Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Alang 2980 7 pikir 21 Qarasha, 2018 saghat 10:19

Qostanaydyng «qojasy» Arhiymed ne deydi, el ne deydi?

Biz keyde oblysymyzdyng әkimi Arhiymed Múqanbetovtyng basqaru tәsilining «ereksheligin»  onsha týsine bermeytinimiz bar. Mýmkin,  jastayynan úlyq bolghan isker jigitimizding ózindik qúpiya syrlaryn úgha bermeytin shygharmyz. Negizinen júrttan jyraqtau, ózgelerge syr asha bermeytin, biylikten erterek dәm tatyp qalghan adamnyng tabighaty solay shyghar. Búl endi bir Qúdaygha bolmasa, qarapayym pendening enshisine búiyrmaghan tylsym dýniye.

Múny nege aityp otyrmyz? Oghan tamyzyq bolatyn birer faktini kóldeneng tartsaq, mәselening mәn-jayy belgili bolary sózsiz.

Jaqynda әkimimiz Astanagha baryp, ortalyq kommunikasiyalar qyzmetining baspasóz ortalyghynda esep berip qaytty. Tek bizding әkimning ghana emes, barsha úlyq ataulynyng ústanghan dәstýri ghoy, oghan asa toqtalmay-aq, qoyalyq. Bizdi tang qaldyrghany ol emes. Bizdi eleng etkizgen sol basqosuda Arhiymed ózining atyna bir top adamnyng atynan ótinish-hat kelgendigin, sol ýshbu hatta oblysymyzdyng atauyn Qostanaydan Torghaygha auystyru jayy aitylghandyghyn júrtqa jayyp saldy. Sóz sonynda ózining búl ózgeriske qarsy ekendigin qadap aitty. Múnysyn, biz әriyne, teris uәj dep aita almaymyz. Shyndyghynda da Qostanay da ejelgi Torghay sekildi tarihy atau, qasiyetti ólke, qazaqtyng da taghy bir kiyeli jeri. Bir qazaqy atty ekinshisimen auystyrghanda ne útamyz? Odan da anau qabyrghasy sógilmey jatqan Petorpavel men Pavlodar atauyn ózgertse әldeqayda әdil bolmas pa edi?

Alayda osy orayda bizding kókeyimizde talay saual qaldy. Birinshiden, biz osy hat turaly nege Astanadan estiymiz? Búl endi kýnde aitylatyn ósegimiz emes, oblysymyzdyng belgili-belgili túlghalary qol qoyghan asa manyzdy dýnie desek, artyq aitpaspyz. Endi nege ony oblysymyzdaghy mandayymyzgha bitken jalghyz ghana qazaq tilindegi «Qostanay tany» gazetine basyp, dýiim júrtty habardar etpeske? Mýmkin, sonda biz atalmysh hattaghy aitylghan uәjderdi ózimiz úghynyp, taldau jasar ma edik?  Múny sonsha qúpiya ústap, júrttan jasyrudyng astarynda qanday syr jatyr? Bolmasa oghan qarapayym jandardyng aqyly jete qoymas dep oilady ma eken? Álde búl әkimimizding júmys isteu tәsili ma? Solay shyghar, óitkeni әkimimiz ýnemi oblysymyzdaghy ziyaly qauymnan ózin aulaq ústaugha tyrysady. Mәselen, ol osynda kelgeli ózi qúryltayshy bolyp tabylatyn jalghyz gazetimiz—«Qostanay tanyna» bas súghyp, esigin de ashqan joq. Onyng aldyndaghy әkimder Kulagin de,Sәduaqasov ta jurnalisterding jaghdayynan mol habardar edi.

Osy rette maghan birde Qaraghandydan shyghatyn «Ortalyq Qazaqstan» gazetining bas redaktory Maghauiya Sembaydyn: «Bizde bir qalyptasqan jaqsy dәstýr bar. Bizding oblysqa kim әkim bolyp kelmesin, júmysqa kiriser aldyna osyndaghy eki gazetting basshysyn shaqyryp alyp, jaghdayyna qanyghyp, qanday kómek qajettigin súrap otyrushy edi» dep aghynan aqtarylghanyn aita ketken jón shyghar. Biz bolsaq oghan bir jaghynan sýiinip, ekinshi jaghynan kýiinip qayttyq.

Jaraydy, janaghy hatymyzdyng jayyna qayta oralayyq. Ákimimiz osy hattyn  kelgendigin aityp qana toqtalghan joq. Ol: «Osy hatqa qol qoyghan adamnyng bәri birdey búl úsynystan habardar emes kórinedi. Men súraghan adamdardyng barlyghy da oghan qol qoymapty. Búlar-birneshe audandargha әkim bolghan Sabyrjan Ahmetov pen sazger Qaliybek Deripesaldinder. Olar búghan qol qoymapty», deydi.

Búghan endi ne deuge bolady? Biz, birinshiden, әkimning olardy ózine shaqyryp alyp, súraghandyghynan seskenip otyrmyz. Ol jerde janaghy eki adamgha qysym jasamaghandyghyna kim kepildik bere alady? Býkil bir oblysty ashsa alaqynynda, júmsa júdyryghynda ústap otyrghan ýlken úlyqtyng aldynda qasqayyp qarsy túrugha ekining birining batyly jetpeui de ghajap emes. Óitkeni óz basym «Men qol qoyghan joqpyn» dep bas tartuynan ýlken kýmәnim bar.

Hatty úiymdastyrushylardyng әlgilermen telefon arqyly habarlasyp, kelisimin aluy mýmkin. Sosyn syrtynan  qol qoyyp jibergen de bolar. Tipti solay bolghandyghynyng ózinde týgel 17 adamnyng ekeuining ghana bas tartuy  búl hatty týgeldey joqqa shygharugha negiz bola almaydy. Óitkeni  әkimning sózining sarynan atalmysh hatty domalaq aryzdyng qataryna jatqyzugha degen niyeti angharylatyn sekildi.

Bir qyzyghy, әkimimiz osylay dey kele jalpy búl hattaghy kóterilgen mәselening oblystyq qoghamdyq keneste qaralatyndyghyn da aityp ótti.

Sonda deymiz-au, múndaghy júrtyng barlyghy derlik ondaghy aitylghan problema qanshalyqty dәiekti, qanshalyqty qisyndy ekendiginen mýldem habarsyz bolsa, ol qoghamdyq keneste qalay qaralady? Sheshimi onsyz da belgili osynau qisynsyz mәseleni kenesting nazaryna úsynudyng qanshalyqty qajeti bar? Onyng ornyna búrynghy әkimder Kulagin men Sәdauaqsovtyng kezinde bizdegi qordalanyp qalghan ana tilimizding qiyn týiini jyl sayyn alqaly jiynda talqylanyp jýrgen, al Arhiymed kelgeli ol mýldem úmytylyp, keyinge yghystylyp tastalghan osy mәsele qoghamdyq kenesting taqiyasyna tar kele me? Álde oghan búl kenesting de pәrmeni jetpey me?   Endi múnday kelensiz jaytty bir bilse Arhiymed qana biledi. Al bizding oghan miymyz jetpey otyr.

Aytpaqshy, biz sóz qylyp otyrghan Astanadaghy ataqty basqosuda әkimiz: «Búl hatqa bola halyqtyng arasynda shu kóteruding qajeti joq» degendi qosyp qoyghan edi. Mýmkin, bar mәsele osynda jatqan bolar?

Jaybergen Bolatov

Qostanay

Abai.kz

7 pikir