp, býgingi jauappen men ózimning sizdermen әzirge qosh aitatynymdy mәlimdeymin. Ómir degen sol, bet kórispeytindey bop bet jyrtysyp ap, betimizdi sipap qala beremiz.

Alashtyng altyn jýlgeli sózi men isi ólgen joq. Alash iydeyasy  mәngilik jasampazdyghymen aldymyzdan jarqyryp baghdar bolyp keledi. Alashqa qyzmet etu bir sәtke de toqtaghan emes. Alash ruhynyng jana zamanda jadymyzda janghyrghyruyna ólsheusiz enbek etip kele jatqan  Alash ruhty azamattar bar. Sonyng biri hәm biregeyi - jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbay myrza internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy bolyp, oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardargha jauap beruin ayaqtap otyr.

«Abay-aqparat»

Qúrmetti «Abaydyn» oqyrmandary!

Sizdermen syrttay súhbattasugha mýmkindik alghaly mine, bir apta boldy. Men sizderding súraqtarynyzgha jinaqtap jauap berip em, ony syghymdap oqyp jatyr ekensizder. Ókinishke oray, qazaqtyng etnografiyasy men etnologiyasyn ýsh tomdyghy arqyly 55 elge tanystyrghan Seyit Kenjeahmetov aghmyz dýniyeden ótip, Torghay eline baqilyq saparyna attandyryp, kónilding qúlazyp qalghan jayy bar. Alashqa enbek sinirudi sol adamnan ýirensek, osynda kóterilgen kóp ókinishting oryny tolar edi. Ómirding ózge de qarbalasy artyq uaqytqa mýmkindik bermeytin bolghandyqtan da, barlyqtarynyzgha rahmet aita otyryp, býgingi jauappen men ózimning sizdermen әzirge qosh aitatynymdy mәlimdeymin. Ómir degen sol, bet kórispeytindey bop bet jyrtysyp ap, betimizdi sipap qala beremiz.

Sonymen, osy jauaptasu arqyly qazaqtyng býgingi minezindegi barlyq artyqshylyq pen kemshilik, әdep pen әdepsizdik, syilasym men kemsituge úmtylu, qalayda núqyp qalu, bos bopsa, tipti, «úqpaydy óz sózinen basqa sózdi» dep Abay aitqan minezderimiz eki jaqtan da bayqalyp qaldy. Mening angharghanym, biz ashyq pikir alysu mәdeniyetin әli de mengermegen ekenbiz. Taghy da sol Abay aitqanday, «tamyrymyzdy adyraytyp shygha keluge» dayyn túrghan synayymyz bar..  Búlay «qyzylkenirdektese» bersek, iysi qazaq betjyrtysudan qolymyz tiymeytini anyq.

Búl «betjyrtysudyn» eng qauiptisi sol, arandatugha bergisiz joydausyz aitylghan jauapsyz sózderding el arasyn arazdyqqa iytermelep túrghany, mysaly, osy jauaptasulardaghy «týrkistandyq» pen «semeyliktin» arsyndaghy sharpysugha -  Týrkistan men Semey júrty elige qoymas dep oilaymyn. Bar qazaqty biriktire almay otyrghanda, múnday patriottyq bizding qay tenimiz osy?

Sonday-aq, «qaytsem adamnyng janyn jaralaymyn» dep, tyrnap alyp, miyghynan kýlip otyrghan mysyq pighyldardyng kórinis berui, Áuezovting әldekimge bergen jauabyn qaytalaugha iytermeleydi eken. Ýshinshi bayqaghanym: ózining kónilindegi aitpasan, ózgege kóngisi kelmeytin dengeyde talap qoy, yaghni, ózining aitqanyn moyyndatugha tyrysu.

Ashy da, túshy da aitatyn sózding reti kelip túrghanymen, kópshilikting kóz aldy ekenin eskerip, әdepten ozghym kelmedi. Sonda da eki tandanysymdy bәrinizge ortaq syr retinde aita keteyin. Birinshi, qazaqtyng últtyq iydeyasynyng úitqylaryna, alash qayratkerlerine ghana emes, jalpy әruaqtargha osynashama jekkórinshpen qaraugha ne sebep? Onday jekkórinish bir adamnyn  boyyna qalay siyady? Onday óshpendilikpen qalay ómir sýruge bolady? Ekinshi, bir adam ekinshi adamnyng әke-sheshesi men jetpis jeti atasyna deyin sonday bir paryqsyzdyqpen qazbalauyndaghy maqsaty ne? Qúrdasym Nesipbek pen Jýrsinge berilmegen múnday erkindik pen basynudy ol adamgha kim bergen? Men osy eki «qúbylysty» týsinbedim. Al, aghayyn, Aman bolynyzdar. Sonymen...

- Maraltay Rayymbek degen aqyn ininizding «núryna» keshiriniz, «jyryna» qanday bagha berer ediniz?

- Jyrynda núr bar.

- TÝLKI BASTYQTAR: Haziret hәm Sheyh әm Bas mýfty әri TÝLKIBASTYQ Ábsattar Derbisәli Qajynyng taghayyndaularyna qaranyzshy, Túrsyn Agha! l kisining qay jerde tuylghanyn bilmeymin. Biraq y búlay bóluge bola ma: Astanadaghy "Núr Astana" meshitining Bas imamy - nayb mýfty - Týlkibastyq Qalijan Zanqoev; Almaty oblysynyng ókil imamy - Týlkibastyq Múhtar Absamatov; Ontýstik Qazaqstan oblysynyng ókil imamy - Týlkibastyq Beybit Myrzageldiyev; Soltýstik Qazaqstan oblysynyng ókil imamy - Týlkibastyq Qasymhan Isaev; Batys Qazaqstan oblysynyng ókil imamy - Týlkibastyq Smayyl Seyitbekov; Taldyqorghan oblysynyng ókil imamy - Týlkibastyq Júmanaly Amanov; Qyzylorda oblysynyng ókil imamy - Týlkibastyq Músabek Aqtamberdi;.

Sizdinshe búl neni bildiredi? «Mýmkin kezdeysoqtyq shyghar», - deytin bolsanyz jauap bermey-aq qoyynyz, Agha!

- Aynalayyn, ózing allanyng jolyn ústap, ózing beriletin jauaptan bas tartyp otyrsan, onda nege  súraq qoydyn? Diny qauymdastyqtyng isinen mýldem habarsyz bolghandyqtan da, shyndyghynda da búl súraqqa bas mýftiyding ózi jauap bergeni jón eken. Bar aitarym:Alla isine alalyq jýrmese kerek. Eger bilimi men imany say bolsa - jalaqordyng jazasyn Alla beredi. Al, «neghylayyny» bar bolsa, mýfty óz kinәsin ózi kótermey me?

- Qazirgi azghyndyqtan arylu ýshin qazaqqa soghys kerek emes pe osy? Qalay oilaysyz? Nazarbaev ózgeredi, biyliktegiler ózgeredi degen bos sóz siyaqty.

Jauap: Eshqashanda. Eshqanday soghystyng keregi joq. Onda qangha batatyn taghy da biz bolamyz. Ýiimizde shy myltyghymyz da joq. Al Qazaqstanda beyresmy kazak jasaqtary armiyasynyn, onyng atamanynyng barlyghyn, ol atamannyng atamany - Edil men Ertisting arghy betinen qorshay ornalasqanyn

- Álihan Bókeyhanov kezinde Týrkistandyqtarmen (qazaq, ózbek, qaraqalpaq, qyrghyz t.b) qosylu atqa esekti jekkenmen birdey degen bolatyn. Sonda Alash iydeyasyn siz Payghambar sanap jýrgen Álekeng tek ghana soltýstik batys ónirdegi qazaqtarmen ghana shektegenbe?

Mústafa Shoqay kezinde Týrik halyqtaryn bir qazanda qaynatyp tútas týrkistan iydeyasyn kóterip, Týrkistan memleletin qúrudy kózdegen edi, sol kezde týrik halyqtary birige alatynday dәrejede boldy. Kerek deseniz,  týrkistan qoqan avtonomiyasyn qúrdy. Ony taratqan óziniz bilesiz bolishveikterding qandy әreketi edi. Sol kezde týrkistan memleketi qúrylghanda 6 milion qazaq demografiyalyq jaghynan basymdyq tanytyp, basty etnos retinde kóriner edi, sondyqtanda Shoqaydyng kótergen týrkistan iydeyasy Álekenning alash iydeyasyn on orap alatyn edi. Kerek deseniz, qytaydyng ózinde 100 den asa etnos bar...67 dialekti bar. Al Orta Aziyadaghy Týrkistanda 6 ghana etnos pen dialekti bar. Shoqay iydeyasy qazirgi kezdede ózektiligin joyghan joq. Bir ghana qazaq bop jýre bersek qazirgi jahandanu zamanynda qytay, resey siyaqty imperiyalargha sinip ketuimiz әbden mýmkin. Sondyqtan týrkistan memleketi týrik últy bolu, alash halqynyng basty múraty bolu kerek dep oilaymyz... Sizge qoyar súraghym: Shoqaygha onyng týrkistan iydeyasyna kózqarasynyz qalay?

- Alash iydeyasyna osynshama jekkórinishpen qarauynnyng ózi jalpytýrkilik iydeyany týsinibegendigindi anghartady. Jalpytýrkilik iydeya «Týrik halyqtaryn bir qazanda qaynatyp tútas Týrkistan iydeyasyn kóterip, Týrkistan memleletin qúru» odan elu jyl búryn, HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynda ómirge kelgen. HH ghasyrdyng basyndaghy «Jas týrikter» qozghalysy esinizde bolar, búl sonyng alghashqy sayasy búlqynysy. Bizding sayasy kenistigimizdegi iydeologitar - Marjany men Gasparaly. Al Orta Aziyada Sholpan men Fitrat jәne Jadidtik qozghalystyng Minauar Qary siyaqty kósemderi. Sol ýshin Gasparaly 1912 jyly Nobeli silyghyna úsynylghan bolatyn. Búl iydeyany jýzege asyru ýshin Ánuar pasha bastaghan týrik ofiyserleri Orta Aziyada múharramdyq qozghalys úiymdastyrghan. 1917-1920 jyldar arasyndaghy Týrkistan ólkesindegi bir mezgilde bir birine baghynbay әr dengeyde (ashyq, astyrtyn, ashyq әskery maydanda, jartylay jasyryn basmashylyq -  múharramdyq últtyq qozghalys dengeyinde) ómir sýrgen tórt memleketting ústanghan baghyttary turaly ótken jauabymda aitqan bolatynmyn. Shoqaydan búryn Qoqan avtonomiyasyn qúryp, onyng ýkimet tóraghasy bolghan Múhamedjan Tynyshbaev...(Aldynghy jauapty oqynyz)

Jalpy týrki birligi, yntymaqtastyghy iydeyasyna bar ruhymmen qosylamyn. Student kezimizde, 1969-1972 jyldary qúrylghan «QÚQ» atty astyrtyn úiymnyng ýsh maqsatynyng bireui osy bolatyn. Múny qazirgi Ózbekstanda tiym salynghan «Erik» partiyasynyng shet elge aughan tóraghasy Múhammed Saliyh, qyrghyzstandyq Músa Ghafarov aghamyz jaqsy biletin. Al tәjikter: «Qozghalystaryng «Túran» dep atalsa ghana qosylamyz» - deytin. Qazirgi qalyptasqan tәuelsiz memleketter jaghdayynda, bir memleket, ne týrki imperiyasyn qúru iydeyasy - bar taraptan qoldau tappaydy. Biz, jalpytýrkilik ruhany kenistik ornata alsaq, múnyng ózi úly jetistik bolar edi. Al búl iydeyagha Týrikmenstan men Ózbekstan tayau elu jylda qosylmaydy. Azerbayjan qazirding ózinde beytarap sayasat ústanyp otyr. Tek Qarabah ýshin ghana týrki tektesterine qaraylap otyr. Irandaghy, Aughanstandaghy  jiyrma bes milliongha tarta týrki tektesterding oiyna búl iydeya kirip-shyqpaydy. Shyghys Týrkistan men Soltýstik Týrkistan imperiyalardyng qúrsauynda. Qyrghyz eli qazir tek Reseyge iyek sýiep otyr. Týrkiya - Europalyq qauymdastyqqa kiruge bar sayasy kýshin júmsauda. Kavkazdaghy noghay, qarashay, balqar aghayyndardyng dәrmeni belgili. Tuva, hahastar da oghan yntaly emes. Sonda, Qazaqstangha óz betimen «jalpytýrkilik» «Ortalyq Týrkistan» memleketin qúru ghana qalady. Búl - dәl qazirgi jaghdaydaghy naqty shyndyq. Sondyqtan da oghan, qalayda ólmeuge tiyisti ansar retinde qaraymyn.

- Siz óziniz qatty ghashyq bolghan adamynyzgha ýilendiniz be? Eger adam ghashyghyna qol jetkize almasa ishindegi dertti qalay emdeuge bolady?Osyghan renjimey jauap berinizshi.Men ghoy.

- Múnyng barlyghy mening «Essiz ghashyq bolghym keledi» - degen ózime-ózim mysqylday bergen minezdememe oray qoyylghan súraq boluy kerek. Sonda men kimge essiz ghashyq bolghym keldi?Allagha ma, әlde, әielge me? Emeuirin sonda. Osyghan baylanysty biraz qyz-jigitter Maghjannyng óleni arqyly «qayymdasypty» ghoy. Men sol erkelikterinning jarasyma janym jadyrap, «essiz riza», jastyqtaryna «essiz ghashyq» bolyp qaldym. Qúlasa - berile qúlaytyn ghashyqtyq dәuirlerdi saghynyp, býgingi «esepti mahabbat» iyelerine kórsetken «qyrym» ghoy! Shynyn aitam, ózim essiz ghashyq bola almasamda, essiz ghashyq bolghan adamdy kórgim keledi. Tipti, «Nesipbek pen Jýrsin toqsannan asyp aljyghanda, essiz ghashyq bolady» - degen әjeptәuir ýmitim bar. Solardyng qasynda Shege men Qarshygha, Aybas qúsap jýrsem, arman ne?

- Qazaqtyng bir GauHar degen qyzy otandyq jәne shetelding milliarderlerimen iri qaramy-qatynas ornatyp ózi de tanymal baylardyng qataryna kirip aldy. Ózining aty-jónin ózgertti. Qazirgi esimi - Goga Ashkenazi. Bayaghyda sizding «Dulygha» degen 2 tomdyq kitbynyzdy oqyghanda qatelespesem "AShKENAZI" degen termindi kezdestirgen siyaqtymyn. Sonyng mәnin úmytyp otyrmyn, ol qanday maghyna beredi? Eger «AShKENAZI» sózi «kóshpendi» degen maghyna bildirse onda men ol qyzdy jaqsy kóruge dayynmyn. Sәlemmen, Aydeke.

- Búl kóne grek, assiriya jazulardaghy sózding aldyna «a» qosyp jazyp, solay dybystaluy arqyly  ózgertilgen ishkuzderding atauy ekeni ras. Alayda Ashkinaz - Qap tauy elinde jii kezigetin tektik (familiya) esim. Sonyng ishinde osetinderde jii úshyrasady. Aydeke! Sol qyzdy tórkinine qayyryp әkelsen, san jaghynan da, salyq jaghynan da ósip qalar edik-au! Jolyng bolsyn.

-Ay, qazaqtar-ay! Qiyal qughan qyrtynbaylar! Stalinge Súltanbek aitypty, Smaghúl aitypty, Túrar aitypty deydi!? Qashan aitypty, qay jerde aitypty, qay mәjiliste aitypty, onda qyrtynbaylardyng sharuasy joq?! Jәne «Siz bilesiz be?», - dep Túrsyn aghamyzdan súraydy!!! Stalin - kenes iyperiyasynyng imperatory, revolusiyadan keyingi jyldardaghy ol qatynasqan mәjilisterding barlyghy resmy týrde hattalghan. Túrar Mәskeuge eng alghash ret 1919 jyly jeltoqsanda, Súltanbek pen Smaghúl 1921 jyly nauryzda barghan. 1919-1937 jyldar aralyghynda Stalin qatynasqan jiyndargha (siyezder, kenester, konferensiyalar, jinalystar, mәjilister) Túrar 51 ret, Súltanbek 14 ret, Smaghúl 6 ret qatynasqan. Stalinge aitypty degen sózderding barlyghy qyrtynbaylardyng ertegisi, ol ertekti eng alghash taratqan qyzylordalyq Áuelbek aghamyz, damytqan tarazdyq Sherhan aghamyz, kópirtken týrkistandyq Ózbekәli aghamyz! Árqaysysy kórpeni óz auylyna qaray tartqan! Aynalayyn, qazaqtarym-au!

- Shyndyghynda da búl ónbeytin sózding naq ózi.

- «Siz ózinizding súraqtarynyzgha óziniz týgeldey jauap berip qoyypsyz. Qazaqstandyq degen termindi tek qazaq elining azamaty degen maghynada qabyldaymyn».
Qúrmetti Túrsyn myrza!
Jauabynyzgha qanaghattanbadym. Sonda Alash pen Qazaqstandyq sózderi sinonim dep týsinuimiz kerek pe?! 1991 jyldan beri biz Qazaq memleketinde túryp jatyrmyz ba? Joq, biz 1991 jyldan beri Qazaqstan degen memlekette túryp jatyrmyz.Qazaq memleketi men Qazaqstan memleketi degen sóz tirkesteri sinonim emes qoy.Demek, Alash pen Qazaqstandyq sózderi sinonim emes. Qazaq memleketi 1991 jylgha deyin bolyp, 1991 jyldan bastap Qazaq memleketi joyyldy degen sóz emes pe. Ne isteu kerek? Sizden osyny súrap túrmyn.

- Siz mening qanday jauap bergenimdi únatar ediniz? Qalay atalghanymen de, Qazaqstan - qazaq memleketi. Mәsele, sonyng mazmúnynda. Biz tolyq ruhani, sayasi, ekonomikalyq tәuelsizdikke әli jetpegen memleketpiz. Eger Kedendik kelisim siyaqty kýshtining yrqyn yqtay bersek, qaytadan «bauyr basyp» keterimiz anyq. Endi kimning de bauyryna kirsek,  qayta sytylyp shyghu qiyn. Endigi qúrsau - temir ne qayys qúrsau emes, bir kýni ýzip ketetin, atommen arbalghan qúrsau. Al onyng «radiasiyasy» midy jaulaydy.

-Túrsyn agha! Kóp nәrselerge búltaqtatyp, órkókirektenip jauap beripsiz. Sol Sizge layyq pa? Mysaly: «Alashordashylar ashtyq kezinde qayda bolghan?» degen súraqqa әr nәrsening basyn bir shalyp, tayghanaq jauap beripsiz. Ashtyq kezinde alashordashylardyng barlyghy birdey týrmede otyrghan joq qoy, al hat jazu ýshin qalam men bes bet qaghaz tappay qalyp pa? Bókeyhanovta qaghaz da, qalam da boldy, biraq jazugha jýrek bolghan joq, ol - tarihy fakti.

- 1927-1932 jyldyng aralyghynda barlyq ashashordashylar týrmede, ne tergeude bolghan, ne jer audarylyp ketken. «Úranym - Alashtyn» jalghasyn oqysanyz, sonda kim, qay kýni ústalghan, qanday ýkim kesilgen, qay kýni atylghan, qay jerge jer audarylghan, Á.Bókeyhanov ashtargha qalay kómektesken, sonyng barlyghy aitylghan. Al «búltaqtatyp, órkókirektenip», «súraqqa әr nәrsening basyn bir shalyp, tayghanaqtap jauap beripsiz» degen sózderdi qalay qoldanyp otyrghanyna tang qalamyn. Osy ekeui de mening eng jek kóretin minezim. Al alash ardagerlerine oray sizding «órkókirektenip» jazghanynyzgha minez kórsetip jauap bersem, onda ókinbeymin. Ynghayynyzgha qaraghanda alash qayratkerlerine sonday bir jekkórinishiniz bayqalady. Ne ýshin? Mening oiymsha, siz әldebir iydeyanyng qúrsauynan shygha almay, túiyqtalyp jýrgen siyaqtysyz. Tym bolmasa, músylman retinde, sol kisilerding әruaghyn silaghanynyz sauap bolar. Onsyz «jalpytýrkilik iydeyagha» qol jetkizuiniz neghaybyl.

-Túrsyn agha,qazirgi zamandaghy Imam Aghzam mazhabynyng ghalymdary Fethullah Gýlen men Osman Núry Topbash turaly pikirinizdi bilgim keledi. Bekjan.

- Bekjan! Sen meni túiyqqa tireytin saual qoyypsyn. Mәsele, saualdyng jauap beruge qiyndyghynda emes, mening osy súraqtaryna jauap qayyrugha bilimimning jetpey túrghandyghynda. Men Imam aghzamnyng jolyn jәne sol tarihattyng «Qúrannan» bastau alghan tarihattyq tamyryn, onyng damu joldaryn qanaghattanarlyq dengeyde týsinemin. Gýldenning shygharmalaryn derliktey oqyp shyqtym. Al Núry Osman mening estimegen atym. Búl ekeui birin biri qostay ma, joq, qayshylyqtary bar ma? Gýldenning shygharmalary «Sharighat» pen «Tarihattan» kóri «Maghrifattyq» maqsatta jazylghan enbekter dep týsindim, yaghni, «aq jýrek» aghymy, oqu-aghartu iydeyasy jәne ony oqytudyng әdis, tәsilderi (metodikasy). Oqu oryndaryn kóp ashqan eken. Mening bir týsinbeytinim, jәne «Da» dialogi qauymdastyghynan jauap ala almaghan súraghym, Gýlden nege Týrkiyadan tys jerde ómir sýredi? Týrkiyadan shettetiluining týbirli sebebi ne? Bekjan, meni de sol súraqtar mazalaydy.

-Al, Túrsyn aghamyzgha aitarym, tek rahmet! Ghylym men tarih tek shyndyqty jazuy kerek. Tarih - esh búrmalausyz, bolghan keypinde jazylsa keremet.

- Qazirgiler jaghynu ýshin, jaghu ýshin oilaryna kelgendi jazady. Rushyl, jershil tarihshylardy qoyyp, sanasy qatpaghan jastardy da jek kóremin. Rushyldyqqa degen qúmarlyqtary últqa degen mahabbattay bolsa shirkin.

- Pah, shirkin! Aytqan-aq ekensin. Rulyq mahabbatymyz qazaqtyq mahabbatqa auysqannan keyin ýsh kýnnen song qazaq eli «Mәngilik el» qataryna qosylyp, týrki qaghanaty túsyndaghy armanyna jetedi. Armanyng oryndalsyn, bauyrym!

- Semey tatarlanghan degen sóz rasqa jaqyn. Tatardyng betin tyrnasang ar jaghynan orys shyghady degen bar. Semeyding qazaqtary ózara oryssha sóileskendi jón kóredi.

-Bauyrym! Men toqsan payyzdan astamy qazaq Arqalyq pen Qarqaralynyn, Bayanauyldyn, Atbasardyn, Ýrjardyng teng jartysy oryssha sóilesetinin kórip, jaghamdy ústadym. Al Shymkenttin, Atyraudyn, Aqtóbenin, Taldyqorghannyng (deni mening jamaghattarym) qazaqsha bilmeytin qazaqtarymen әngimeleskende, dymym shyqpay qaldy. Al Óskemen, Aqmola, Kókshetau, Qyzyljar, Qostanay, Almaty, Astana, Qaraghandy, Bayqonyr, Kereku turaly auyz ashyp qajeti joq. Sonda Semeymen jylap kórisemiz. Biraq ýsh audanynda seksen payyzdan astam ózge últ mekendeytin búl «atsyz oblystyn» da jagha ústatatyn jerleri bar.

-Semeydi qalay túnshyqtyram desenderde týk shyqpaydy, neshe kósemderdi kórip kelemiz, onyng jeri, topyraghy kiyeli, әli talay alyptardy tudyrady. Semeyding kórgenin sizderge kórsetpesin! Al til jaghyna kelsek, keybir aimaqtardyng «qysqartugha» («qayaq» t.b. tipti keybireuleri batysqa qaray odan әri qysqartqan «qaaq» dep) úshyraghan qazaq tilderine qaraghanda eng taza qazaq tili Semeylikterding tili dep oilaymyn, Tatarymyzda neniz bar, ózbeginizdi sanap alynyz! Al oryssha sóileu Semeyding ghana ýrdisi emes, Sonda Óskemen, Kereku, Qostanay, Petropavl, Kokshetau, Astana qazaqtary qalay sóileydi eken?

- Semeying túnshyqpaydy! Eshkimde túnshyqitara almaydy. Tek bir-birimizdi qamshylasaq, sergek jýremiz be dep aityp jatqany boluy kerek, bauyrym. Ássabyr, rahym!

-Ýkimet qazaqsha sóilegende tataryng da, ózbeging de sóiler.

- Búl sózsiz sheshushi yqpal jasaydy. Alayda últ ishindegi qozghalys toqtamauy tiyis. Sol kezde tilding tazalyghy turaly mәsele tuyndaytyn bolady.

-Ismatulla degen qazaqtyng arasyna iritki salushyny ghúlama degeni tandanarlyq. Ismatullashylar endi Túrsyn aghamyzdy ózderining teris isterine arashashy etkisi kele me? Áy, zymiyansyndar-au.

- Osy Ismatulla degen ghúlama kim ózi? Mening esh maghlúmatym joq eken. Ózimning osy saytty oqu arqyly kóp nәrseden habarsyz ekenimdi anyq anghardym. Olardyng tarihaty jóninde tolyq maghlúmatty qaydan bilu kerek. Endi ghylymy enbekterdi izdestiretin bolamyn.

- «Qazaq ta ózge últ siyaqty halyq. Olardy qolyna kýrek berip, okop qazdyrugha ghana paydalanyp, aldynghy sheptegi zenbirekting oghyna qasap mal retinde qúrbandyqqa shalu - namysqa tiyedi. Bizdi de bashqúrttar siyaqty әskerge ýiretip, qolymyzgha qaru beriniz. «Ólsek te kegimizdi jastanyp óleyik» - dep talap qoydy». Kim ýshin óledi, Patshaly Resey ýshin be? Odan da tughan jerinde sol Reseyge qarsy kóterilip ólgeni jaqsy emes pe? Osydan aq belgili Alash atanyng qanshalyqty qazaq tәuelsizdigin kózdegeni.

- Osy alash ardagerleri turaly jekkórinishi bilinip túratyn súraqtardyng iyesi bir ghana adam ba, joq, jeke-jeke adamdar ma? Osynday súraqtardy shyn týsinbey qoyasyzdar ma, joq, qasaqana qoyasyzdar ma? Myltyqtyng tilin bilmey, soyylmen, shoqparmen - zenbirek pen pulemetke qarsy shyq degeniniz: qazaqqa - josaday bop qyryl, jusap qal - dep ólim tilegeniniz emes pe. Men «Qazaq últ-azattyq kóterilisining tarihy» atty kóp tomdyqtyng 7 tomyndaghy «Beyuaq» atty qújattar jinaghynan Merki men Aqsugha, Jalanashqa qatysty mynaday mәlimetterdi ghana nazarynyzgha úsynamyn:

Jetisu gubernatory Folibaumgha jiberilgen, Uaqytsha ýkimetting komissarlary Á.Bókeyhanov pen M.Tynyshbaev Kerenskiydi Tashkentke shaqyryp, sol arqyly qúrylghan tekseru komissiyasynyng tóraghasy general Erofeevtin  raportynan:

«Syrdariyadan - 60. 000 , ... Jetisudan - 43 000 adam qara júmysqa alynsyn»;

«12 tamyz kýni Qaraqoldaghy týrmede (Kegen, Narynqol, Shelekten aidalyp barghan) 138 adam, Pishpekte (Merki, Targhaptan, Aqsudan, Mnogovodnyidan) barghan 510 adam eshbir sotsyz atyldy. Alataudyng ishin panalaghan 153 adam, onyng 96 bala pulemetting oghynan qyryldy»;

«Jetisugha qúramynda  8 750 jasaghy bar 35 rota, 3 900 qylyshty 24 kazak jýzdigi, 16 zenbirek, 47 pulemet jiberildi»;  «Oqighanyng barysynda 59 adam atyp óltirildi»; «Aqsuda tútqyngha týsken 500 qazaq, qyrghyzdy taspen úryp óltirgen»; «Óz erkimen kelgen qazaq, qyrghyzdardy myltyqpen, qamshymen qorqytyp, jartastan qúlatqan... Áskerler kózine kóringen myndaghan qazaq, qyrghyzdyng bәrin qyryp salghan.Jetisu oblystyq vedomstvolardyng búiryghy solay bolghan»; «Qazaq, qyrghyzdardy jappay qyru turaly әkimshilikting búiryghy bar...Ol sózdi Folibaum әskerding kónilin kóteru ýshin aitqan. General Erofeev»;

Sotnik Fon Bergting raportynan: «...ereuilshilerdi qylyshtaugha kiristik...50-ge tarta adam óldi...Úrystyng sonynda 80 adamnyng óli denesin,12 jaralyny sanadyq... taghy da 4 qazaqty atyp óltirdim... Bir týnning ishinde eki auyldy typ-tipyl ettik ... Qúrbandyqqa shalynghandardyng sany 200-den asyp ketti... 11 tamyz kýni ... 12 tamyz kýni ... 13 tamyz kýni ... 14 tamyz kýni ... 15 tamyz kýni  8 adamdy atyp súlattyq... 27 adamdy atyp óltirdi... 50 adamnan aiyryldy...»; 25 tamyz kýni krestiyandar     180 adamdy qyryp tastady»; «Óstip 14  adam óltirildi... Jol ýstinde emshekten shyqpaghan balalar besigimen, ne jay orauly kýiinde jylap jatty... Bútalardy panalaghan barlyq qazaqtardy ayausyz qyrdym...»;

Sotnik Volkovtyng raportynan: «22 tamyz kýni Merki jazyghyndaghy qazaqtardy izdeuge shyqtym  ... 500-600 qazaqtardy kórdik...jazyq qazaqtardan tazardy, taghy qazaqtardyng ... 70-80 qaza tapty, ne jaralandy... 20 tamyz kýni 85 adamdy óltirdik... 30 tamyz kýni Jalanash selosyna 50 adamdy jiberdim... selony tynysh (typ-tipyl) ettim...  28 tamyzda 40 adamdy óltirdik... 7 myngha tarta adam qyspaqqa aldy... Qazaq, qyrghyzdardy ondy-soldy ayausyz qylyshtadyq...4 adamdy qylyshpen shauyp týsirdim... Búl joly qazaq, qyrghyzdardyng kópshiligi qashyp qútyla almady, ólgenderding sanynyng kóptigi sonday, shatqaldan keri qaytarda saymen jýruge mýmkindik bolmady, qabaqty qiyalap jýrdik...»;

Á.Bókeyhanov pen M.Tynyshbaev úiymdastyruymen qúrylghan general Erofeevting milimetinen: «...Kóterilisten song 1 million 261 myng 200 adam shet elge auyp ketti» (ótken jauabymda aitylghan 6 million som osy eldi qaytarugha, mal janyn qaytarugha júmsalghan).

Bauyrym,búl derekterde, әlgi siz shaqyrghan kóteriliske shyqqandardy: tek Fon Berg pen Volkovtyng jýzdigining qolynan qaza tapqan Merke men Jalanashtaghy qúrbandardyng sany ghana ishinara kórsetildi. Búdan da beter derekti halyqaralyq sayt bolghan song keltirmey otyrmyn.

Eger qarudyng tilin bilse, osynday qasiretke úshyrar ma edi? Al, Taldyqorghan, Semey, Óskemen, Qaraghandy, Torghay, Áulieata, Aqmeshit, Shymkent, Samarqan, Tashkent, Namanghan (olardyng qúramyndaghy qazaqtardy qosynyz), batys ónirdegi kóterilisshilerding arasyndaghy qúrbandardyng sany osydan kem bola qoymas. 1914 jyly 6 millongha tayau qazaqtyng 1926 jylghy sanaqta 3,5 milliongha týsip ketui tek 1921-22 jyldyng asharshylyghynan ghana emes ekeni osydan bayqalady.

Siz keketip otyrghan «Alashatanyn» últty qanday qyrghynnan saqtandyrghanynyna endi de kóziniz jetpey me, bauyrym!

Men búl derekterdi 1981-82 jyldary jazghanda jylap otyryp jazgham. Qazir de tamaghyma tas tyghylyp otyr!

- Tóke, jazghanda kýrdeli tirkesterdi tizbeley bermey, qazirgi týsinikti tilge jaqyndatyp jazsanyz. Sizding maqalalardy asfalitnyy dostaryma berip, oqyndar deymin. Kóp sózder týsiniksiz bolghan son, olar әrmen qaray oqymaytyn boldy. Sondyqtan qarapayymdau jazsanyz. Orystyng «Kom.pravda»», «Izvestiyasy» sekildi. Onda bәrine týsinikti etip, myqty rusiter jazady.

- Kenes kezindegi jurnalistikalyq taldau boyynsha tildik qoldanysy eng bay dep sanalatyn osy «Kom.pravda» men «Izvestiyanyn» sózdik qory, úmytpasam, 700-1300 sózding aralyghynda bolatyn. «Gazettik stili» degen de  sodan tughan. Al sonymen shektelgen jazushy qolyna qalam almaugha tiyisti. Eger gazettik maqala jazsam, onda eskeruge bolar «úsynys». Til jútandyghy da sodan bastalmay ma?

- Men de óziniz siyaqty alys jaqyndaghy dostaryma Túrsyn Júrtbaydyng maqalalaryn oqugha úsynamyn. Olardyng da týsinbeytin jerleri kezdesedi, biraq men Túrsyn aghanyng auyz eki tilmen jazghanyn qalamas edim, odan da dostaryma ózim talqylap týsindirgenim artyq. Aghanyng jazu tili últtyq tilimizding asa kórnekti ýlgisi dep tanimyn.

- Yqylasyna shyn jýrekten alghys aitamyn.

-Ózing týsindirgende óz oi-pikirlerindi qosyp jiberesin. Istochnik dúrys jetui kerek. Tóke qarapayym jazynyz. Áytpese eshkim týsinbeydi. Bәri bosqa ketedi.Endi qazaq sizding jazudy týsinbeydi. Beyimbetshe qysqa týsinikti bolsa.

- Beyimbetshe jazu qoldan kelmes. Oilanyp oqu ýshin de jazatyn bir «shimayshyl» qazaqqa kerek emes pe, eken osy.

-Túrsyn agha, sizdey ghalym úly bar qazaq elining baghy bar.

- Tym әsire, asyra aitylghan bolar. Rahmet. Osy sózge: Qazaq eli jәne jazushylary sizderdey oqyrmanymen baqytty - degendi qosar edim..

- Úranym Alash atty kitabynyzdy 4 ret oqyp shyqtym, iysi qazaq ýshin tabylmas qúndy kitap.

- Rahmet.

-Qalamynyz talmasyn, Siz bar da qazaqtyng jәne Qazaqstannyng bolashaghy bar.

- Alla jar bolsyn. Qazaqtyng bolashaghy - barsha qazaq.

- Óziniz aitpaqshy «Jasasyn mәngilik tәuelsiz Qazaqstan!», «Jasasyn mәngilik Túrsyn Júrtbay!». Imanghaliy.

- Jasasyn tәuelsizdik.

-Semeydi eshkim de eshqashan túnshyqtyrmaq bolghan emes. Semey Óskemendegi orys-kazaktardyng qúrbany bolyp otyr. Qazaqstan ótpeli zamannnyng basynda túrghanda Orys kókelering qúqay kórsetip soltýstik jәne shyghys Qazaqstannan 5 oblysty bólmekshi bolyp mitingiler ótkizip, dau-damay tughyzyp qiyn jaghday jasaghan. Mýmkin sen ol kezde jas bolghan shygharsyn. Halyqtyng jaghdayy tómen boldy, júmyssyzdyq, anarhiya, túmsyghyn belegen inflyasiya, bos túrghan dýkender jәne t.s.s. Mine osynday jaghdayda Óskemendi ortalyq etuge tura kelgen. Bolmasa Elbasy da basqa da qazaq azamattary Semeyding orny men halqyn bilmeydi, bilmey qalypty degen bos jala. Sәke.

-: Sәke! Halyq ólmeydi. Atom bombasy basa almaghan Semey elining ensesin әdiletsizdik te basa almaydy. Jasymanyzdar. Men keyingi jastardan sonday bir nemqúraylyqty bayqap jýrmin. Ýlken-kishige aitarym, sizder bәrin kórdinizder, sondyqtan tózesizder, tek jasóspirimderding jan otyn óshirip, ýmitsizdendirip almanyzdarshy. Búl ózi ýlken mәsele bolyp barady. Týsinip otyrsyz ghoy.

- Qúrmetti Abay sayty, Ne bolsa sony jazyp, ghalymnyng altyn uaqytyn alghan saualsymaqtardy ekshep otyrghan jón. Nemese ashyq pikirtalasqa shyqqan adamnyng tolyq aty-jóni bolugha kerek. Áytpese, balaqtaghy bitting bәrine jauap qatam dep Túrsekeng qajyp qalmay ma? Tipti týnilip te ketedi ghoy. Belgisizben bet jyrtystyryp qoy jón emes. Semey, Bauyrjan.

- Bauyrjan! Sen «Belgisizben bet jyrtystyryp» degendi qanday oryndy aitqansyn. Kelisim berip qoyghan song amal joq.

- Assalamughaleykum, Túrsyn agha! Súraghym joq. Aladan amandyq tileymin. Ot basynyz, Elimiz aman bolsyn. Alla qazaqqa Alashtyng Arystarynday úldar bersin. Ámiyn. Jaushy.

- Aytqanyng kelsin.

- Túrsyn aghamyzdy syilap ósken jastyng biri edik, qazir de sәlemimiz týzu, biraq songhy jyldarda ol kisini týsinu qiyndap bara jatyr. Sózi syldyr, ne әdebiyetshi emes, ne tarihshy emes, jauapsyzdyqpen bet aldy sóiley beretin bolypty. Myna konferensiyasy ne auyrghan, ne aljyghan adamdy elestetedi eken. Betpaqtyghy taghy bar! Qateni moyyndau, keshirim súrau, qysylu degendi úmytsa kerek?! Meyli aita bersing ghoy, biraq tarihtan shala týsinik alyp, sol shala týsinigin elge eng songhy aqiqat retinde taratqysy keletinin qaytersin! «Aytuly enbekterin» aqtarmay-aq, osy konferensiyadaghy «tolghaularyn» sabyrmen saralap kórelik, aghamyzdyng tarih pen oqyrman aldyndaghy jauapsyzdyghyn anyq sezesizder:

1). «Ayqyndaghy» súhbatynda әlde bir «qúpiya», «súmdyq» qújattar turaly «arhivterde qattauly túr» dep ózi kórgendey, qolmen ústaghanday lepirip edi, endi tayqyp shyghyp, bylay deydi: «Al ol derekterdi ghylymy ainalymgha týsiru - sol salany zerttep jýrgen jәne sol derekterdi arhivten tapqan ghalymdardyng enshisi. Oghan mening kiriguim әdepsizdik. Ol oqymystylar ózining pikirin tolyq qorghay alatyn tolyq ghalymdar».

Sonda qalay, Túrsyn Júrtbay - auzyna kelgendi aitatyn, biraq óz pikirin ózi qorghay almaytyn «shala ghalym» bolghany ma? Ózi osylay dep moyyndap otyr ghoy!

2). Túrsyn Júrtbaydyng oqyrman súraghyna jauaby: «Egerde sizding bir ghalym aghanyzdyng sizge: "Túrar da, Sәken de: «Qazaqstandy qazaq basqara almaydy» degen emes, dәl sol sózdi 1919 jyly Ahmet Baytúrsynov Stalinge aitqan» - dep aitqany ras bolsa, onda ol adamdy aghanyzdyng qatarynda qaldyrynyz da, ghalymdardyng esebinen syzyp tastanyz. Sebebi, mektep oqulyghynan mәlim myna hronikany esinizge salayyn. Qazaqstan avtonomiyasy qay jyly qúryldy, qay jyly teritoriyasy bekitildi, ony jýzege asyrghan kim? - 1920 jyly, tamyz - qazan ailarynda Á.Bókeyhanovtyn, A.Baytúrsynovtyng tikeley kenesshi dauysy arqyly Á.Ermekovting bayandamasynyng negizinde bekitildi. A.Baytúrsynov - 1919 jyly Qazaq ólkelik әskery revolusiyalyq kenesining mýshesi, yaghni, ýkimet basynda otyrghannyng biri ózi. Eger Lenin solay súray qalsa: «Bókeyhanov!» - dep jauap beretini sózsiz. Bókeyhanov túrghanda jәne ol «Alashorda» ýkimetin basqaryp túrghanda, sol ýkimetting atynan ózi Leninmen uәkil retinde sóilesuge barghanda, basqasha jauap berui mýmkin be? «Leninning ómirining hronikasynda» әr sózi qaghazgha týsken. Bir jyldan keyin Qazaq avtonomiyasynyng teritoriyasy men memlekettik qúqyn Leninning aldynda jogharydaghy ýsheui ýkimet komissiyasynyng mýshesi jәne bas bayandamashy retinde qorghady. Pestkovskiy, Jankeldiyn, Mendeshev, Seyfullin t.b. jergilikti revkomiytetting ókilderi retinde shaqyrylyp, mәjiliske qatysty. Olargha sóz de berilmegen (Pestkovskiy anyqtama ghana bergen, onyng ózinde Á.Ermekovting «podskazkasyna» sýiengen). Talqylaugha da qatyspaghan. Bókeyhanov kenesten song Leninmen on bes minut jasyryn esik jaghdayynda kenesken. Eki kýnnen song qol qoyylghan. Sonda, әlgi aghanyz, osylardan tys Qazaqstandy biyleytin qanday adam turaly aityp otyr? Ol kezdegi Qazaq ólkesi men Alashorda ýkimetine qatysty qazaq dalasyndaghy qayratkerlerding aty jogharyda týgeldey ataldy. Endi kim úsynylugha tiyis edi?».

Súraq pen jauapty salystyra oqynyzdar, bas dese, qúlaq deydi? Súraqta: «Qazaqstandy qazaq basqara almaydy» dep Ahmet Baytúrsynovtyng aitqany ras pa?» dep túr. Álde ótirik pe?

3). Túrsyn Júrtbaydyng oqyrman súraghyna jauaby: «Al qatar jaghdayda ómir sýrgen Uaqytsha ókimettin, sonynan Júmysshy, soldattar kenesining dәrgeyimen qúrylghan Týrkistan ólkelik atqaru komiyteti men «Músburo», «Týrikkomissiyasy», shartty týrde aitqanda, Tashkent ýkimeti (Qoqan, Búqara, Hiua ýkimetinen tys) turaly mәsele basqa».

Ne týsinuge bolady? Tili shyqpaghan bala syndy? «Qatar ómir sýrgen ýkimetter» turaly týsinigi mol eken!

4) Túrsyn Júrtbaydyng oqyrman súraghyna jauaby: ««Alashorda» - qazaq memleketining jauy, Bókeyhanov - qazaqtyng dúshpany; alash iydeyasy - qazaqtyng tәuelsizdigi iydeyasyna qayshy keledi. Tәuelsizdik mәselesi - 91 jyly ghana qozghaldy. Sol jyl ghana Qazaqstan ornady - degen sandyraqtar belgili bir «jandaysymaq» tarihshylardyng avtorlyq oqulyqtaryna, joghary oqu oryndarynyng baghdarlamalaryna enip ketti. Referendum túsyndaghy órekpuler siyaqty jogharydaghy sandyraqtardy taratyp jýrgender de sol órekpigen «symaqtar». «Symaq» demeske bolmaydy. Óitkeni, olarda bet joq, sýlder bar. Tek әldeqayda kirip bara jatqanda, ne shyghyp kele jatyp jalt búrylghanda «qúiryqtary ghana» sholtang etip kórinip qalady. Sol eki ortanyng ózinde «pys» etkizip ýlgeredi. Eger búl súraq Múhtar Maghauinge berilse, olardy «Sýmelekter!» - dep atar edi. Oghan bizding dәtimiz barsa da, kegejemiz jibermey túr. Sýlik degen oryndy shyghar. Sýlik - aram qandy, sarysudy sorady. Al janaghy sýlikter de tarihy oidyng aram qanymen kýneltedi».

Agha, búltaqtamay tura aitynyzshy, ol qay oqulyq, avtory kim, qayda basylghan? Avtory kim, aitynyz agha, bәrimiz jabyla oqyp, jauap bereyik. Álde, әiteuir sóiley bereyin, jýz kisining biri senip qalsa da olja dep otyrsyz ba?

5) Túrsyn Júrtbaydyng oqyrman súraghyna jauaby: «(Bókeyhanovtyn) massondyq partiyagha kirui turaly: Konstitusiyalyq demokratiya partiyanyng 1905 jylghy sayasy maqsaty: patshany qúlatu, konstitusiyalyq memleket ornatu, barlyq últtargha teng qúqyq beru, olardyng ózin ózi basqaruyna, avtonomiya qúruyna mýmkindik beru, saylaugha qatystyru, Dumagha deputattyqqa saylanu, din, til erkindigi, óz jazuyn qoldanu, oqu oryndaryn ashu, ekonomikalyq damuyna erkindik beru, jer reformasyn jýrgizu».

Búl ne turaly jauap! Bókeyhanovtyng masondyq úiymgha kirui turaly ma, әlde kadetter partiyasyna kirui turaly ma? «Massondyq partiya» degen ne? «Masson» emes, «mason»!? Sauat ashu kerek, agha! Kadetter patshany taqtan qúlatu ýshin emes, onyng biyligin shekteu ýshin kýresken, sondyqtan da «konstitusiyalyq» dep atalghan. Kadetter últtargha avtonomiya bermeymiz degen. Qiyn tarihy qújattardy oqugha biliminiz jetpeytin bolar, biraq Bókeyhanovtyng kadetterding qatarynan ne ýshin shyghatyny turaly jazghan maqalasyn oqugha bolady ghoy!

6) Túrsyn Júrtbaydyng oqyrman súraghyna jauaby: «Sondyqtan da, Álihan Bókeyhanov sayasy quaty kýshti sol partiyanyng mýshesi bolyp kirip, qazaqtyng mýddesin qorghady».

Avtonomiya beruden bas tartqan partiyagha kirip, qazaqtyng mýddesin qalay qorghamaq? Al, masondardyng úiymyna ant berip kirgen adamda «últtyq mýdde» degen bolushy ma edi? Masondyq úiym kirip-shyghyp jýre beretin sayasy partiya emes, oghan kirgen adam tiridey shyqpaydy. Masondar - jahanshylar, olar últtyq ataulynyng qas-jauy. Sony da týsinbeysiz be?

7) Túrsyn Júrtbaydyng oqyrman súraghyna jauaby: «1916 jyly aqpan aiynda qazaqtardan qara júmysqa adamdar alynatyny turaly jarlyqtyng dayyndalyp jatqanyn bilip, Samoderjaviyening әskery mekemelerine baryp: «Qazaq ta ózge últ siyaqty halyq. Olardy qolyna kýrek berip, okop qazdyrugha ghana paydalanyp, aldynghy sheptegi zenbirekting oghyna qasap maly retinde qúrbandyqqa shalu - namysqa tiyedi. Bizdi de bashqúrttar siyaqty әskerge ýiretip, qolymyzgha qaru beriniz. Ólsek te kegimizdi jastanyp óleyik» - dep talap qoydy».

Ol talaby - qúldyng qojasyna baryp qúiryghyn búlghandatuy emes pe! Qazaqty it qúrly kórmegen patshagha baryp, «maghan qaru ber, men sen ýshin óluge dayarmyn» degeni erlik pe? Qara júmysshylargha kómektespekshi bolghandary - «úyalghan tek túrmastyq», sóitsem, ashynghan qazaq aldynda janym qalama degen dәme ghana!

8) Túrsyn Júrtbaydyng oqyrman súraghyna jauaby: «Hiuagha deyingi asharshylyqqa úshyraghandargha 6 million som bóldirip, soltýstik oblystardan qarajat jiyp, keruenmen astyq, kiyim tasytqan alashorda ýkimetinen basqa ýkimet bar ma edi?».

Qanday alty million, ol qaydan shyqqan qarjy? Birde-bir tarihshy bilmeytin derekti siz qaydan tauyp aldynyz? Naqty dәleldep berinizshi? Biz soltýstikten ontýstikke bosqan halyqty bilemiz, biraq tamaq artqan keruen turaly estimeppiz? Naqty derektermen dәleldep berinizshi? Mýmkin, siz alashordashylardyng Kolchak pen Annenkovtyng armiyalaryn asyraymyz dep Saryarqa qazaqtarynan tartyp alynghan sansyz maldy Sibirge aidaghan keruenderimen shatastyryp otyrghan shygharsyz?

Ekinshiden, dýnie jýzining maman tarihshylardyng barlyghy Týrkistandaghy alapat ashtyq kezinde bel sheshe kýresip, bir jarym million músylmandy arashalap qalghan Túrar Rysqúlovtyng tarihy enbegin búltartpas derektermen dәleldep, әdiletti baghasyn bergen. Orys bolishevikterimen alysyp jýrip Túrar Rysqúlov memlekettik qazynadan 380 million rubli bóldirtkeni - tarihy fakt, ony eshkim joqqa shyghara almaydy. Al siz alashordashylardyng týrkistandyqtargha bóldirgen «6 million somyn» qújatpen dәleldep berinizshi. Bos sóileuge әdettenip bara jatyrsyz ba, qalay?

9) Túrsyn Júrtbaydyng oqyrman súraghyna jauaby: «Jaynaqov kim? Ómirbayanyn biletin shygharsyz».

Bilemiz. Jaynaqov - patshanyng paraqor tilmashy, dulat ruynyng janys taypasynan, 1916 jyly oblystyq sottyng sheshimimen bosanyp shyqqan jazyqsyz 150 dulat jigitterin jalamen qayta tútqyndatyp, sottatqan, birazyn ózi bas bolyp attyrghan. Revolusiyadan song «últshyl» bolyp, alashordashyl bolyp biraz uaqyt belsengen edi, aqyry jan saughalap Qytaygha qashty. Qyzyl chekister ústap, bajasy Mәrsekovpen birge tiridey kómip tastaghan degen sóz bar, anyghyn bir Alla biledi!

10) Túrsyn agha! Ókpelemeniz, artyq sóz aitsam keshirersiz! Biraq siz nege aqiqattan qasha beresiz? Aytynyzshy, «Alash qozghalysy» deytin qozghalysqa shamamen qansha kisi qatysty, ashtyq jyldarynda olardyng qanshasy abaqtyda otyrdy? Qalghany qayda tyghylyp qaldy, shetinen sauatty, eng bolmasa hat jazyp, mәsele qoysa bolar edi ghoy? Siz derekterdi bilmeysiz, sondyqtan oraghytyp kóp sóileysiz. Asharshylyqqa Goloshekinning ainalasyndaghy biylik jandayshaptary, auyl belsendisi, sosyn maly tәrkilengen baylar arqyly sauatsyz halyq ortasynda qasaqana ýrey taratyp, bir qysta 12 million maldy bauyzdatyp jibergen alashordashylar kinәli!

Túrsyn agha! Aytynyzshy, osy sizder, ózderin elden bólek «alashshylmyz», «últshylmyz», «qazaqtyng qaymaghymyz» dep jariyalap alghan belsendiler pikir-talasta nege qarghap sóileysizder?! Basqa pikirdegilerdi qarghap sóileuge sizderge kim qúqyq berdi? Álde jalghyz aqiqat kózi sizder me? Osy saytta bir paqyr ózing «alash» auruymen auyrdym depti. Shynymen de, «alash» nemese «shala» degen jana aurudyng týri shyqqan ba? Sizder «últshyl», basqa pikirdegiler «últ satqyndary» ma?

Túrsyn agha! Osy Siz tariyhqa qalam tartyp, kýlkili bolmay-aq qoysanyz qaytedi! Tarihty týsinbeysiz ghoy! Al, qazirgi zamandaghy azghyndyq, jemqor biylik, rushyldyqtyng uly zardaby, qazaq tili men ruhyna tóngen qauip turaly sizben tolyq qosylam. Osylardy ashyna aityp jýrgeniniz ýshin de men sizdi syilaymyn jәne qúrmetteymin.

Sizge degen qúrmetpen, týrkistandyq bir ininiz!

- Al, «Túrsyn aghasyn syilap ósken», «qazir de sәlemi týzu jas» inim! Men de bir saghan súraq qoyayynshy, soghan ózing jauap bershi. Egerde «syilap ósken, sәlemi týzu aghan»:

1. « Sózi syldyr, ne әdebiyetshi emes, ne tarihshy emes, jauapsyzdyqpen bet aldy sóiley beretin bolsa»; «ne auyrghan, ne aljyghan adamdy elestetse»;  «Betpaqtyghy taghy bar!» bolsa, «Qatesin (qanday) moyyndamasa, keshirim (kimnen, ne ýshin?) súramasa, qysylu degendi úmytsa (nege, qay aiyby ýshin);

2. «Túrsyn Júrtbay - auzyna kelgendi aitatyn, biraq óz pikirin ózi qorghay almaytyn «shala ghalym» bolsa»; «bas dese, qúlaq dese»;

3. «Tili shyqpaghan bala syndy bolsa», «Qatar ómir sýrgen ýkimetter» turaly týsinigi joq  bolsa»;

4. Álde, әiteuir sóiley bereyin, jýz kisining biri senip qalsa da olja dep otyrsa»;

5. «Massondyq partiya» degendi týsinbey, onyn  «Masson» emes (qate ketse de) «mason»!? ekenin bilmeytin, «sauat ashylmaghan» bolsa,

6. «Qiyn tarihy qújattardy oqugha bilimimiz jetpeytin» bolsa, biraq, «sol «Bókeyhanovtyng kadetterding qatarynan ne ýshin shyghatyny turaly jazghan maqalasyn oqugha bolatynyn» (Júrtbaydyng ózi mysalgha keltirip otyryp) bilmese;

7. Alashordashylardyng 1916 jylghy qazaqtyng qolyna qaru beru turaly  «talabyn - qúldyng qojasyna baryp qúiryghyn búlghandatuy» dep eseptemeytin; «Qazaqty it qúrly kórmegen patshagha baryp, «maghan qaru ber, men sen ýshin óluge dayarmyn» degenin erlikke sanaghan;

8. «Qara júmysshylargha kómektespekshi bolghandary - «úyalghan tek túrmastyq» dep eseptegen,

9.Jogharyda keltirilgenindey qazaqty jýzdep, myndap, Fon Berg pen Volkovtyng qylyshynyng astynan ótkizuge jol bermeuge úmtylyp, aldyn ala halyqty saqtandyrghan  alashordashylardy jaqtaghan;

10.Colardy aman saqtap qalugha úmtylghany ýshin «ashynghan qazaq aldynda janym qalama dep dәmelengen» (neden dәme etedi - T.J.) alash kósemderin qorghaghan;

11.Týrmede jatyp: «Asharshylyqqa Goloshekinning ainalasyndaghy biylik jandayshaptaryn (olar kimder - T.J.), auyl belsendisin, sosyn maly tәrkilengen baylar arqyly sauatsyz halyqtyng ortasynda qasaqana ýrey taratyp, bir qysta 12 million maldy bauyzdatyp jibergen alashordashylardyng kinәsin» aqtaghan -

meni, yaghni, Túrsyn Júrtbaydy, qaytyp «syilap», «qalay týzu sәlem berip jýrsin»?

12. «Túrsyn agha! Osy Siz tariyhqa qalam tartyp, kýlkili bolmay-aq qoysanyz qaytedi! Tarihty týsinbeysiz ghoy!» - dep aqyl aitqan «týrkistandyq inim», sening tarihty týsingening osy ma? Álde, kónilsiz әngimeni kýlkige ainaldyrghyng keldi me?

Osy súraqtar arqyly qaysymyz «kýlkige» ainalyp otyrmyz.

13.Sizdi «qaytpas qaysar, doktordan da myqty kandidat» dep baghalap otyrghan osy sayttaghy pikir qosqan adamnyng mәlimetine sýienip, dәl osy saualdarynyzdyng qaysysy ghylymy talap pen әdepke say keletinin  sizden súraghym keledi.

14.Sizding óziniz «aytynyzshy», ghylym kandidaty ekensiz, alash «qozghalysyna shamamen qansha kisi qatysty, ashtyq jyldarynda olardyng qanshasy abaqtyda otyrdy? Qalghany qayda tyghylyp qalghan, shetinen sauatty, eng bolmasa hat jazyp, mәsele nege qoymaghan»?;

15. «Biz olardyng týrmedegi tergeulerining negizinde ýsh tomdyq «Úranym - Alash!» atty enbek jazsaq ta, tizimderin kórsetsek te, sol «derekterdi bilmeydi ekenbiz», sondyqtan ony kitap etip shygharyp, osy saytta jariyalaugha rúqsat berip, «oraghytyp kóp sóilegen ekenbiz», endi siz aitynyzshy. Ol ýshin osy sayttaghy «Úranym - Alashty» oqyp alsanyz, paydasy tiii mýmkin.

16. Al «Ayqyndaghy» derekter qolda bar, onymen tikeley taqyryp retinde zerttegen ýsh ghalymnyng bireuimen jәne Reseydegi arhiv mamanymen sóilestim, bәri de orynynda túr eken. Áytpese, osydan ýsh-tórt jyl búryn sol arhivti izdep tauyp, joyyp jiberuge, ne «mәngilik qúpiya» saqtaugha úmtylghan bir bastamashy top qúryldy dep estip em. Putinnin  2001 jyldan beri arhivke «qúlyp» salghanynyng bir septigi osy bolypty. Áriyne, arhivting ashyq bolghanyna ne jetsin. Sizding alyp oqyghanynyz qanday jaqsy bolar edi, bauyrym. Tanysqynyz kele me? Onda aldynghy jauapta kórsetilgen әdebiyetterdi oqynyz.

Osy súraqtardan basqa, sizge jalghyz-aq jauabym bar: qalamyma jarmasa kórmeniz. Mening sizden basqa taghy bir janashyr inim bar eken. Soghan kezek bereyin.

- Túrseke, Qazaghym «tegin jasyrghan teksiz» deydi. Biz arghy atalarymyzdy rugha bólinu ýshin emes, tarih ýshin bilemiz. Múnymen maqtanugha da bolady. Biraq siz nege birde «tobyqty», birde «naymansyz»? Teginizdi nege jasyrasyz? Sonday-aq Qytayda tusanyz da, qújatynyzgha Semeyde tughanmyn dep kórsetesiz. Sonda kimnen qorqasyz? Teginizden be, joq «qytayda tughan» dep shettetken sovet ókimetinen be? Abaq.

- Qadirli oqyrman! Tómendegi jauapty astarly qaljynnyn  qatarynda týsininizder. Áytpese, múnda túrghan týk te qúpiya joq. Tek «teksiz» degenge jauap bermegenim ýshin әkemning әruaghy nazalanbasyn dep «jiyensymaqtyghymdy» paydalanyp (eger «Abaq» ekeni ras bolsa) «silkinip alyp» otyrghanym ghoy.

1. «Abaghym-ou!» Saghan:

«Kenesting kelmeske ketkenine de shiyrek ghasyr ótkenin, sol kenesting týbine jetuine dem qosqan adamgha (ony osy sayttaghy «Úranym-Alashtyn...» alghysózinen bilersiz) búl sózdi, bilseng de, bilmegensip, mysyqtabandap qalay súrap otyrsyn? Sonshama óneshindi sozyp, kenirdektegende, maghan ketken qanday keging bar edi? Mening qay baldyzym, qay jiyenimsing ózin?

Al mening әkemning taghdyry jogharydaghy kitaptyng ishinde aitylady. Tura osy mәseleni kenesting KGB-si de on jyl qudalap, týbine jete almaghan. Qytaydyng qauipsizdik mekemesi de biraz ainaldyrsa kerek (men barghan kezde). Solardyng barlyghy sonynan ýnsiz qalghan. Solargha «júmys tauyp berip jýrgen» osy sen siyaqty «tektiler» emes pe eken?

2.Men kimmen nemese kimge: tobyqtymyn, naymanmyn dep tanysugha tiyispin, aty-jónimdi, qazaq eknimdi aitsam jetpey me, nemese tegimdi kimnen jasyryppyn? Mening әkem men sheshemning taghdyryna kirisuing arqyly mening namysyma tiyip túrmyn-au dep oilamaysyng ba? Osy sening ishindi tyrnap bara jatqan qanday mysyq tileu? Saghan mening ruym kerek pe, әlde ruhym kerek pe? Óstip ózindi ózing sýikimsiz ghyp kórsetuden saghan ne payda? Adamdardyng arasyna shy jýgirtip jýrgen syghyraykózding bireuimisin, әlde?», - dep qazbalay beruge bolar edi.

Biraq, osy sening er minezdi abaqqa tәn emes myna minezine mening de kәdigim bar. Sening ózing kimsin? Tasada túryp tas atqansha, betpe bet kelsen, «bar búlbúldy sayratyp, gýl bitkendi ashyp», qúmyghyndy basyp berer em.

Biraq, súraq qoyylghan eken, qalyng elding nazaryn audarghan saualdy qalys qaldyrmayyn. Onyng ýstine, sonau Manghystaudyng Túshyqúdyghynan Anshybay (janylmasam, óitkeni «Jongharyn» óshirip aldym) bauyrymyz da emeuirin tanytypty. Syilaghannan jauap bereyin.

Mening oiymsha, teksiz qazaq joq. Óitkeni qazaq qúl ústamaghan. Men de: «Ala balta suyrysyp... tebinisip kelgende, teng atanyng úlylymyn!» (Qaztughan). Ata-babam qazaq taghdyryna qatysty barlyq jankeshti soghystargha qatysyp, birde asynqy, birde basynqy, el qatarly enbek etken. Dathalyqtan bastap - auylnaylyqqa, Senattyng tóraghasyna deyingi el isine aralasqan, bas batyrlyqtan  - qorghanys ministri, qorghanys mnistrining orynbasyna deyingi aralyqta otan qorghau mindetin ótkergen atalastarym bar.  Týpki ata tanbam - Elteris Qútlygh qaghan qashatyp jazdyrghan ekinshi týrki qaghanatyn qúrghan úlystardyng 56 tanbasynyng basynda  túr. Ózim biletin eng ýlken babamnyng sýiegi - Samarqandta, odan keyingisining sýiegi Syr boyynda - Ózgentte, Kóshim hannyng sonyna ergenderining ziraty - Kóldeneng Esilding boyynda, «Aqtaban shúbyryndynyn» túsyndaghylarynyng ziraty - Esil men Núranyng arasynda, keyingilerining bәri  Semeydegi «Qonyrәuliye» men «Qarabútadaghy» ata qorymda, әkem Qúdakeldining basy - Shynghystaudyng Mashan tauynyng etegindegi Aynabúlaqta jatyr. Al óz basymnyng qayda qalaryn bir Alla biledi.

Týpki jetpis jeti atam turaly «Dulyghada» jazghanmyn. Al bergisin «Ózimnen týp túqiyangha deyin» atty mýmkin on bes jyldan keyin, mýmkin kóz júmghannan keyin jariyalanugha amanattalghan qoljazbadan, ne on jyldyng ishinde baspagha úsynyluy mýmkin «Ólgendermen ómir sýrem» atty әfsanadan  oqyrsyzdar. Ómirimiz jetse, sonda oqyrmandar konferensiyasyna shaqyrsanyzdar, baramyn.

Osy bir sózderdi jazyp otyryp, ózimnen ózim seskengen jayym bar. Mýmkin jauap bermeu kerek pe edi. Onda taghy da pәlege qalmaymyn ba?..

Oyly oqyrman keshirim etinizder. Bar qazaq - bir qazaq! Ol Allagha da ayan!..

-Baqtybay Aynabekting maqalasyn oqydynyz ba? Oqymasanyz - ol Ábsattrgha arnap jazghan maqalasy, yaky onyng 1989 jylardaghy kitaby turaly. Bas mýftiydi anau dep, mynu dep aiyptaghan eken. Endi Baqtybaydy sotqa berdi. 50 million tengege talap etip otyr. «Qazaqstan» jәne «Júmadaghy jýzdesu» degen gazetterdi sotqa berdi. Sonda deymin, gazetting jazyghy qansha? Gazet oqityn bolsanyz artynda gah\zet maqala avtorynyng kózqarasyna jauap bermeydi delingen emes pe? Álde BAQ turaly búl zangha eshkimning pysqyrmaghany ma? Maqala avtoryn aiyptap otyryp gazetti sotqa beru dúrys pa?

- B.Aynabkeovti de, Mýftiydi de tanimyn. Alayda arasyndaghy daudy bilmeydi ekenmin. Sondyqtan da qalyspyn.

-«Allanyng ózi de ras, sózi de ras, Ras sóz eshqashanda jalghan bolmas!» (Abay).

«Alla aitqyzbay ishindi biledi, oila!» (Abay).

«Alla!» degen sóz jenil...» (Abay).

Osydan artyq qanday tura sóz kerek.
***
Qasaryspay AllaH dep aitpay, Alla desendershi!

- «Alla ishindi aitqyzbay biledi, oila!». Abaydyng ólendik yrghaghy osylay bolsa kerek. Endi osyny: «AllaH ishindi aitqyzbay biledi, oila!» - degende yrghaq pen dybys ýndestigi búzylady. Búl qadymy talap bolsa kerek.

-"Qandy kezen" Qúrmanbek Ba­­­kiyev Qyrghyzstandy bes jyl basqardy (2005-10 jyldar). Osy jyl­­dardy mem­lekettik komissiya (2010 jylghy sәuirdegi oqighany arnayy teksergen memle­kettik komissiya) "qandy kezen" dep atady. Nege? Osy bes jylda qyrghyzdyng aituly túlghalary, últjandy patriottary, atap aitqanda, Ruslan Shabotaev, Tynysh Ahmatbaev, Jyrghalbek Súrabaldiyev, Sanjar Qydyraliyev, Bayaman Erkinbaev jәne búdan basqa da azamattar tapsyrys berushilerding qolynan qaza tauypty jәne búlardy óltirgenderding birde-biri ústalmaghan.

- Qyrghyzdardyng «qandy kezenin» qazaqtyng basyna bermesin. Qúrbandyq jaghynan biz de qalysa qoymaghan siyaqtymyz. Bizding de qaraqshylar ústalmady. Bankirler qayda ketti?

-Mening atymdy nege paydalana beredi osy? Men Myrazataygha jaqtassam jerlesimin. Al Nesipbekte sharuam joq.

Asau Tartpan

- Myrzakeng de, Nesipbek te sening qorghauyna zәru emes. Óz sózin ózi qorghaytynday mýmkindikteri bar. Sondyqtan, Asau tarpanym,  bosqa qyzylmay bolmay, sabana týs. Tarpandap jýrip tayyp ketu de qiyn emes. Bayqashy bauyrym.

-Sen jarnama jasap jýrsin

Qyrtty myljyng jenedi degen osy eken -au, ә.

- Músylmandar betpaq bola ma?

- Músylmandar betpaq bolmaydy, biraq betpaq músylmandar bolady. Mysaly...

-Dәl qazirgi kezde QHR nan Qazaq eline jetu ýshin Ýrimshidegi Qazaq vizalyq qyzmeti ýiining aldynda ailap óshirette túryp viza ala almay qinalyp jatqan neshe myndaghan bauyrlardyng hal-jaghdayynan habarynyz barma? al qytaylar bolsa qyzmettik fakspen óshiretsiz viza alyp qaptap kelip jatyr.... óitkeni әr joly Astanagha kelip ketetin qytay basshylary "múnayyndy ashyp, aqshandy berip,órkendeulering úshin kómek jasap jatyrmyz,osylar úshin kelip ketetin adamdarymyzgha viza jәne basqada júrip túru jaqtarynan shekteu bolmasyn" dep bizding basshylargha ókpesin qara qazanday qylyp aityp, esterine salyp, shegelep ketip túratyn boldy...al olar ondaghy Qazaqtardyng mýddesi turaly eshtene aitpaydy da....óitkeni qytaylar «búl topas Qazaqtardyng óz isteri» dep ishterinen zymiyan kýlip barlyghyn bilip otyr.... «búlarmen óz Qazaqtanynyng júmysy bolmasa, ózderi osylay istep otyrghan song bizding ne shataghymyz bar» dep búl jaghdaylar turaly tis jarmaydy da tek qytaylardyng mýddesi ýshin ghana sóilesedi. Eki eldinde syrtqy ister jaghynan ondaghy Qazaqtar turaly anyq sóilesu bolmaghan song ol jaqtaghy bauyrlar beyne bir otany joq! Súraushysy joq! Izdeushisi joq! syghan, kýrdterge úqsap qaldyghoy.... osy júmystardy ekinshi qaytalanbaytynday etip dúrystayyqshy deytin bir alashtyng azamaty tabylama? jatyp alyp ALASh ruhy...ALASh ruhy dep aiqaylay bermey, әr azamat kishkene bolsa da qimyldap últymyzdyng bolashaghyna paydasy bolar júmystardy qosa istey otyryp aiqaylaugha mýlde bolmay ma? Aqiqat habar jazatyn bir-eki tilshini jiberip bolsa da ondaghy bolyp jatqan naqtyly jaghdaylardy, sonday-aq ondaghy bauyrlardyng býgingi kýngi tynys-tirshilikterin, arman-tilekterin, janalyqtaryn elge habarlap túrugha bolmay ma? Onda әli de eki million qandasymyz jatyr ghoy, olar bizge endi kerek emes pe? Qazaqstandaghy Qazaqtar kóbeyip ketip myna jerge simay bara ma әlde?! Osy turaly naqtyly kózqarasynyz qalay әri qanday isterdi istemek josparynyz bar?

-  Qazaqstangha - qazaq pen jer eshqashanda kóptik etpeydi. Úsynysynyz dúrys.

-Zertteushiler men sarapshylar ghasyrdyng ayaghynda әlem boyynsha qoldanysta 2-aq til - aghylshyn men qytay tili qalady degen boljam aityp jýr. Álem halyqtary osy 2 tilde ghana sóilesetin kórinedi.

Onda nesine qazaq tili ýshin kýresemiz. Bayau ólip kele jatqan tilimizdi júlmalamay tabighy ajal qúshuyna mýmkindik bermeymiz be?

Preziydenttin 3 til dep zar qaqsauy da kóregendik shyghar bәlkim?

Sen búghan ne aitasyn?

-Jahandanu dәuirinde 4 til men imperyay ýstemdik qúrady dep kýtilip otyr. Aghylshyn, qytay, orys jәne ýndi tili. Solardyng qatarynda ispan, fransuz, nemis, arabtar joq. Biz sol kóshtemiz. Ýsh til sol qúrbandyqtyng jenil jasaluyna negiz qalaydy.

-Tarih ghylymyna qyzyghyp, sizding enbekterinizdi oqyp ósken arqadaghy bir qazaqtyng balasy edik. Alashtyng joghyn joqtap, baryn týgendep jýrgeniniz ýshin sizge mynda bir alghysymyzdy bildirgimiz keledi. Al endi sizge qoyar súraghym mynau: osy Shynghys han, Qayyr han, Otyrardyng kýireui jayynda qos Múhannyng arasyndaghy bolghan daugha qatysty ne aita alasyz? Bizdi búl jerde eki alyptyng jeke basyna qatysty jeke mәsele emes, tarihy shyndyq qana qyzyqtyrady dep biliniz. Sizding pikiriniz biz ýshin óte qymbat.

- Egerde biz Shynghys hannan bas tartsaq, onda týrkilik tegimizden, Altyn ordadan, qazaq handyghynan, qazaq jerinen bas tartuymyz kerek. Al Qayyr hannan bas tartsaq, qaghanattyng eng ýlken tarihy betterin joghaltamyz. Búl daudyng mәselesi emes, últ taghdyry. Sondyqtan da ekeuin de jýrekke siniretin sana bәrimizge kerek. Búl, sayyp kelgende, bir mәsele.

- Shynghyshan babamyz turaly jәne Shynghystau aty turaly osy kiyeli topraq jóninde bilgim keledi?

- O! Búl tausylyp bitpeytin әngime. Eng jaqsysy «Abay jolyn» oqyp shyghu. Odan artyq eshkimde әngimelep bere almaydy. Al Shynghys han turaly Maghauinning jana romanyn kýteyik. Qapy qaldyrmas dep oilaymyn.

- Alash azamattarynyng ruhany úrpaghy retinde sizdi baghalaymyz. Tayauda «Alash qozghalysy»atty kitapty kórip riza boldym. Tirajy tym az eken. Ár qazaqtyng otbasynda «Qúran kәrimmdey» qastermen túratyn kitap qoy. Aytayyn degenim: Tarbaghataydyng kýngey betindegi Dórbiljin audanynda 30 jyldary «qazaq qyrghyz úiyshmasyn» qúryp, alghashqy qazaq mektebin ashqan Myrzasadyq Qúrmanghajyúly turaly edi. Ol kisining Ufada Maghjandarmen birge bolghany jayly, Alash qozghalysyng alghashqy belsendilerding biri bolghan jayly auyzsha derekter bar. 30 jyldary Zaysandaghy qyzmetin tastap tuys-tughanyn alyp, arghybet asqany anyq. Qajyqúmar Shabdanúlynyng «Qylmys» romanynyng 1- 2- kitiptarynda bas keyipker - Bighabyldyng úztaz retinde Elsadyq Qúrmanghajy degen atpen airyqsha dәripteledi. El sadyqtyng 39 - jyly Shinsaydyng jәne kenes odaghy 8 - armiyasynyng qúrghynyna ilingeni belgili.Taghy bir derekte Shәuen Mәsәlimúlynyng «Tәnir qútyn izdedim» atty kitabynda 37-nshi jyly Alash qayratkerlerin chikster kenes odaghyna alyp ketken dep jazady. Siz ne aitar ediniz.

- Shyndyghyn aitayyn, búl men kýtpegen jәne maghlúmatym azdau mәsele eken. Myrzasadyqtyn, Rayymjan Mәrsekovtin, Ziyat Shәkәrimúlynyng taghdyrynan maghlúmatym bar. «Shyghys Týrkistan qozghalysy - Qazaq últ -azattyq qozghalysynyng bir bóligi» atty ýsh tomdyq qúrastyrylyp, baspadan shyqty. Alayda onda búl mәsele qamtylghan joq. Mәtqapy taqyryp.

- Qazaq qaru alyp, orys mýddesi ýshin ghana qyzmet etip jýrgen myna biylikti qandy soghyspen elden quyp shyqpay Ana tilimiz óz túghyryna qonbaydy degen oigha qalay qaraysyz? Álde biylikting ekijýzdi ótirigine ilanyp taghy 100 jyl jýre bergen jón be? Óitkeni orys tildi biylik, erteng orys tildi balalary da qazaqqa biylik jýrgizuin qalaydy ghoy! Ústanymynyzdy ashyq bildirgeninizdi qalaymyn.

- Amankeldi! Mening de qaupim sol. Bir úrpaqtyng kóleminde búl mәsele ýzildi, kesildi sheshilui tiyis. Áytpese, qazaq tilinsiz qazaq memleketi ómir sýru qaupining tónip túrghany anyq.

- Samaya prekrasnaya teoriya ostanetsya sovershenno besselinoy y ne budet iymeti nikakogo znacheniya, esly ne naydetsya vojdi, kotoryy sumeet ponesty ety iydey v massy. Y naoborot. Pusti prakticheskiy rukovodiyteli obnarujit daje samyy bolishoy razmah y svoystva genialinogo vojdya, chto polizy, esly ne nashlosi dostatochno glubokogo teoretika, kotoryy sumel by nadlejashim obrazom sformulirovati samy sely boriby. Sochetanie kachestv teoretika, organizatora y vojdya v odnom y tom je liyse esti samoe redkoe iz togo, chto my vstrechaem na zemle. Sochetanie vseh etih treh kachestv v odnom liyse y daet velikogo cheloveka.

***

Kýresting maqsatyn yqshamdap qana qúrastyryratyn tereng teoretik qayda? Yqsham ghana IYDEYa qúrastyryp bere alatyn jan bar ma? Bizde Úly adam bar ma?

Naghashybay Esmyrzaev

- Sheshen de, kósem de kerek. Tek qaydan tabamyz. Ózimizding ishimizden.

- Túrsyn agha, Myraztay atamyzdy tughan jerine júmys isteuge jibersek qalay bolady? Bәlkim, ol kisini osyndaghy Astanadaghy jaghympazdar kórinis alghan jәittardyng avtory boluyna mәjbýrlemegen bolar ma edi? Qalay oilaysyz?

- Qay iske bolsyn, qayda jýrse onda jýrsin, oilaghan isin Myrzekeng jýzege asyrmay tynbaydy jәne qamshy da saldyrmaydy. Osy Myrzekene nege shúqshiya berdinder? Adamgha әdeyi arandatyp otyrghanday ynghaysyz seziledi eken.

- Túrsyn agha, «Abay» saytynyng jershildikke bólinetinin bayqadynyz ba? Mysaly Shýkeevteri, Qalmyrzaevtardy audan aqparat jasap alyp, jamandaydy kelip. Onysy ótirik ekenin ózderi de biledi. Biraq belgili bir toptardyng mýddesi túrghan siyaqty búl jerde. Osylar turaly әr týrli ósekterdi qauzay berinder degen. Osyghan toqtau salar kýsh bar ma? Sebebi biz sonday aqparattardy oqyp otyryp ózimiz de jerge, rugha qalay bólinip qyrylysqanymdy sezbey de qalamyz. Osy saytty oqyp jýrgen bolsanyz ony óziniz de bayqar ediniz. Sayt kerisinshe birktirmey me? Aqsaqaldyq aqylynyzdy aitsanyz. Aqsaqal dep men Myratay, Nesipbekterdi emes, sizdi tanyr edim.

- Arqar myrza! Onday pighyldy myna súraqtardyng ishinen bayqamadym. Al Shýkeev pen Qalmyrzaevting attaryn estigenim bolmasa, kórgen, pikirlesken, qyzmettes bolghan adamdarym emes. Sol Qalmyrzaev qayda isteytin azamat? Endeshe men nege olar turaly syrttay ton pishuge tiyispin? Myrzekeng ústazym bolghandyqtan, qyzmettes bolghandyqtan pikir bildirip otyrmyn. Al «saytyna» men jauap bermeymin. Tipti mening de maqalalarym basylady, neshe týrli pikir aitylady desedi. Óz betimshe ashyp oqy almaytyn bolghandyqtan,  olardan da beyhabarmyn. Myna súraqtardy balalarym kompiuterge kóshirip bergen son, jauap jazyp otyrmyn. Biletinim, osyndaghy bir jigit, Shymkentiki ne Qyzylordanyki. Ózining tegi әdiletti izdeushilerding sanatynan bolsa kerek. Endeshe, әdilet jerge bóline me? Onda, isting nasyrgha shapqany. Mýmkin, semeylikterdi (Qajygeldindi, Ábdildindi, Jaqiyanovty, Zәureshti, «Datty», taghy kim bar edi?) ata-ata oqtary tauysylghan bolar. Qashan da aqqa qúday jaq bolsyn dep tileymin.

- Býgingi aqyndardan aqyn qaldy ma?

- Búl asylyq bolar. Óte tamasha aqyndar bar. Bәrin oryp tastasanyz, shyghatyn kók qalmay qalady. Al ol ýlken tragediya.

- Túrsyn agha, Jazushylar odaghy turaly aita bastasaq, bizding jýregimizding ainityny siyaqty sizding de jýreginiz ainityn bolar. Qoghamdaghy bas aurugha ainaldy ghoy. Sonda da aityp kóreyik. Kezinde ayaulylardyng tabanynyng izi, alaqanynyng jyluy qalghan mekemening mýsheliginen 2-3 jyl búryn Semeydegi jazushy Talghat Kenesbaev shyghyp ketken bolatyn. Ol kisining búl әreketin qalay baghalaysyz? Jazushylar odaghy jik-jik bolyp bólinip, jana zamangha say júmys istep otyr ma? 700-dey adamdy toltyryp qoydy, jana jas aqyn-jazushylardy mýshelikke almasyn degen zang bar ma? «Qazaq әdebiyeti» gazeti bayaghy qarqynynan, abyroy-bedelinen aiyrylyp qaldy, kelisesiz be?

- Búl ózi: «Ayta, aita Altaydy, әnshi apay qartaydy» - degenning keri. Sol aitystyng ishinde qyryq jyl jýrippin. Keyde saghynamyn da. Al mýshelik jaghyna kelsek, ony «strategiyalyq jýris» dep baghalap jýr ghoy.

Al, Talghat myrzagha keletin bolsaq, kezinde kepildik bergenning biri edim. Sondyqtan da әlgi «tentektigin» basbúzarlyq dep qabyldap, maghan berilgen barlyq qúqyqty paydalanyp, it kóilegin qayta kiygizip, qayta sheshkizgenim bar. Esti eser emes pe. Eng bastysy - odaq shygharma jazyp bermeydi. Al Talghatqa odan basqa ne kerek ózi. Daudan alys, damaydan tynysh jýrui ýshin sol da jaqsy boldy. Endi eshtene jaza almasa, ne jazbasa, birinshi bolyp, barlyq qúqyghymdy paydalana otyryp, ózim tabalaytyn bolamyn. Kelinim men balalarymdy taryqtyrmasa boldy. Áueli sony qaperine alyp jýrgen Talghatyng joq. Rahmet-au, ebin tauyp bir úrsyp aldym. Sol ýshin de saghan rahmet.

- Túrsyn, Sherhan Múrtazanyng romanynda Túrar Rysqúlovtyng Kremlidegi bir mәjiliske sәl keshigip kelip, prezidiumgha kóterile bergeninde Staliyn: «Aziyanyng shonjary keshikti», dep әzildegende Rysqúlov: «Gruzin knyazi keshikpese bopty da» depti degeni bar eken. Shymkentte oqyrmandarmen kezdesu ótkizgen Múrtazagha sondaghy aqsaqaldardyng biri: «Ol sózdi Túrar Rysqúlov emes, Smaghúl Sәduaqasov aitqan, nege búrmaladyn?» degende Sherhan ýndemey qútylghan kórinedi. Osy turaly maghlúmatynyz bar ma? Bolsa, batyl aitynyz. Sizding estigeniniz sózsiz, tek aita alsanyz.

- Búl sózding oryn alghany tarihy shyndyq. Tek ony Rysqúlov ta, Sәduaqasov ta emes, Súltanbek Qojanov aitqan. Al kórkem shygharmagha tәn kórkem shyndyqqa say, zamany, reti, qisyny kelip túrghandyqtan da, Túrardyng atynan paydalanuy, әdebiyet zany boyynsha, zandy bolyp esepteledi. Egerde, derekti shygharma retinde jazylsa, onda kemshilik. Demek, bәri orynynda.

-«Úly jýzde biylik bar,

Kishi jýzde baylyq bar,

Orta jýzde ailyq bar» - dep aitypty bir aghamyz.

1. Ýsh joldan túratyn osy shumaq Sizding namysynyzdy qayramay ma?

2. Qazaqtyng qasireti ne dep oilaysyz?

3. Biylik pen baylyq auylymen qúdandalyghynyz bar ma?

- Búl әzil-qaljyny aralas, halyq auyz әdebiyetining dәstýrinde aitylghandyqtan da, namystanatyn eshtene joq. Túraqty, qomaqty ailyghynnyng ózi susymaly baylyghynnan, aumaly-tókpeli biyliginnen kóri, senimdi emes pe. Al, astary onsyz da týsinikti. Jattap alatyn eken. Berishbaev pen Omashevqa aityp, salyq salatyn.

2.Kóp qoy. Eng bastysy jerding satylyp ketkeni. Jer bolsa, tildi de, dildi de, dindi de týzep alar edik qoy. Bәri satylyp ketip, bir kýni repotriant bolyp otyrmayyq.

3.Qúdany men tandaytyn jastan kettim. Mening eng bay qúdam - jazushy Qúrmanghazy Mústafiyn. «Kók aspan, qara jer» degen nesiyege shygharyp, aqyry toqtap qalghan gazetting iyesi. Qúdaghiym Sholpannyng «Aq bosagha» atty gazeti bar. Jyl ayaghynda nesiyesin ótese, bar qazaqtyng әielderining susynyn qandyrsa, odan asqan bay qúdaghy bola ma. Ekinshi qúdam auylda. Jýgeri egedi. Traktory bar. Ózimning diyrektor degen atym, 62 myng ailyghym bar. Aytty, aitpady, «aylyqtyn» iyesimiz. Alla sonyng berekesin bersin.

 

Al endi aghayyn, el, júrt! Ýlken, kishi! Ashy aittyq, túshy aittyq. Áyteuir bilgenimdi aitgha tyrystym. Artyq sózge - keshu, kem sózge - kendik ótinemin. Rasynda da alash qayratkerlerine jabylghan jala sózderdi oqyghanda janymnyng kýiip ketken tústary bar eken. Ondaygha tózimsizdik jasaghanym orynsyz, alayda tabighatym sol. Al «Týrkistandyq bauyrymnyn» oilanghany jón bolar.

El - aman, júrt - tynysh, tәuelsizdik - mәngilik bolsyn! Qalghany «aqtaban shúbyryndydan qiyn emes», kóshimizdi әli-aq týzep alamyz! Sau bolynyzdar.

Iltipatpen - Túrsyn Qúdakeldiúly JÚRTBAY.

17 sәuir, 2011 jyl.

Sony

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1498
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3268
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5644