Júma, 22 Qantar 2021
Anyq 2403 1 pikir 7 Qarasha, 2018 saghat 13:03

eGov.kz Portalyna - 12 jyl

Qazaqstan «elektrondyq ýkimet» shenberinde qyzmetter spektrin kóbeytip, arttyrudy jalghastyruda. Songhy jyldardaghy iri jәne tabysty IT-jobany - eGov jasap jәne ony iske qosqannan song QR Kólik jәne kommunikasiyalar ministrliginde paydalanushylardyng ynghaylylyghyn arttyru, operasiyalardy jenildetu jәne qoljetimdi qyzmetterdi tizimin tolyqtyru boyynsha júmystar jasap keledi.

Búdan ózge, tayau arada qazaqstandyqtar tolyq mólsherde «elektrondyq ýkimettin» artyqshylyqtaryn mobilidik formatta paydalana alady. mGov-tyng kelui eGov damuynyng kelesi kezeni bolmaq.

Biyl Qazaqstannyng elektrondyq ýkimet portalyna 12 jyl toldy. Portal memlekettik qyzmetterdi aludaghy birynghay terezesi retinde iske qosylghan.

Elektrondy ýkimet portaly júmys istey bastaghan sәtten býgingi kýnge deyin «Últtyq aqparattyq tehnologiyalar» AQ azamattardyng ýiden shyqpay-aq ala alatyn qyzmetter men servister tizbesin arttyru júmystaryn jalghastyryp keledi. Osylay, portal arqyly 12 jyl ishinde kórsetiletin qyzmetter men servisterding sany 235-ke deyin artty, kompozittik qyzmetter payda boldy, 44  qyzmet bir rettik qúpiyasózderding (sms-paroli) kómegimen qoljetimdi boldy, 38 tólem týrleri portalda avtorlandyrylmaghan paydalanushylar ýshin onlayn rejimge auystyryldy, sonday-aq «anyqtamasyz qyzmetter» – ýshinshi túlghalarmen eng belgili anyqtamalardy súratu serviysi avtomattandyryldy.

Býgingi kýni, «Últtyq aqparattyq tehnologiyalar» AQ-nyng eGov.kz portaly infraqúrylymyna 150-den asa aqparattyq jýieler men derekter qory integrasiyalanghan. Yaghniy,   «bir tereze»  qaghidasy boyynsha keshendi qyzmet kórsetuge mýmkindik beredi jәne azamattar birneshe memlekettik organdargha  barmay-aq bir ghana súrau salu arqyly qyzmetterdi paydalana alady.

Qazir, elektrondyq ýkimet paydalanushylardyng jalpy  sany 7,4 mln.-nan asty. Portal arqyly kýn sayyn 100 mynnan asa qyzmetter kórsetiledi.  Elektrondyq týrde kórsetiletin memlekettik qyzmetterding kóptegen artyqshylyqtary bar. Eng bastysy, búl uaqyt ýnemdiligi, memlekettik qyzmetterdi alu ýshin ýiinizdi nemese júmys ornyn tastap ketuding qajeti joq.

Birikken últtar úiymynyng Dýniyejýzilik reytinginde elektrondyq ýkimetti damytu Indeksi boyynsha Qazaqstan 33-shi orynda, al Aziya elderi arasynda 7 orynda túr.

Ýkimetting elektrondyq núsqasyn jasau – býgingi tanda jappay trend jәne belgi bolyp tabylady. Internet dәuirining kelgenin eskeretin bolsaq, kóptegene elder halyqtyng memlekettik organdarmen ózara qarym-qatynasyn barynsha jenildetip, jyldamdatyp jәne ontaylandyrugha tyrysyp jatyr. Býgingi tanda oghan kýsh salu qajet ekendigine jәne onyng ózektiligine barlyghy da senimdi. Alayda, «elektrondyq ýkimettin» ynghayly modelin qúru barlyq memlektting qolynan kele bermeydi. Oghan qosa, múnday jobany tez iske qosyp, әri ony rentabelidi, senimdi әri ynghayly etu óte qiyn. Búl túrghyda Qazaqstan, asyryp aitqanymyz emes, innovasiyalyq janalyq jasady. 2006 jyly egov.kz portalyn ashyp, Respublikamyz bar-joghy 6 jylda jana últtyq jýieni qalyptastyruda ónimdi týrde әri tez algh jyljyp qana qoymay, halyqaralyq bedeldi IT-sarapshylar tarapynan nazargha iligip, joghary baghagha ie boldy.

Býgingi tanda Qazaqstannyng «elektrondyq ýkimetinin» beynesi qanday? Ony jasaushylardyng aldynda qanday maqsattar túr? Jәne de memlekettik qyzmetter qazaqstandyq paydalanushylar ýshin qanshalyqty ynghayly jәne qoljetimdi?

Bәrinen búryn paydalanushylardyng mýddelerining ólshemin týsinu ýshin kishkene statistikagha kónil bóleyik: 2013 jyly QR Kólik jәne kommunikasiyalar ministrligining sarapshylary elektrondyq qyzmet kórsetulerding 12 milliongha deyin artuy kýtilude. Oghan qosa, «elektrondyq ýkimet» jýiesining barlyq mýmkindikteri jeke jәne zandy túlghalargha 2 000-nan astam aqparattyq jәne 236 interaktivtik jәne tranzaksiyalyq qyzmet kórseuge mýmkindik beredi. Áriyne, búl jerde naqty aita ketken jón, әngime tek egov.kz portaly jaynda emes, sonymen qatar elicense.kz portaly turaly – «elektrondyq ýkimet» jýiesining jeke jәne mamandandyrylghan bólimine qatysty. Jәne de, 2013 jyldyng basynda Forum sarapshylary aqparattyq qogham mәseleleri boyynsha halyqaralyq kezdesude joghary baghalap, elicense.kz qazaqstandyq jobasyn 64 elding 280 jobasy ishinde e-Business kategoriyasynda ýzdik dep tanydy. Eger «elektrondyq ýkimettin» portalynyng tizimine qaraytyn bolsaq, býgingi tanda resurs óz mýmkindikterin 90 qyzmetke, 21 serviske deyin, memlekettik alymdardyng 21 týrin tóleu, memlekettik salyqtardyng 17 týrin jәne salyq tólemderining 4 týrine deyin keneytti. Tayauda búl tizimge Jol qozghalysy erejelerin búzushylyqty tóleu de qosyldy.

«Memlekettik qyzmetterdi ontaylandyru jәne avtomattandyru nәtiyjesinde tek qana liysenziya beru mysalynda talap etiletin tizimnen qújattyng 853 týri alynyp tastalynady. Aldyn ala esepteu boyynsha memlekettik organdargha týsetin qaghaz korrespondensiyasynyng jyldyq kólemi 10 million qújatqa qysqardy», - dep atap ótilgen QR Kólik jәne kommunikasiya ministrligining baspaóz habarlamasynda.

Áleumettik manyzdy qyzmetterding 100% elektrondyq formatqa kóshiru – búl paydalanushylardyng opsiyalar tizilimin odan irng keneytu bolyp tabylady. QR Kólik jәne kommunikasiya ministrligi qyzmetter tizimin aty-jónining auysuy, memlekettik bazalyq zeynetaqy tólemin taghayyndau, JK, jeke notariusty, jeke sot oryndaushysyn, advokatty tirkeudi esepke alu siyaqty qyzmettermen tolyqtyrugha niyetti. Sonymen qosa, kómekke múqtaj azamattardyng jeke kategoriyalaryna әleumettik kómek taghayyndau, túratyn orny boyynsha halyqty tirkeu jәne basqa da qyzmetter.

Áriyne, «elektrondyq ýkimet» portalyn paydalanu jayly sóz qozghalghanda adam sәikestendiruding birneshe kezenin talap etetinin týsinui tiyis. Búl aqparattyq qauipsizdikting qarapayym erejelerin saqtau ýshin qajet, onyng manyzdylyghy eldegi barlyq halyqtyng mәlimetter bazasymen júmys kezinde birneshe esege artady. Býgingi tanda egov.kz portalynyng túraqty júmysyn qamtamasyz etumen arnayy qúrylym - «Últtyq aqparattyq tehnologiyalar» (ÚAT) kompaniyasy ainalysady. Songhy bolghan әlemdegi aqparattyq janjaldardyng janynda ÚAT-da olardyng qauipsizdik jýieleri jeke mәlimetterding qúpiyalylyghyn jayylyp ketuding barlyq mýmkin qauipterin kórsetu turaly aitugha mýmkindik beredi. Kez-kelgen innoasiyalyq sipattaghy joba siyaqty Qazaqstannyng «elektrondyq ýkimeti» otandyq IT-salanyng damuyna týrtki bolyp, mulitiplikativtik әserding kózine ainaldy.

Jyl sayyn qazaqstandyqtar paydalnudyng onlayn-formatyna yntamen jii kóship keledi. Búl satyp alu-satu qyzmetteri nemese servisterdi paydalanu qyzmetterine qatysty ma? Búl túrghyda memleketting mýmkinigi tek qana trendpen jýru ghana emes, sonymen qatar onyng damuyn boljau jәne paydalanushynyng kónil-kýiin baghalau strategiyalyq manyzdy bolyp tabylady. Strategiyalyq deytin sebebimiz tandalghan sheshimning dúrystyghynan osy IT-tehnologiyalar siyaqty qarqyndy damyp kele jatqan sektordaghy tabysqa baylanysty.

Android jәne iOs operasiyalyq platformalary – býgingi tanda satyp alushylar arasyndaghy súranystyng kóshbasshylary, múnda paydalanushylardyng kezekti qyaly qúrylghy – smartfondy nemese planshetti tandau kezinde payda bolady. Qazaqstan, әriyne, olardan qalys qalghan joq, býgingi tanda kóptegen jastar óz tandaularyn qanday da bir mobilidik jýiege negizdey alady.

Sonymen qatar, songhy jyldary IT-salasynyng sarapshylarynyng mәlimetinshe, Respublikada online-tólemderding belsendi artuy bayqalghan. Jәne de, olardyng aitarlyqtay bóligi úyaly telefon qúrylghylarynyng kómegimen oryndalady. Sarapshylar búl jaghdaydy oryndy dәne zandy dep biledi. Zamanauy adam kompiuterlik sauattylyghy ashylghan son, tartymdy online-qyzmetter men servister ol ýshin qoljetimdi bolady, osylaysha ol ortastatistikalyq paydalanushy jәne internet-industriya qoldanushysyna ainalady. Búl jaghdayda memlektting mindeti – ótinimderge sәikes kelu jәne memlekettik qyzmetterdi ynghayly, jedel jәne senimdi alugha jana mýmkindikter úsynu.

Mobilidik qosymshalar – býgingi tanda smartfondar men planshetterge arnalghan ynghayly baghdarlamalar ghana emes, qanshama milliondaghan ainalymy bar alpauyt industriya bolyp tabylady. Baghdarlamalyq qamtamasyz etudi jasaushylargha tapsyrma – ashylatyn mýmkindikter, ynghaylylyghy, qarapayymdylyghy jәne senimdiligining biregeyligi boyynsha bәsekelesterding úsynystarynan asyp týsetin ónim jasau. Sonda búl jaghday tayau arada ózgerui tiyis. Otandyq programmistter birneshe perspektivalyq startaptardy iske qosty. Al, «elektrondyq ýkimettin» mobilidik balamasyn qalyptastyru tapsyrmasy payda bolghannan beri baghdarlamalyq keshen jasaugha qyzyghushylyq aitarlyqtay artuy mýmkin.

Jetekshi úyaly baylanys operatorlarynyng birining mәlimetinshe songhy jyldary Qazaqstanda mobilidi paydalanushylardyng paydalanatyn Internet-trafikting mólsherleri 166 esege artqan. Oghan qosa, úyaly baylanys pen mobilidi Internetke tarifter osy kezende 17 esege qysqarghan. Jәne de, úyaly bay lanys naryghyndaghy bәsekelestik shenberindegi túraqty praktika Internetke qoljetimdilik jyldamdyghyn aitarlyqtay arttyrugha mýmkindik beretin baylanystyng jana standarttaryna kóshu boldy. Múnyng barlyghy tayau bolashaqta belsendi jәne jetilgen mobilidi paydalanushylar sany tek qana artyp otyrady, adamdar mobilidi qúrylghylar arqyly barlyq mýmkin qyzmetterdi alugha dayyn jәne ony qalaydy.

Demek, «elektrondyq ýkimettin» mobilidik núsqasyn damytu boyynsha ýkimettik josparlar jana innovasiyalyq janalyq qataryna enu mýmkindigine ie jәne de ol Qazaqstannyng infokommunikasiyalyq sektoryn qalyptastyru әdisi men tәjiriybesi ozyq jәne biregey bolyp qalatynyn is jýzinde dәleldeydi.

Abai.kz

1 pikir