Ádette Esim han túsyndaghy memleket tarihyna kóz jýgirtseniz jiyrma jylgha sozylghan qazaq-búhar soghysyn, oirattarmen qaqtyghysty jәne Túrsyn hannyng býligi turaly oqisyz. Alayda siz «Jalghan Ábdighappar» turaly estip kórdiniz be?

Tәuekel hanymyzdyng Orta Aziya joryghy bәrimizge jaqsy tanys. Búhara týbindegi úrysta auyr jaralanghan han hәl ýstinde Tashkentke jetkizilip, sonda baqilyq sapargha attandy. Aghasynyng qayghysynan qan jútqan Es-Múhamed әskerdegi biylikti óz qolyna aldy.

Sonymen, Mәskeude Boris Godunov, al Týrkistanda Esim han taqqa otyrdy. Alayda artynsha bes-alty jyldan keyin Godunov dýniyeden ótip taqty onyng úly II  Fyodor iyelendi. Biraq búl jas jigitting taghdyry tragediyamen ayaqtalyp, biyligi birneshe ailargha ghana sozyldy. Bir qyzyghy osy tústa eki memlekette de «jalghan patshalar» payda bola ketti.

Soghys әli jýrip jatty. Al biylik basyna kelgen Esimning aldynda qordalanghan mәseleler kóbeydi. Shyghysta oirattar údayy qauip tóndirip túrdy, Edil men Jayyqtaghy jút, noghaylardyng qazaqtan bólinip kóship ketui. Endi mine Búhar taghyna jayghasqan Baqiy-Múhamedting әskeri qazaq jerine kele jatyr. 20 jylgha sozylghan qazaq-búhar soghysynyng alghashqy epizodtary osylay bastalghan edi.

Búhar әmiri jaydan-jay shabuylgha shyqqan joq. Búl Baqiy-Múhamed degen adam saray tónkerisinen keyin biylikke kelgen. Jastyghyna qaramay bizding Tәuekel hanymyzgha aitarlyqtay qarsylyq kórsetip, qamalyn qorghap qalghany jәne bar. Búharda shaybaniyler әuleti joyylyp, endi jana әulet, ashtarhaniyler (orystar Astrahandy jaulap alghanda qashyp kelgen handar túqymy) biyligi ornady.  Baqiy-Múhamedting ýkili ýmiti bar edi. Ámirshining búl ýmiti ýy ishine ýy tiguge әrekettengen qaraqalpaq biyleushisi «Jalghan Ábdighappar» bolatyn. Áytpese, keshe ghana oisyray jenilip, Búharagha qashqan ózbekterde qazaqtargha qarsy joryqqa shyghatyn әleuetti kýsh joq edi.

Arasy birneshe jyl ghana aiyrmashylyghy bar demeseniz, Reseyde «Jalghan Dmitriy», al Qazaq handyghynda «Jalghan Ábdighappar» payda boldy. Búl uaqytta eki memleket gýldenu shaghyna ayaq basqan-dy. Resey ainalasyndaghy shaghyn knyazdyqtardy biriktirip, Qazan, Astrahan men Sibirdi jaulaghanda, Qazaq handyghy ru-taypalardyng basyn qosyp, qaraqalpaq, qyrghyz ben noghaydy, Sibirden bólingen qazaq rularyn endi qol astyna biriktirgen tústa osynday shyrghalangha tap boldy.

Sonymen «jalghan patshalar» altyn taqqa qonjiya ketti. Jalghan Dmitriy Mәskeudi, al Jalghan Ábdighappar Týrkistandy biyledi. Al qarapayym halyq zandy patshanyng kim ekenin týsine almay dal boldy. Jalghan patshalardyng halyqty ózine sendire bilui oiyn jýristerin mýlde shatastyryp jiberdi. Ábdighappar degen búl adam qaraqalpaq ortasynan shyqqan, Syr boyyndaghy úsaq biyleushilerding biri edi. Jergilikti halyqqa ózin Shynghys hannyng úrpaghymyn dep tanystyrghan ol jalghyz Týrkistandy emes, Tashkentpen qosa Sayramdy da qaratty. Al Esim han ózine tiyesili biylikti ala almay, bar uaqytyn syrtqy jaumen kýresuge júmsady. Esimning syrtqy jaularmen kýresuge kýshin sarp etui  Jalghan Ábdighappardyng janyna mayday jaqty. Osylaysha Mәskeu men Týrkistan sarayy «jalghan patshalar» mekenine ainaldy. Endi qaytpek kerek degen oy eki eldi de mazalady. Osyny paydalanghan kórshi elder qauip tóndire bastady. Reseyge Polisha qysym kórsetse, Qazaq handyghyna Búhar әskeri basyp kirdi. Esinizde me, osydan 17 jylday búryn Tәuekel hannyng nemere inisi Oraz-Múhamed orystargha tútqyngha týsip, Mәskeuge jóneltilgen edi ghoy. Mine, sol hanzadamyz jat elde taqqa kóterilip, Qasym qalasynyng hany atandy. Esim han qazaq jerinde «Jalghan Ábdighapparmen» kýresip jatsa, nemere inisi Oraz-Múhamed Reseyde Jalghan Dmitriymen arpalysty. Taghy da úqsastyq pa?

Samarqannan auyr әskermen shyqqan ózbekter Tashkentke betteydi. Búl kezde Tashkentte qazaq súltany Keldi-Múhamed biylik etip otyrghan-dy. Tashkent әmirshisi qalyng eldi shaqyryp ýlgermeydi nemese qajet dep tappasa kerek. Ózine tiyesili qazaq, qúrama, qyrghyz ben qataghannan әsker jinap soghysqa әzirlendi. Eki jaqtyng әskeri Ayghyr-Jar degen jerde kezdesip, Búhar әskeri tym-tyraqay qashty. Óksheley qughan qazaq qosyndary Samarqangha deyin tópelep, ýlken oljamen Tashkentke qaytyp oralady. Búl jiyrma jylgha sozylghan qazaq-búhar soghysynyng tek bastamasy bolatyn.

«Meni qúm basady, su shayady dep qoryqpa. Eger sen rasymen jaqút bolsan, týbi jarqyraysyn»

Shyghys danalyghy

Arada birneshe jyl ótpey jatyp qarapayym halyq shynayy jaqútty kórip, al «jalghan patshalardyn» beti ashyla bastady. Esim han Jalghan Ábdighappardyng dalalyq qosyna basyp kirip, qylyshpen shauyp óltirdi. Arada bir jyl ótpey jatyp  ózin IV Ivannyng kishi úlymyn dep tanystyrghan Jalghan Dmitriy de ajal qúshty. Reseyde keyinnen birneshe Jalghan Dmitriyler bolghanymen olar resmy taqqa otyrmady. Qazaq ordasyna qaytadan Orda-Ejen, al Reseyde Romanovtar әuleti biylik basyna keldi. Osy oqighadan keyin Aral men Syrdy mekendegen qaraqalpaqtar Esim hangha tolyq tәueldilikke týsti. Búl biz keltirgen bir ghana oqigha.

Oylap qarasanyz, mektep oqulyqtary «KSRO» men «bolishevikke» tolyp túr. Oghan aparyp, bitpeytin «plenum-sezdi» jabystyra bergenshe, ash baladay jәutendegen handyq kezenning kemis-qútyghyn týgendeytin kez kelgen siyaqty.

Búl bizdin, qazaqtyng tarihy. Búl ýshin eshqanday memleket bas qatyrmaydy. Álde sol bayaghysha әrkimge bir telmendep, «sheteldik ghalymdar ne deydi eken» dep solardyng auzyn baghyp jýrmiz be?

Rysbek Ramazanúly

Abai.kz