Ýsh ghasyrgha juyq jan berisip, jan alysqan alapat kýresten keyin azattyghymyzdy alyp, tәuelsiz Qazaqstandy jasadyq. Biraq, azat oily, tәuelsiz qazaqty jasay aldyq pa?! Italiyandyq oishyl Azaliyanyn: «Biz Italiyany jasadyq, endi italiyandyqtardy jasauymyz kerek» degen sózi bizding hәlimizdi dóp basatynday. IYә, azattyq alash balasyna arzangha týsken joq. Alayda, halqymyz kiygen bodandyqtyng qara noqtasy alpauyt imperiyalardyng tarapynan talay memleketterge salynghan bolatyn.

Patsha ýkimetining qúryghy Baltyq jaghalauyndaghy elderge de jetip, jer-jahandy jaulap alugha tyrysyp baqty. Biraq, totalitarlyq sayasattyng ezgisinde bolghan ózge elder biz siyaqty  otarlyq sanany qabyldaghan joq. Óitkeni, olardyng ruhy azat edi. Al bizdegi jaghday qalay boldy? Ghabiyden Mústafin tiline tiyek etkendey «últshyldyqpen kýresken» dәuirde qanqúily sayasat qazaqtyng qolymen jýzege asty.  Altyn bel, kýmis qúrsaqtan shyqsang da óz qandasyng qaru kóterip, basyna qamshy oinatyp jatqanda jýning jyghylyp, jasymay qalu qiyn is.

«Qinamaydy týrmesine japqany,

Qinamaydy atqany.

Qinaydy tek óz iytimnin,

Balaghymnan qapqany», - dep Ahannyng kýnirenetini osy kez. Kózi ashyq, kókiregi oyau qazaqtyng oqyghandary «aq bolsyn, qyzyl bolsyn bәribir, men tek qazaq últyn tebinnen qútqaryp, sonyng mýddesin qorghaytyn memleketti jaqtaymyn» degen sózin is jýzinde dәleldep, sol jolda janyn qúrban qylugha dayyn bolghanmen dәl ol kezde tútas últta múnday immuniytet joq bolatyn.

Súrapyl zamannyng súmdyghyn ótkerip, qar keship, múz jastansa da azattyq ýshin arda basyn bәigege tikken azamattar armanda ketken dýnie – últtyq immuniytet qalyptastyru.

Halel Dosmúhamedov: «Últ memleketin jasap, qazaq arasynan әleumetshilikti tughyzamyz degen dәuirde túrmyz. Áleumetshiliksiz qazaqta últ tirshiligi, últ memleketi bolugha mýmkin emes», - dep jazady.

Ol kezde «qazaqtyng qajetine jaraymyz» degen tilekti aldygha tartqan toptyng ózi ekige jaryldy. Maqsat – bireu, mýdde – bireu, al jol – bólek edi. Últtyq mýddeni kózdegen ortaq múratqa qaramastan auyzbirshilikting joqtyghynan bir terining púshpaghyn iyley alghan joq. Ózgelerding qanghyma sóz, qayau salar isine keshirimmen qaraghan, jeke basynyng qalauyn qúrban etip, últtyng tynyshtyghy jolynda qún etip beruge dayar azamattar az boldy. Álihan Bókeyhanov búl turaly: «Sóz aiyr shyqty dep әdepsizdik til kórsetken de bauyrym bar. Talas dýniya – ghúmyr sifaty, talys-tartys joq bolsa, ghúmyr abaqty bolar edi. Ayyr sózde aiyp joq. Aqylgha sanyrau da aiyp»,-degen bolatyn.

HH ghasyrdyng basy qazaq ýshin «týzu qalam – qisayghan, ótkir qalam – mýjilgen zaman» bolyp tarih betterinde qanmen qashalyp qaldy. IYә, búdan ghasyr búryn «ereuil atqa er salyp, egeuli nayza qolgha alghan» arystardyng qysyltayang kezenning ótkelinde túryp Alashorda ýkimetin qúruy – erlikke  parapar is. 1917 jyly jeltoqsan aiynyng 12-shi júldyzynda aq týiening qarny jarylyp, Alashorda ýkimetining uyghy qadaldy. «Saryarqa» gazetining 1918 jylghy sanynda búl turaly Álimhan Ermekov: «... jeltoqsannyng 12-i kýni, týs aua, saghat 3-te Alash avtonomiyasy dýniyege kelip, azan shaqyrylyp at qoyyldy. Alty alashtyng balasynyng basyna Aq orda tigilip, Alash tuy kóterildi. Ýlken auyldargha qonsy qonyp, shashylyp jýrgen qyrghyz-qazaq júrty óz aldyna auyl boldy», - dep tebirene jazdy. «Artyna ólmeytúghyn sóz qaldyrghan» azamattardyng alash degendegi armany endigi úrpaqqa artylar mindet. Al kelte ghúmyrlarynda elding tynyshtyghy, últtyq memlekettilik ýshin kýresken jandardyng ruhyna taghzym!

Shynәdil Saltanat

Abai.kz