ÝKIMET

28 sәuirde QR Ádilet ministrligi Syrtqy ister ministrligimen birlesip, Qazaqstandaghy BÚÚ Damu baghdarlamasynyng tehnikalyq qoldauymen «Qazaqstan Respublikasynda Azamattyq jәne sayasy qúqyqtar jónindegi halyqaralyq pakti jәne Ámbebap kezendik sholu  úsynystary boyynsha azamattyq jәne sayasy qúqyqtardy jýzege asyru, Qazaqstannyng Azamattyq jәne sayasy qúqyqtar turaly halyqaralyq paktini oryndauy turaly BÚÚ-nyng Adam qúqyqtary jónindegi komiytetinde alghashqy bayandamasyn qorghau» taqyrybyna dóngelek ýstel ótkizedi.

PARLAMENT

27-28 sәuir kýnderi Astana qalasynda Beybitshilik jәne kelisim sarayynda Týrki tildes elderding Parlamenttik Assambleyasy Kenesining otyrysy jәne Týrk PA-nyng II jalpy otyrysy ótedi. Búl sharagha Týrk PA qúramyna enetin elder Parlamentterining tóraghalary qatysady

QAZAQSTAN JÁNE ÁLEM

23-30 sәuir aralyghynda elimizde «Ózindi jәne óz jaqyndaryndy qorgha! Ekpe jasat!» úranymen europalyq immunizasiyalau aptalyghy ótedi

2011 jyldyng 26 sәuiri - 25 mamyry aralyghynda respublikada «Nazar audarynyz - baghdarsham!» ailyghy ótedi

 

ÝKIMET

28 sәuirde QR Ádilet ministrligi Syrtqy ister ministrligimen birlesip, Qazaqstandaghy BÚÚ Damu baghdarlamasynyng tehnikalyq qoldauymen «Qazaqstan Respublikasynda Azamattyq jәne sayasy qúqyqtar jónindegi halyqaralyq pakti jәne Ámbebap kezendik sholu  úsynystary boyynsha azamattyq jәne sayasy qúqyqtardy jýzege asyru, Qazaqstannyng Azamattyq jәne sayasy qúqyqtar turaly halyqaralyq paktini oryndauy turaly BÚÚ-nyng Adam qúqyqtary jónindegi komiytetinde alghashqy bayandamasyn qorghau» taqyrybyna dóngelek ýstel ótkizedi.

PARLAMENT

27-28 sәuir kýnderi Astana qalasynda Beybitshilik jәne kelisim sarayynda Týrki tildes elderding Parlamenttik Assambleyasy Kenesining otyrysy jәne Týrk PA-nyng II jalpy otyrysy ótedi. Búl sharagha Týrk PA qúramyna enetin elder Parlamentterining tóraghalary qatysady

QAZAQSTAN JÁNE ÁLEM

23-30 sәuir aralyghynda elimizde «Ózindi jәne óz jaqyndaryndy qorgha! Ekpe jasat!» úranymen europalyq immunizasiyalau aptalyghy ótedi

2011 jyldyng 26 sәuiri - 25 mamyry aralyghynda respublikada «Nazar audarynyz - baghdarsham!» ailyghy ótedi

27-28 sәuir kýnderi Astana qalasynda Beybitshilik jәne kelisim sarayynda Týrki tildes elderding Parlamenttik Assambleyasy Kenesining otyrysy jәne Týrk PA-nyng II jalpy otyrysy ótedi. Búl sharagha Týrk PA qúramyna enetin elder Parlamentterining tóraghalary qatysady

28 sәuirde Astanada ShYÚ-gha mýshe memleketter ishki ister jәne qoghamdyq qauipsizdik ministrlerining ekinshi kezdesui ótedi.

29 sәuirde Astanada ShYÚ-gha mýshe memleketter Qauipsizdik kenesi hatshylarynyn  altynshy kezdesui ótedi

QOGhAM

26 sәuir men 25 mamyr aralyghynda Ishki ister ministrligi respublikalyq «Nazar audarynyz - baghdarsham!» ailyghyn ótkizedi.  Búl aksiyanyng maqsaty - balalar jol-kólik jaraqatynyng aldyn alu jәne jýrgizushilerding nazaryn kәmeletke tolmaghan jayau  jýrginshilerge audaru.

ASTANA

9 sәuirden 15 mausymgha deyin Astananyng Jenis jәne Imanov kóshelerinde jol-qúrylys júmystary jýrgiziledi.

25-29 sәuir aralyghynda Bas prokuratura institutynda «Sottarda memleket mýddesine ókildik jasau jәne atqarushy is óndirisin prokurorlyq qadaghalaudyng basym baghyttary» atty taqyrypta seminar ótedi.

28 sәuirde «Ramada Plaza»   qonaqýiinde Enbekti  qorghau jәne ónerkәsiptik qauipsizdik  mәselelerine arnalghan I    Qazaqstandyq halyqaralyq  konferensiya  jәne  KIOSH-2011 kórmesi  ótedi.

28 sәuirde Otan qorghaushy  monumentine    gýl shoqtaryn  qoi rәsimi  ótedi.

28 sәuirde Beybitshilik  jәne  Kelisim sarayynda  «Týrkitildes memleketterdin  tәuelsizdigi:    qalyptasuy  jәne  perspektivalary» degen taqyrypta fotokórme ótedi.

28 sәuirde Beybitshilik  jәne  Kelisim  sarayynda Týrki   akademiyasynyn   júmysyn  tanystyrugha arnalghan  shara  ótedi.

28 sәuirde Qazaqtyng S.Seyfullin atyndaghy  agrotehnikalyq uniyversiytetinde  «Seyfullin oqulary»   respublikalyq     konferensiyasy  ótedi.

28 sәuirde Ministrler   ýiinde    Bas prokuraturanyn  brifingi   bolady.

28 sәuirde Saghynbek Túrsynov bastaghan  QR Preziydenti  janyndaghy Adam qúqyqtary jónindegi komissiyanyn   mýsheleri   Balalar ýiine  barady.

28 sәuirde «Núr Otan» partiyasynyn    kensesinde Sot tәjiriybesining monitoringi jónindegi saraptama komissiyasynyn  otyrysy   bolady.

28 sәuirde Bnews.kz  portalynda     Qorshaghan   ortany qorghau ministri Núrghali  Áshimnin  qatysuymen   onlayn-konferensiya  ótedi.

28 sәuirde «Qazgidromet»  mekemesinde   baspasóz mәslihaty  ótedi.

28 sәuirde Túnghysh  Preziydent   múrajayynda  «Ýmit qanatynna» atty  halyqaradyq  jobanyng ayasynda kórme ashylady.

28 sәuir kýni Lev Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinde әlemning týkpir-týkpirindegi týrk ghalymdarynyng basyn qosatyn «Týrk әlemi: tarih jәne qazirgi zaman» atty halyqaralyq Týrktanu simpoziumy ótedi.

28 sәuirde elordadaghy  QR Preziydenttik mәdeniyet ortalyghynda  el Tәuelsizdigining 20 jyldyq merekesi ayasynda «Týrik halqynyng úly qayratkeri - Atatýrik» atty is-shara ótedi.

29 sәuirde Qazaqstan Respublikasy  Preziydenttik mәdeniyet ortalyghynyng kórme zalynda Qazaqstan halqynyng birligi kýnine arnalghan qoldanbaly óner sheberlerining kórmesi ótedi. Kórme 15.00 bastalady.

ALMATY

25 sәuir men 1 mamyr aralyghynda Almatyda tennisten erler arasynda «Almaty Futures» dep atalatyn joghary dәrejeli halyqaralyq turnir bolady

28 sәuirde «Riksos»   qonaqýiinde «Ortalyq  Aziyadaghy densaulyq»  jobasynyn   birinshi aimaqtyq konferensiyasy  ótedi.

28 sәuirde «Qazaqstan»  qonaqýiinde  «Qazaqstanda nauqastardy    jalghan medisinalyq ónimderden  qorghau  mәseleleri»  degen taqyrypta  baspasóz mәslihaty bolady.

28 sәuirde Qazaqtyng Últtyq agrarlyq  uniyversiytetinde  Jenis  kýnine arnalghan  muzykalyq   teatrlandyrylghan   qoyylym bolady.

28 sәuirde Ortalyq memlekettik múrajayda britandyq dizaynerlerding kórmesi ashylady.

Almatyda 30 sәuir kýni «Aqqu-Gәkku» әzil-syqaq otauynyng produseri Ázimhan Berdalynyng 60 jyldyghyna baylanysty mereytoylyq kesh ótedi

AYMAQ

BATYS QAZAQSTAN OBLYSY

26-30 sәuir aralyghynda Oralda T.Ahtanov atyndaghy Aqtóbe oblystyq drama teatrynyng gastroli bolmaq.

25-30 sәuir aralyghynda «Biz beybitshilikti qoldaymyz» atty synyp saghattary, últtyq oiyndardan jarystar, týrli últ ókilderimen kezdesuler úiymdastyrylmaq.

26 sәuir-1 mamyr aralyghynda «Árqashan kýn sónbesin!» atty suret, «Bir shanyraq astyndamyz» balalar shygharmashylyghy qolóneri, «Qazaqstan dostyq shanyraghy astynda» degen taqyrypta kitap kórmesi ótkizilmek.

28 sәuirde Qazaqstan tәuelsizdigining 20 jyldyghy men Qazaqstan halqynyng birligi kýnine arnalghan HII «Dostyq» festivali ashylady.

1 mamyr kýni Oralda  merekelik sheru bolyp, teatrlandyrylghan konserttik baghdarlama qoyylmaq. Sonday-aq ónimder jәrmenkesi men merekelik sauda-sattyq, basqa da mәdeniy-sporttyq sharalar úiymdastyrylady. Osynday sharalar mamyr boyy jalghaspaq.

PAVLODAR OBLYSY

1 mamyr - Qazaqstan  halqynyn  birligi kýni    Pavlodarda   subúrqaqtar    iske  qosylady.

ELEULI OQIGhALAR.  ATAULY KÝNDER. ESIMDER.

SÁUIRDING 28-I, BEYSENBI

Býkilәlemdik júmys oryndaryndaghy qauipsizdik pen densaulyq kýni. Halyqaralyq enbek úiymynyng (HEÚ) úsynysymen ótkiziledi. HEÚ mәlimetteri boyynsha әlemde әrbir 15 sekundta júmystaghy jazatayym oqighalardan nemese kәsiby aurulardan 1 adam qaytys bolady, 160 adam әldeqanday baqytsyz jaghdaygha dushar bolyp jatady eken. Al, Standarttaudyng Halyqaralyq Úiymy (ISO) standarttaryn engizu arqyly osynday kezdeysoq jayttardyng aldyn alugha bolady.

Enbekti qorghaudyng dýniyejýzilik kýni. Álemning 100-den astam elinde atap ótiledi. Atalmysh kýndi atap ótu iydeyasy 1989 jyly amerikandyq jәne kanadalyq júmysshylardyng qaza tapqan júmysshylardy eske alu maqsatynda ótkizgen kýnnen (the Workers Memorial Day) bastau alady. 2001 jyly jyldan bastap jyl sayyn atap ótiledi.

OQIGhALAR

141 jyl búryn (1870) Tashkent qalasynda qazaq baspasózining túnghyshy - «Týrkistan uәlayaty gazeti» jaryqqa shyqty. Gazet «Týrkistan vedomostaryna» qosymsha retinde aiyna eki ret eki tilde shyghyp túrdy.

11 jyl búryn (2000) Almaty qalasynda Týrkiya kinosynyng kýnderi ótti.

6 jyl búryn (2005) Preziydent N.A.Nazarbaev «Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti janyndaghy kәsipkerler kenesining qúru turaly» Jarlyqqa qol qoydy.

4 jyl búryn (2007) Halyq Qaharmany, Úly otan soghysynyng ardageri, jazushy Qasym Qaysenovtyng Kensaydaghy ziratyna eskertkish ornatyldy.

Qasym Qaysenov (1918-2006) - partizandar qozghalysynyng kórnekti úiymdastyrushysy, V.Chapaev atyndaghy diviziya otryadtaryn basqarghan, Ukrainanyn, Moldovanyn, Rumyniyanyn, Chehoslovakiyanyng jerinde kóptegen operasiyalardy ótkizdi.

Úly Otan soghysynyng I dәrejeli, Bogdan Hmeliniskiydin, «Enbek Eri», «Halyq qaharmany» ordenderimen, KSRO-nyng 25 medalimen jәne qúrmet gramotalarymen marapattalghan.

Qazaq әdebiyetindegi partizan soghysy taqyrybynyng negizin qalaushy qalamger «Jas partizan», «Iliko Vitryak», «Pereyaslav partizandary», «Jau tylyndaghy bala», «Jau tylynda», «Partizan shayqastary» syndy әngimeler, ocherkter men povester jazyp qaldyrghan. Jazushynyng esimi elimizding birqatar kóshe, mektepterine berilgen.

2 jyl búryn (2009) Taraz innovasiyalyq-gumanitarlyq uniyversiytetinde «Sherhantanu» ghylymiy-zertteu ortalyghy ashyldy. Ortalyqtyng mindeti jerlesimiz Sher-aghanyng shygharmashylyq múralaryn zertteu jәne nasihattau bolyp otyr. Sherhan Múrtaza qazaq jazushylarynyng ishinde birinshi bolyp sayasat jәne qogham qayratkeri Túrar Rysqúlov (1894-1938) turaly roman jazdy.

2 jyl búryn (2009) Qyzylorda oblysynyng Shiyeli audanynda óndiristik quattylyghy jylyna 750 tonna urandy jer astynan shayyp shygharatyn jana «Irkól» kenining saltanatty ashylu rәsimi ótti.

Atom energetikasy salasyndaghy qazaqstan men qytay yntymaqtastyghynyng ayasyndaghy óndiriske engizilgen birinshi ken bolyp tabylady.

1 jyl búryn (2010) Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq banki Úly Otan soghysyndaghy Jenisting 65 jyldyq mereytoyyna oray nominaly 50 tengelik shaqany ainalymgha shyghardy.

Shaqanyng bet jaghynyng jogharghy bóliginde Qazaqstan Respublikasynyng eltanbasy beynelengen. Eltanba beynesining ong jaghynda «QÚB» degen abbreviatura ornalasqan. Tómengi bóliginde shaqanyng nominalyn bildiretin «50 TENGE» degen jazu bar. Nominaldyng sol jәne ong jaghynda últtyq ong-órnek elementi beynelengen. Aynaldyra memlekettik tilde «QAZAQSTAN ÚLTTYQ BANKI» degen jazu jәne shyghynqy jiyek jýrgizilgen.

Shaqanyng  syrt jaghynyng ortalyq bóliginde Jenis simvoldarynan kompozisiya ornalasqan. Kompozisiyanyng ong jәne sol jaghynda Úly Otan soghysyndaghy Jenisting jәne shaqanyng jylyn bildiretin «1945» jәne «2010» degen sandar bederlengen.  Joghary bóliginde ainaldyra memlekettik tilde «ÚLY JENISKE 65 JYL», tómengi bóliginde orys tilinde «65 LET VELIKOY POBEDE» degen jazu bar. Aynaldyra shyghynqy jiyek jýrgizilgen. Taralymy - 50 myng dana.

1 jyl búryn (2010) Venadaghy «Avstriya bankinin» saltanat zalynda 1941-1945 jyldary Avstriya aumaghynda qaza tapqan qazaqstandyq jauyngerlerdi eske alu kitaby tanystyryldy.

Úly Otan soghysy batyrlarynyng eren erligine arnalghan jәne Jenis kýnine oray basyp shygharylghan eskertkish kitapty Qazaqstannyng Avstriyadaghy Elshiligi Soghys saldaryn zertteu jónindegi Ludvig Bolisman atyndaghy Soghys institutymen jәne Avstriyanyng Qara krest úiymymen birlesip әzirledi.

Avstriya tarapynan qoldaugha ie bolghan diplomatiyalyq missiyanyng bastamashylyghy boyynsha ýlken izdeu-zertteu júmystary jýrgizilip, sonyng nәtiyjesinde Avstriya aumaghynda fashizmmen kýreste óz ómirlerin qighan 980 jerlesimizding aty-jóni anyqtaldy, 200-den astam zirat tabyldy, múraghat qújattary men fotomaterialdardyng biregey qory jinaldy.

2010 jylghy mamyrdyng 6-7-sinde Eske alu kitaby Astanada Qazaqstan Respublikasynyng Syrtqy ister ministrliginde resmy tanystyryldy. Kitaptyng elektrondyq núsqasy Qazaqstan elshiligining saytyna - www.kazakhstan.at - ornalastyryldy.

ESIMDER

120 jyl búryn (1891-1962) halyq aqyny BAYTUOV Jәken dýniyege kelgen.

Qaraghandy oblysy Shet audany Sharuateneu auylynda tughan. Auyl moldasynan oqyp, hat tanyghan. Mayasar, Bolman, Túnghyshbay, Jalqybay aqyndarmen aitysqa týsken. Jәken aqynnyng «Qoyshy men qasqyrdyn», «Aq qoy men qara qoydyn» aitystary, «Narshókken», «Birinshi maygha» ólenderi, «Sarjan-Bodyq», «Bóri batyr», «Kók jaydaq», t.b. dastandary bar. «Sal-sal», «Abylay», «Nauryzbay» dastandaryn jatqa aityp, el ishine taratqan.

95 jyl búryn (1916) suretshi TKANKO Anatoliy Dmitriyevich dýniyege keldi.

Qostanay oblysynda tughan. Almaty kórkemsuret uchiliyshesin, Odessa kórkemsuret institutyn bitirgen. Suretpen qatar sәndi óner zattaryn, plakattar jasaydy.

Ol Kenes Odaghynyng Batyrlary Á.Moldaghúlovanyn, H.Hasenovtin, IY.Shadrinnin, politruk V.Klochkovtyn, Qazaq KSR-ining enbek sinirgen qayratkeri V.Saptyng portretterin salghan. «Qazaqstannyng aituly qyzylsha ósirushileri» pannosynyn, «Temirtau qara metallurgiyasynyng túnghyshy» suretining avtory.

55 jyl búryn (1956) kompozitor, Qazaqstan kompozitorlar odaghynyng mýshesi, diriyjer, Qazaqstan mәdeniyetine enbegi singen qayratker, Qazaqstan Respublikasy oqu-aghartu isining ýzdigi ALPYSBAEV Ály Demegenúly dýniyege kelgen.

Almaty oblysynyng Eskeldi audanynda tughan. Shymkent mәdeniyet institutyn (qazirgi M.Áuezov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan gumanitarlyq instituty), Almaty konservatoriyasyn (qazirgi Qúrmanghazy atyndaghy Qazaq últtyq konservaoriyasy) bitirgen. 1979-1982 jyldary Sarqant mәdeni-aghartu uchiliyshesinde, 1982-1995 jyldary Taldyqorghan qalasyndaghy muzykalyq uchiliyshede, pedagogikalyq uniyversiytette oqytushy, sonday-aq «Altyn dәn» últ aspaptar ansamblining negizin qalap, kórkemdik jetekshisi, diriyjeri bolghan. 1995 jyldan Almaty oblystyq filarmoniyasynyng halyq aspaptar orkestrining diriyjeri әri kórkemdik jetekshisi, sonymen qatar Taldyqorghan qalasyndaghy Mәdeniyet sarayynyng diyrektory qyzmetin atqarady. 1997 jyly - M.Tólebaev atyndaghy aimaqtyq filarmoniya diyrektory jәne orkestrding bas diriyjeri. 1999 jyldan - Iliyas Jansýgirov atyndaghy Jetisu memlekettik uniyversiytetining professory. «Núr Otan» Halyqtyq demokratiyalyq partiyasynyng mýshesi bolyp tabylady. Qazirgi kezde Taldyqorghan qalasynyng deputaty.

Á.Alpysbaevtyng 100-den asa әni, jeke muzykalyq aspaptargha arnalghan birneshe shygharmasy bar. Resey, Qytay, Týrkiya elderin gastrolidik saparmen aralap, Polishada ótken 8- dýniyejýzilik óner festivaline qatysqan.

Astanada ótken «Elim menin» respublikalyq sazgerler konkursynyng ýsh mәrte laureaty. 2007 jyly «Elge arnau» kýi-poemasy ýshin memlekettik granttyng iyegeri atandy. 2008 jyly Bolgariyada ótken «Sofiya kóktemi - 2008» bayqauynda oghan «Altyn alqa» joghary marapaty tabys etildi. Halyqtyq muzykany nasihattau maqsatynda birqatar halyqaralyq forumdar men bayqaularda boldy. Qúrmanghazy atyndaghy akademiyalyq orkestrge, «Otyrar sazy» orkestrine, Astana qalasynyng akademiyalyq orkestrine diriyjerlik etti.

«Astana» merekelik medalimen, «Qazaqstan Respublikasy tәuelsizdigine 10 jyl», Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna 10 jyl» medaliderimen marapattalghan, Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng alghys hatynyng iyegeri.

SÁUIRDING 29-Y, JÚMA

Halyqaralyq by kýni. Búl mereke YuNESKO-nyng sheshimimen 1982 jyldan bastap, fransuzdyq baletmeyster, by ónerining reformatory әri teoretiygi Jan Jorj Noverding (1727-1810) tughan kýnine oray atap ótiledi. Halyqaralyq by kýni - «barlyq biydi» birge biriktiruine qyzmet etedi, ónerding osy týrinde meyram jasau kerek jәne onyng sayasiy,mәdeniyetti jәne etnikalyq shekarany qiyp ótetin mýmkindigi bar, adamdardy dostyq pen beybitshilik ýshin qosu, by tilinde - sóilesuge mýmkindik beru.

OQIGhALAR

71 jyl búryn (1940) Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatrynda Ghabit Mýsirepovting «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» piesasynyng premierasy qoyyldy.

20 jyl búryn (1991) Halyqaralyq horeografiya qayratkerleri qauymdastyghy «Balettik Benua» syilyghyn bekitti. Búl syilyq jyl sayyn sәuirding 29-daghy Halyqaralyq by kýninde tabys etiledi.

19 jyl búryn (1992) Almatyda týrik elshiligi saltanatpen ashyldy.

5 jyl búryn (2006) Almatyda Ahmet Júbanov múrasyn zertteuge arnalghan memorialdyq múrajay ashyldy. Akademik Ahmet Júbanov kәsiby qazaq muzykasynyng negizin salghan, asa kórnekti kompozitor, diriyjer, muzykatanushy, etnograf, ústaz jәne qogham qayratkeri.

3 jyl búryn (2008) Últtyq innovasiyalyq qordyng qatysuymen «Logicom perspective innovations»AQ atty jana venchurlyq qor qúryldy. Búl turaly býgin Almatyda ótken Qazaqstandyq IV-shi innovasiyalyq kongress barysynda mәlim etildi.

Qor aksionerleri bolyp tabylatyn «Logicom»AQ aksiyalardyng 51-payyzyna jәne «Últtyq innovasiyalyq qor» AQ 49 payyzyna iye. Qordy basqaru isine «Seven Rivers Capital» kompaniyasy jauapty. Kompaniya investisiya nysandaryn tandau jәne baghalau jónindegi is qimyldardy qarjylandyrushy kompaniyalarmen kelisimshart jasau, olardyng qyzmetin baqylau jәne jobadan shyghuyn qamtamasyz etu júmystaryn jýzege asyrady. Logikom iri kólemdegi aqparattyq jobalar investisiyalyq damudyng jana mejesine jetkizip otyr. Sondyqtan venchurlyq qor naryghynyng belsendi mýshesine ainalugha alghysharttar bar. Qazaqstanda venchurlyq infraqúrylymdardy damytu Últtyq innovasiyalyq qordyng basty mindetterining biri bolyp tabylady.

3 jyl búryn (2008) Almatyda www.irq.kaznpu.kz Qazaq tilining tarihiy-mәdeny qorynyng jazba jәne etnoarheologiyalyq derektemeler boyynsha veb-saytynyng tanystyrylymy boldy.

Ony Qazaqtyng Abay atyndaghy últyq pedagogikalyq uniyversiyteti Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining Til komiytetimen birigip jasap otyr. «Sayttyng atauy» týrik bitik. Búl - qazaq tilining tarihiy-mәdeny qorynyng jazba jәne etnoarheologiyalyq derektemeler qory. Ondaghy negizgi derektemening biri týrik bitik. Býgingi tanda Euraziyalyq kenistikte 500-den astam týrik bitik jazba eskertkishteri tirkelgen.

2 jyl búryn (2009) Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq kitaphanasynda belgili aqyn Dýisenbek Naqypovtyng «Re uaqyty» atty poemalar jinaghy men «Jelding kólenkesi» atty romanynyng tanystyrylymy ótti.

Aqynnyng «Re uaqyty» atty jinaghyna 2001-2008 jyldary jazylghan on jeti poemasy men eki esseler toptamasy kirgen. Al «Jelding kólenkesi» atty romanynda Almaty qalasyndaghy adamdardyng taghdyry bayandalady.

2 jyl búryn (2009) Astana qalasy mәslihatynyng kezekten tys 34-shi sessiyasynda «Astana qalasynyng qúrmetti azamaty» ataghyn beru jobasy bekitildi.

Qúrmetti ataq elordanyng әleumettik salasyn, ghylym jәne bilim, ekonomikasyn damytudaghy erekshe enbegi ýshin Qazaqstan Respublikasynyng azamattaryna, shetel azamattaryna jәne azamattyghy joq adamdargha da beriledi. Atalmysh dәrejeni beru mәslihat sessiyasynyng sheshimimen jýzege asyrylady. Astana qalasynyng әkimi qúrmet ataghyn beru turaly úsynymdy sessiya mәslihatynyng qarauyna jiberedi. Osynday ataqqa, qúrmetke ie bolghan túlghagha elorda әkimi men mәslihat hatshysy qol qoyghan «Qúrmet diplomy» jәne arnayy kuәlik tapsyrylady.

1 jyl búryn (2010) Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev qúqyq búzushylyqtardyng aldyn aludyng qúqyqtyq, ekonomikalyq, әleumettik jәne úiymdastyrushylyq negizderin belgileuge baghyttalghan «Qúqyq búzushylyqtardyng aldyn alu turaly» Zangha qol qoydy.

1 jyl búryn (2010) Qazaqstannyng astanasynda «Balam-ay» atty mýmkindigi shekteuli balalardyng damu ortalyghy ashyldy. «Astana qalasynyng mýgedek balalar qoghamy» qoghamdyq qorynyng tórayymy Qamqa Jasanovanyng aituynsha, «Balam-ay» ortalyghy birneshe ýkimettik emes úiymdar men biznes ókilderining belsendi demeu jasauy arqasynda qúryldy.  Ýkimettik emes úiymdar men biznes sektordyng tabysty әriptestigining arqasynda Astanada balalar bir-birimen jaqsy aralasyp oinaytyn, oqyp-bilim alatyn arnayy ortalyq dýniyege keldi. «Balam-ay» ortalyghynda tәjiriybeli mamandar psiholog, defektolog jәne әleumettik pedagogtar balalargha tek óz kemshilikterin jenip qana qoymay  tipti mamandyq ta ala alady. Astanalyq qogham mýgedek balalarynyng josparynda - әr  jasóspirim ózining janyna jaqyn bolashaq mamandyghyn tanday alatyn arnayy kurstar úiymdastyru.

Ortalyq qúryluyn «Agip Karachaganak», «Qazaqstan temirjoly» aksionerlik qoghamy, «Rixos» qonaq ýii, Qazaqstan BiDjy siyaqty jәne basqa da kompaniyalar qoldady. «Bota» qoghamdyq qorynyng qatysuymen ortalyqta erekshe múqtaj balalargha berilu jәne keneytu sapasyn jaqsartu әleumettik qyzmet jobasy iske asyrylady.

ESIMDER

105 jyl búryn (1906-1968) kompozitor, diriyjer, muzykatanushy, etnograf, Qazaqstannyng halyq әrtisi, ónertanu ghylymynyng doktory, professor, akademiyk, eki mәrte Memlekettik syilyqtyng jәne Shoqan Uәlihanov atyndaghy syilyqtyng laureaty JÚBANOV Ahmet Quanúly dýniyege keldi.

Aqtóbe oblysynyng Temir audanynda tughan. 1929-1932 jyldary - Leningradtaghy M.Glinka atyndaghy muzyka tehnikumynyng skripka synybyna oqugha qabyldanyp, keyin Rimskiy-Korsakov atyndaghy konservatoriyada goboy synyby boyynsha jәne Leningrad konservatoriyasynyng tarihiy-teoriyalyq fakulitetinde qosymsha bilim alady. 1932-1933 jyldary Leningrad ónertanu kademiyasynyng aspiranty. 1933 jyly Almaty muzyka-drama tehnikumynda sabaq berip,  qazaq tilinde alghashqy «muzyka әlippesin» qúrastyrady. A.Júbanovtyng jetekshiligimen 20 ghasyrdyng 30-jyldary qazaq muzykasyn zertteytin ghylymy kabiynet, muzyka-tәjiriybelik sheberhana, KSRO Ghylym Akademiyasynyng Qazaq filialy tóralqasy janynan ónertanu sektory (qazirgi Ádebiyet jәne óner institutynyng muzyka bólimi) ashyldy. 1934 jyly A.Júbanov alghash 11 adamnan qúralghan dombyrashylar ansambli negizinde Qazaq últtyq halyq aspaptar orkestrin úiymdastyrdy.

1935-1945 jyldary Qazaq filarmoniyasynyng kórkemdik jetekshisi әri diriyjeri boldy. 1945-1951 jyldary - Almaty konservatoriyasynyng (qazirgi Qazaq últtyq konservatoriyasy) rektory, 1954-1961 jyldary osy konservatoriyadaghy ózi ashqan halyq aspaptar kafedrasynyng mengerushisi bolyp, qazaq halyq muzykasynyng tarihynan, diriyjerlik óner men aspaptanudan sabaq berdi. 1961-1968 jyldary A.Júbanov Ádebiyet jәne óner institutynyng muzyka bólimin basqardy.

A.Júbanov - qazaq halqynyng qazirgi zamanghy kәsiby muzykasynyng negizin qalaghan agha buyn kompozitorlardyng biri. Ol qazaq muzykasyn kýrdeli aspaptyq simfoniyalyq shygharmalarmen bayytty. Olar: «Tәjik biyi», «Qazaq biyleri», «Tólegen Toqtarov», «Ariya», «Abay suitasy», t.b. Úly Otan soghysy jyldaryndaghy onyng «Sert», «Qalghanynsha qasyq qan», «Moskva», «Maydannan hat», «Qarlyghash» siyaqty vokaldyq tuyndylary qazaq halqynyng últtyq muzyka mәdeniyetine sony órnek qosty. Búdan song ol Gh.Mýsirepovting «Qozy Kórpesh - Bayan súlu», M.Aqynjanovtyng «Isatay-Mahambet» (M.Ivanov-Sokoliskiymen birge) piesasyna, «Amankeldi» filimine muzyka jazdy, «Otanym», «Aq sholpan», «Bizding el», «Jylqyshy», «Lirikalyq әn», t.b. әnder shyghardy.

Lenin ordenimen, t.b. ordendermen, medalidermen marapattalghan. Almaty qalasy kóshelerining birine, Respublikalyq muzyka mektep-internatqa A.Júbanov esimi berilgen.

65 jyl búryn (1946) fizika-matematika ghylymdarynyng doktory, professor, Qazaqstannyng enbek sinirgen ghylym jәne tehnika qayratekeri, Qazaqstan Respublikasy Joghary mektep ghylym akademiyasynyn, Halyqaralyq joghary mektep ghylym akademiyasynyn, Halyqaralyq shygharmashylyq Akademiyasynyn,  Qazaqstan Respublikasy Injenerlik akademiyasynyn, Qazaqstan Respublikasy Últtyq ghylym akademiyasynyng akademiygi, Almaty oblysynyng qúrmetti azamaty QOJAMQÚLOV Tólegen Ábdisaghiyúly dýniyege kelgen.

Almaty oblysy Jambyl audanynda tughan. Qazaq memlekettik uniyversiytetin (qazirgi әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti) jәne Leningrad qalasyndaghy (qazirgi Sankt-Peterburg) A.F.Ioffe atyndaghy fizika-tehnikalyq institutynyng aspiranturasyn bitirgen. 1970-1998 jyldary Qazaq memlekettik uniyversiytetining kafedra mengerushisi, dekany, uniyversiytet janynan alghash qúrylghan Tәjiriybelik jәne teoriyalyq fizika ghylymiy-zertteu institutyn úiymdastyrushy jәne onyng túnghysh diyrektory. 1998-2001 jyldary Jetisu memlekettik uniyversiytetinin, 2001 jyldan Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining rektory qyzmetterin atqarghan.

Negizgi ghylymy enbekteri atom yadrosy men elementar bólshekter teoriyasyna, kvanttyq hromodinamikagha arnalghan. Ol jaryq fizikasy salasynda «Torlanghan kalibrlik óristi stohastikalyq kvanttau» atty jana ghylymy baghytty qalyptastyrdy.

100-den asa ghylymy enbekting avtory.

«Parasat» ordeimen, medalidermen marapattalghan.

50 jyl búryn (1961) sayasiy-qoghamdyq «Ayqyn» gazetining bas redaktory, jurnaist, Qazaqstan Respublikasy Gumanitarlyq ghylym akademiyasynyn, Qazaqstan Respublikasy Jurnalistika akademiyasynyng akademiygi, BAQ salasyndaghy Qazaqstan Respublikasy Preziydenti syilyghynyng jәne Qazaqstan Jurnalister odaghynyng B.Búlqyshev atyndaghy syilyghynyng laureaty JÝSIP Núrtóre Baytilesúly dýniyege keldi.

Qyzylorda oblysynyng Shiyeli audanynda tughan. Qazirgi әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetin bitirgen. Pavlodar oblystyq «Qyzyl tu» gazetining tilshisi, kólik jәne kommunikasiyalar bólimining mengerushisi, bas redaktorynyng orynbasary qyzmetin atqarghan. 1990-1996 jyldary - «Egemen Qazaqstan» gazeti ekonomika bólimining mengerushisi, bas redaktorynyng orynbasary. 1996-2002 jyldary - «Jas alash» gazetining bas redaktory. N.Jýsip basshylyq jasaghan jyldary atalmysh gazet «Altyn Júldyz - 2000» syilyghyna ie boldy. 2002-2005 jyldary - «Aq Jol Qazaqstan» gazetining bas redaktory. 2005-2006 jyldary - «Egemen Qazaqstan» gazetining bas diyrektory. 2006-2008 jyldary - «Astana habary» gazetining bas redaktory. 2008 jyldyng aqpanynan bastap - qazirgi qyzmetinde.

Onyng «Biz kimnen kembiz», «Qazaqtyng qyzy», «Eles pen beles» atty publisistikalyq jinaqtary jaryq kórgen.

«Qúrmet» ordenimen, eki medalimen marapattalghan.

SÁUIRDING 30-Y, SENBI

Shvesiya Korolidigining últtyq meyramy - Koroliding tughan kýni (1946). Shvesiya Korolidigi Soltýstik Europadaghy Skandinaviya týbegining shyghysy men ontýstigin alyp jatqan memleket. Shvesiyanyng iyeligine sonday-aq Baltyq tenizindegi Gotland pen Eland araldary men birneshe úsaq araldar da kiredi. Astanasy - Stokgolim qalasy. Basqaru formasy - konstitusiyalyq monarhiya. Memleket basshysy - koroli. Joghary zang shygharushy organy - bir palataly parlament (riksdag). Resmy tili - shved tili. Aqsha birligi - shved kronasy.

Qazaqstan Respublikasy men Shvesiya Korolidigi arasyndaghy diplomatiyalyq qarym-qatynas 1992 jylghy sәuirding 7-inde ornatyldy.

Niyderlandy Korolidigining últtyq meyramy - Koroleva kýni. Niyderlandy - Batys Europadaghy memleket. Niyderlandynyng soltýstik jәne batys bóligi Soltýstik tenizding jaghalauynda ornalasqan. Resmy tili - niyderland tili. Basqaru formasy - konstitusiyalyq monarhiya. Joghary zang shygharushy organy - eki palatadan túratyn Bas Shtattar. Astanasy - Amsterdam qalasy. Aqsha birligi - evro.

Qazaqstan Respublikasy men Niyderlandy Korolidigining arasyndaghy diplomatiyalyq qarym-qatynas 1992 jylghy qyrkýiekting 10-ynda ornatyldy. Niyderlandy Korolidigindegi Qazaqstan Respublikasynyng Tótenshe jәne Ókiletti elshisi - Murzamadiyeva Maynura Savetovna. Qazaqstan Respublikasyndaghy Niyderlandy Korolidigining Tótenshe jәne Ókiletti elshisi - Frans Potoyt.

OQIGhALAR

280 jyl búryn (1731) Petr I basqarghan kezendegi tanymal memleket qayratkeri Qazaq jerin qosu jospary kórsetilgen arnayy patsha jarlyghy jobasy avtorlarynyng biri A.Tevkelev Ábilqayyr hangha jiberilgen ókilderimen birge Sankt-Peterbordan shyghyp, Ufa arqyly qazaq jerine taban tiredi. Búl oqigha Qazaqstannyng Reseyge qosyluyna bastama boldy. Sayahat jәne soghan sәikes Resey elshisining missiyasy tek eki jyldan keyin ghana ayaqtaldy.

66 jyl búryn (1945) Raqymjan Qoshqarbaev pen Grigoriy Bulatov Reyhstagqa tu tikti.

Rahymjan Qoshqarbaev (1924-1988) Aqmola oblysynyng Aqmola (qazirgi Selinograd) audanynda tughan. 1942 jyly әsker qataryna alynyp, soghystan keyingi jyldary azat etilgen aumaqtaghy әskerlerding qúramynda qyzmet etken. Al 1964-1967 jyldary Aqmola oblysynyng atqarushy komiytetinde núsqaushy, Qazaq KSR Ministrler kenesi janyndaghy qonys audarushylar jónindegi basqarmada inspektor bolghan. Al 1967 jyldan bastap, «Almaty» qonaq ýiining diyrektory qyzmetin atqardy. «Qyzyl tu», «1-shi dәrejeli Otan soghysy» ordenderi men «Berlindi alghany ýshin», «Varshavany azat etkeni ýshin», medalidarynyng iyegeri. Reyhstagqa tu tikkeni ýshin «Jauyngerlik Qyzyl tu» ordeninimen marapattalghan. Al 2001 jyly «Halyq qaharmany» atandy.

Grigoriy Petrovich Bulatov (1925-1973) - Qyzyl Armiyanyng qatardaghy barlaushy-jauyngeri. Sverdlov oblysy Cherkasovo eldi mekeninde júmysshy semiyasynda tughan. Rahymjan Qoshqarbaevpen birge 1945 jyly sәuirding 30-ynda Reyhstagqa birinshi bolyp tu tikken Reyhstagqa tu tikkeni ýshin «Jauyngerlik Qyzyl tu» ordenimen, III dәrejeli Danq ordenimen jәne kóptegen meladidarmen marapattalghan.

6 jyl búryn (2005) Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 10 jyldyghy qúrmetine arnalghan merekelik medali turaly» Jarlyqqa qol qoydy.

4 jyl búryn (2007) Bolgarlardyng Qazaqstan jerine qonys audaruynyng 100 jyldyghyna oray Pavlodar oblysynyng Aqtoghay auylyndaghy Jenis sayabaghynda Dostyq alleyasy otyrghyzyldy.

Stolypin reformasy jyldary bolgarlar Aqtoghay audanynda birneshe selo qúrghan bolatyn. Ótken ghasyrda qazaqtyng qonaqjay jeri bolgar diasporasynyng birneshe buyn ókilderine otan bolyp otyr. Dostyq alleyasyna alghashqy kóshetterdi kónekóz qariyalar, ardagerler jәne oblystyq bolgar últtyq mәdeny ortalyghynyng belsendileri otyrghyzdy.

2 jyl búryn (2009) Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine olardy Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasy normalaryna sәikestendiru mәseleleri boyynsha ózgertuler men tolyqtyrular engizu turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zanyna qol qoydy.

2 jyl búryn (2009) Manghystau audanynyng ortalyghy Shetpe kentindegi ortalyq sayabaqqa oblysqa tanymal túlgha, audannyng sharuashylyq salasyn qalyptastyryp, damytugha enbek sinirgen basshy Qydyrbay Jýsipovtyng esimi berildi.

Qydyrbay Jýsipov (1933-1994) jetpisinshi jyldary Shetpe auylynyng kommunaldyq-sharuashylyq júmystaryna basshylyq etip, negizinen mal sharuashylyghymen ainalysqan auyldy órkendetuge ýles qosqan azamat.

ESIMDER

90 jyl búryn (1921-1996) balalar jazushysy TÓREJANOV Mәdihat dýniyege keldi.

Aqmola oblysynyng Aqkól audanynda tughan. Semey pedagogikalyq institutyn bitirgen. Enbek jolyn mektep múghalimdiginen bastap, keyinirek Aqmola múghalimderding biliktiligin jetildiru institutynyng kabiynet mengerushisi bolghan.

Onyng «Bitpegen oiyn», «Teng oiyn», «Shegirtke men ara», «Qanatbek pen Janatbek», «Kim aqyldy», «Týie qalay óz kólenkesin joghaltty» atty kitaptary bar.

«Qúrmet belgisi» ordenimen, medalidarmen marapattalghan.

80 jyl búryn (1931) tehnika ghylymynyng kandidaty, professor, Qazaqstan Respublikasy Injenerlik akademiyasynyng korrespondent mýshesi, Qazaq KSR-ining jәne KSRO-nyng enbek sinirgen energetiygi YSQAQOV Kejek dýniyege keldi.

Enbek jolyn Almaty JES-1 kәsipornynda bas injener bolyp bastaghan. Zeynet demalysyna shyqqangha deyin «Qaztehenergo» diyrektory bolghan. Birneshe mәrte Almaty qalalyq jәne Lenin audandyq kenesine deputat bolyp saylanghan.

Onyng 60-tan astam ghylymy enbegi jәne «Qazaqstannyng býgini men erteni», «Energetika mamandyghy» atty oqulyqtary bar.

«Qúrmet belgisi» ordenimen, medalidarmen marapattalghan.

70 jyl búryn (1941) qogham qayratkeri, synshy, әdebiyettanushy, teledramaturg, Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen mәdeniyet qyzmetkeri, KSRO televiziyasy men radiosynyng jәne KSRO baspasózining ýzdigi, Qazaqstan Jurnalister odaghy syilyghynyn, Halyqaralyq Abay atyndaghy әdeby syilyqtyng iyegeri, birneshe instituttardyng qúrmetti professory, Halyqaralyq televiziya jәne radio akademiyasynyng (JATR) akademiygi ORAZALY Súltan Shәripúly dýniyege keldi.

Shyghys Qazaqstan oblysynyng Ayagóz qalasynda tughan. Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining filologiya fakulitetin bitirgen. Qazaq radiosy men televiziyasynyn  redaktory, agha redaktory, bas redaktory qyzmetterin atqarghan. 1967-1984 jyldary Qazaq televiziyasy baghdarlamalar bas redaksiyasynyng bas redaktory. 1984-1986 jyldary - Qazaqstan Kompartiyasy OK mәdeniyet bólimining núsqaushysy, kórkem әdebiyet sektorynyng mengerushisi. 1986-1993 jyldary - «Óner» baspasynyng diyrektory. 1993-1995 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Til komiytetining tóraghasy. 1995-1997 jyldary - Últ sayasaty jónindegi memlekettik komiytet tóraghasynyng birinshi orynbasary. 1997 jyly - Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne mәdeniyet ministrligi Til sayasatyn ýilestiu departamentining diyrektory. 1998-1999 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Energetika, inustriya jәne sauda ministrligi Avtorlyq qúqyq jónindegi agenttikting tóraghasy. 2000-2001 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Ádilet ministrligi Avtorlyq qúqyq jónindegi komiytetining tóraghasy. 2001-2005 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Ádilet ministrligi Qúqyqtyq nasihat, memlekettik tildi damytu jәne júrtshylyqpen baylanys departamentining diyrektory. 2005 jyldan bastap zeynetkerlik demalysta, «Zang - nasihat» JShS-ining bas diyrektory bolyp qyzmet atqarady.

Ol Qazaqstan Respublikasy Preziydenti janyndaghy memlekettik sayasat jónindegi últtyq kenestin, Qazaqstan halyqtary Assambleyasy kenesinin, Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik syilyghyn beru jónindegi memlekettik komisiyasynyng mýshesi bolyp saylanghan. Qazaqstannyng onomastikalyq, terminologiyalyq komissiyalarynyng júmysyn basqarugha qatysyp, kóptegen jer ataularynyng tarihy qalpyna keluine zor ýles qosqan. Ondaghan әdebiy-zertteu maqalalary, «Ómir shyndyghy jәne kórkemdik sheshim», atty monografiyasy, «Avtordy qorghau - ruhaniyatty qoldau», «Jýrekting kózi ashylsa» atty kitaptary, orys jәne shetel jazushylarynyng roman, povesterin qazaqshalaghan enbekteri jaryq kórgen. Sonday-aq qazaq, orys, aghylshyn tilindegi «Abay eli» atty alibom-shejiresi әlemning 70-ke juyq eline taraghan. Ol «Súhba», «Halyq qazynasy», «Shúghyla», «Qymyzhana», «Kezdesu», «Aytys» habarlaryn alghash úiymdastyryp, ssenariylerin jazyp, efirde jýrgizgen, 300-ge juyq әdeby ssenariy men 40 shaqty ghylymiy-zertteu maqalalardyng avtory.

Osy jyldary onyng qalamynan jýzdegen әdeby telessenariyler men telepiesalar tuyp, kógildir ekranda qoyyldy. Olardyng ishinde «Súhbat», «Qymyzhana», «Kezdesu», «Shúghyla», «Aytys», «Halyq qazynasy», t.b. habarlar sikli men «Kek», «Otyrar oirany», «Ólim fabrikasy», «Qashqyn», t.b. teleqoyylymdary halyqqa keninen tanyldy. Onyng әdeby telehabarlary Reseyde, Moldaviyada, Gruziyada, Ózbekstanda, Qyrghyzstanda kórsetildi. Sh.Aytmatov, Gh.Mýsrepov, Gh.Mústafiyn, I.Esenberliyn, T.Ahtanov, S.Begalin turaly «Súhbat» seriyasynan kórsetilgen beynefilimderi qazaq televiziyasynyng altyn qoryna qosylghan ýzdik shygharmalar bolyp tabylady.

«Parasat» ordenimen, Qazaqstan Respublikasy Preziydentining «Altyn barys» jәne Ádilet minstrligining «Femidagha adal qyzmeti ýshin» belgilerimen marapattalghan.

2011 JYLDYNG MAMYR AYYNDA:

OQIGhALAR

120 jyl búryn (1891) irgetasy 1869 jyly qalanghan Aqtóbe eldi-mekenine qala mәrtebesi berildi. 1932 jyldyng 10 nauryzynda Aqtóbe qalasy oblys ortalyghy boldy. 1962 jyly Aqtóbe, Oral, Guriev (qazirgi Atyrau) oblystaryn biriktiretin Batys Qazaqstan ólkesi qúrylyp, ortalyghy Aqtóbe atandy. 1977 jyly Aqtóbe qalasy Batys Qazaqstan temir jol ortalyghy boldy. 1999 jylghy 11 nauryzdaghy Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Jarlyghyna sәikes orys tilindegi «Aktubinsk» atauy «Aktobe» bolyp ózgertildi.

Aqtóbe qalasy elimizding batys ónirining iri mәdeni, bilim jәne ghylym ortalyghy bolyp sanalady. Qalada 11 joghary, 16 arnauly oqu orny bar. Qúdaybergen Júbanov atyndaghy Aqtóbe uniyversiyteti (Júbanov Qúdaybergen Quanúly (1899-1938) - til bilimi salasyndaghy alghashqy qazaq professory, qazaq til bilimining negizin salushylardyng biri, týrkitanushy, pedagog, memleket jәne qogham qayratkeri), Marat Ospanov atyndaghy Batys Qazaqstan medisina akademiyasy (Ospanov Marat (1949-2000) - Qazaqstan Respublikasy Parlament Mәjilisining birinshi tóraghasy bolghan, Qazaqstan Respublikasyndaghy parlamentarizmnin, kóppartiyalyq jýiening jәne demokratiyanyng negizin qalaghandardyng biri), Joghary әskery aviasiyalyq úshqyshtar uchiliyshesi jәne basqalary tek qana Qazaqstangha ghana emes, shet elderge de keninen tanymal oqu oryndary. Sonymen qatar qalada qazaq jәne orys truppasy óner kórsetetin drama teatry, quyrshaq teatry, oblystyq tarihiy-ólketanu múrajayy, Kenes Odaghynyng batyry Áliya Moldaghúlova atyndaghy múrajay júmys isteydi. «Batys Europa - Batys Qytay» halyqaralyq tranzittik dәlizi Qazaqstan aumaghy boyynsha Aqtóbe, Qyzylorda, Shymkent, Taraz, Almaty qalalary arqyly ótedi.

90 jyl búryn (1921) Múhtar Áuezovting «Enlik-Kebek» piesasynyng týzetilip, óndelip, shyn mәnindegi dramaturgiya talabyna jauap berer kórkemdikke jetken ekinshi núsqasy Abaydyng shәkirtteri men izbasarlary úiymdastyrghan «Es-Aymaq» truppasynyng (qazirgi Abay atyndaghy muzykalyq-dramalyq teatr. Teatr ózining 70 jyldyghyn 2004 jylghy qazan aiynda atap ótti) sahnasynda Jýsipbek Aymauytovtyng rejisserlik etuimen qoyyldy. Onda Enlik rólin Farida Kәrimova, Kebekti Ahmet Áuezov, Abyz ben Kengirbay rólin Tórekesh Ospanov oinady. Osy qoyylymnan keyin piesa Orynborda jeke kitap bolyp shyghyp, Qazaqstannyng kóptegen qalalaryndaghy truppalar men kórkemóner ýiirmelerining repertuarynan túraqty oryn aldy.

90 jyl búryn (1921) RKFSR Halyq komissarlary kenesining kooperativtik úiymdar arqyly aiyrbas jasauyna mýmkindik beretin «Ayyrbas turaly» dekreti jaryq kórdi. Guberniyalarda nangha aiyrbas jasau ýshin mata, galantereya jәne bakaleya tauarlary, ydys-ayaq, keramika qorlary qúrylyp, jeke saudagha rúqsat berildi. Qalalarda jekemenshik et, óndiris tauarlary dýngirshekteri, ashanalar, monshalar ashyldy. Jәrmenke saudasy qayta jandandy.

90 jyl búryn (1921) FEY (FEI) Halyqaralyq at sporty federasiyasy qúryldy. Federasiyanyng alghashqy preziydenti - baron du Teil (Fransiya). Halyqaralyq at sporty federasiyasyna әlemning 120 eli kirgen. Jyl sayyn  Assambleya ótkizip,әlemdik dengeyde at sportyn damytugha ýles qoosyp, halyqaralyq jarystardyng erejelerin bekitip otyrady.

85 jyl búryn (1926) respublikanyng Halyq komissarlary kenesining «Qazaq KSR-indegi birynghay enbek mektepteri jarghysy» qabyldanyp, onda qazaq qyzdary men shyghys últtary qyzdarynyng bilim aluyna erekshe kónil bólindi. Qyzdar ýshin arnayy mektepter Almaty, Shymkent, Týrkistan, Orda qalalarynda ashyldy.

50 jyl búryn (1961) Qazaq KSR Ministrler Kenesining sheshimimen «Qazaq KSR-ining enbek sinirgen jattyqtyrushysy» qúrmetti ataghy bekitilgen. «Qazaq KSR-ining enbek sinirgen jattyqtyrushysy» qúrmetti ataghy Qazaq KSR Ministrler Kenesi janyndaghy Deneshynyqtyru jәne sport isteri memlekettik komiytetining kollegiyasymen sport jattyqtyrushylaryna (oqytushylargha), biliktiligi joghary kóp jyl enbek sinirgen sportshylargha, halyq aralyq dәrejedegi sport sheberlerine, rekordshylargha, KSRO, Álem, Europa birinshilikterinin, Olipiada oiyndarynyng jýldegerleri men chempiondaryna beriledi. 1992 jyldan bastap «Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen jattyqtyrushysy» bolyp ózgertilgen.

15 jyl búryn (1996) Qazaqstan Respublikasy Últtyq alipinizm qory úiymdastyryldy. Qordyng negizgi mindeti - Qazaqstan Respublikasynda Alipinizm men shyngha órmeleu infraqúrylymdaryn qúryp, Eresekter men balalargha arnalghan alipinistik keshender salyp, alipinizmdi damytu. Qazaqstan Respublikasy Últtyq Alipinizm qorynyng preziydenti - Kazbek Valiyev - ghylym kandidaty, alipinizmnen enbek sinirgen sport sheberi, Everest shynyna shyqqan alghash qazaqstandyq alipinist, Qazaqstan Respublikasy Alipinizm men jartasqa órmeleushiler federasiyasynyng viyse-preziydenti.

ESIMDER

185 jyl búryn (1826-1906) aitys aqyny QÚLMAMBET Qúlanayan Qúlmambet dýniyege kelgen.

Almaty oblysynyng Rayymbek audanynda tughan. Jetisuda Sýiinbay bastaghan aitys mektebining negizin qalaushylardyng biri. Jas kezinen ólen-jyrgha qúmar bolyp ósken. Týbek, Janaq, Tezek, Maykót, Jambyl tәrizdi aitys maytalmandarymen aitysqan. Ol «Myng bir týn», «Qyz Jibek», «Raqymjannyng zary», «Múnlyq-Zarlyq», «Tughanbay men Qonyrbay» siyaqty dastandardy jyrlaghan. Qúlmambetting aitystary Jambyldyng jinaqtarynda, Sәken Seyfullinning alghy sózimen «Jana mektep» jurnalynda, «Aytys» jinaqtarynda jariyalanghan. Shygharmalary «Sózimning qyl syimaydy arasyna» degen atpen 1998 jyly jaryq kórdi. Aqynnyng ómiri men shygharmashylyghy jóninde Múhtar Áuezov, Sәbit Múqanov, Esmaghambet Ysmayylov, Nәzir Tóreqúlov, t.b. ghalymdar zertteuler jazdy. Aqynnyng tuyndylary Qazaqstan Respublikasy Últtyq Ghylym akademiyasy Ortalyq ghylymy kitaphanasynyng siyrek kezdesetin qoljazbalar qorynda, Ádebiyet jәne óner institutynyng Qoljazba ortalyghynda saqtauly.

170 jyl búryn (1841-1918) aqyn TOQSANBAYÚLY Qojabay dýniyege kelgen.

Qaraghandy oblysynyng Úlytau audanynda tughan. Auyl moldasynan sauat ashqan. Barshylyq pen joqshylyq, qoghamdaghy әleumettik әdiletsizdikter Qojabay jyrlarynyng ózekti taqyrybyna ainaldy. Ol «Bay bolmaq, kedey bolmaq - bir Alladan» degen qalyptasqan qaghidagha adal enbek pen qajymas talapty qosady. «Kel, Qojabay, sóz sóile, zamanynnyng zarynan» degen tolghauynda qoghamdaghy kereghar qúbylystargha kózqarasyn aiqyn tanytsa, «Qazaq balasyna» atty jyrynda Syr boyyn jaylaghan elding kәsip-tirshiligin salystyra otyryp oy týiedi, el bastaghan jaqsylardyng iygi isterine rizashylyghyn bildirip, keyingilerge ýlgi etip úsynady. Qojabaydyng Amangeldi Imanovqa hat retinde jazghan jyry bolashaqqa degen ýmit pen jaqsy tilekke toly. Aqynnyng «Ortadan asyp barady mening jasym» degen úzaq tolghauy ómir men ólim, barshylyq pen joqshylyq, әdildik pen zúlymdyq turaly filosofiyalyq oy týietin kýrdeli tuyndy. Shygharmadan aqynnyng shyghystyng klassikalyq әdebiyetimen jaqsy tanys bolghany angharylady.

150 jyl búryn (1861-1904) aqyn, Abay Qúnanbayúlynyng ýlken úly QÚNANBAEV Aqylbay Abayúly dýniyege kelgen.

Shyghys Qazaqstan oblysynyng Abay audanynda tughan. Atasy Qúnanbaydyng tәrbiyesinde bolghan, auyl moldasynan bilim alghan. Sazgerli talantymen de halyqqa tanylghan. Orys, Europa әdebiyetimen óz betinshe oqyp tanysqan. Ákesi Abaydyng kenesi boyynsha 3 poema jazghan. «Zúlys» poemasynyng oqighasy aghylshyn jazushysy Genry Haggarttyng «Sýleymen patshanyng kenishi» atty әigili romanynan alynghan. Búl poema tolyq saqtalmaghan. «Jarrah» poemasy mýlde joghalyp ketken. Tolyq saqtalghan «Daghystan» poemasyna Daghystan elinde, Kavkazda bolghan oqigha ózek etip alynghanymen, qazaq ómiri ýshin zor mәni bar әleumettik mәseleler kóterilgen. Aqynnyng birneshe lirikalyq óleni saqtalghan.

120 jyl búryn (1891-1956) әnshi, halyq kompozitory BABAQOV Qosymjan dýniyege kelgen.

Aqmola oblysynyng Qorghaljyn audanynda tughan. 1936 jyly Mәskeude ótken qazaq әdebiyeti men ónerining onkýndigine qatysqan. 1937-1943 jyldary Qazaq filarmoniyasynyng әnshisi bolghan. Ánshi Birjan, Aqan seri, Baluan Sholaq, Ýkili Ybyray, t.b. halyq kompozitorlary әnderin erekshe naqyshpen shyrqaghan. Ózi de 20-gha juyq әn shyghardy. Qosymjan Babaqov әnderin kezinde Rabigha Esimjanova, Maghauiya Kóshkimbaev, Janna Qartabaeva, t.b. oryndady.

120 jyl búryn (1891-1945) halyq aqyny BAYBOLOV Qazanghap dýniyege kelgen.

Ontýstik Qazaqstan oblysy Tóle by audanynda tughan. 1934 jyly Qazaqstan Jazushylar odaghynyng túnghysh sezine halyq aqyny retinde qatysyp, osy jyldan bastap baspasózde ólenderi jii jariyalanady.

«Tolghau ólender», «Halyq qahary», «Halyq aqyndary», «Pernedegi termeler» degen atpen shyqqan shygharmalary arqyly halyq arasyna tanymal boldy. «Tóle biyding tarihy», «Ensegey boyly er Esim», «Ókirik Nayman turaly» tarihy qissa-dastandary 17-18 ghasyrlarda qazaq elinde bolyp ótken tarihy oqighalar jelisin tereng de kórkem suretteydi.

«Sayypjamal súlu», «Sherizat-Kýlshat» atty lirikalyq shygharmalardyng avtory bolyp tabylady. 1943 jyly Almatyda ótken aqyndar aitysynda sanlaq aqyn Nartaymen sayysqa týsti. Osy aitysy 1966 jyly basylym kórgen «Aytys» kitabynyng ýshinshi tomynda basyldy.

MAMYRDYNG 1-I, JEKSENBI

Qazaqstan halqynyng birligi kýni. Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng Jarlyghyna sәikes 1996 jyldan bastap atap ótiledi. 140-tan astam últ ókilderi túratyn Qazaqstan ýshin búl mereke dәstýrli meyramdardyng birine ainaldy. Biyl Qazaqstan halqy Assambleyasynyng on jetinshi sessiyasy túnghysh ret Birinshi Mamyr, Qazaqstan halqy birligi kýni qarsanynda ótti. «Kóktemgi 1 mamyr merekesi bizding elimizding barlyq etnostaryn búrynghydan da góri jaqyndastyra týsuge tiyis. Búl - 20 jyl ishinde qúrylghan bizding ORTAQ ÝIIMIZ - tughan Qazaqstanymyzdyng eng basty merekelerining biri. Biz onyng berik qabyrghasyn túrghyzdyq. Bizding shanyraghymyz berik nyghaytyldy. Bizding terezelerimiz móldir. Bizding ýiimizding esikteri býkil әlemdegi barlyq dostar ýshin keninen ashyq. Biz ózimizding óte airyqsha, tatu-tәtti qazaqstandyq otbasyn qúrdyq», - dedi Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev. Últaralyq jәne dinaralyq kelisimdi saqtau - Qazaqstan sayasatynyng manyzdy basymdyqtarynyng biri.

Enbek merekesi. Enbekshilerding halyqaralyq yntymaqtastyq kýni. Álemning 66 memleketinde atap ótiledi. 1886 jyly amerikandyq júmysshylar 8 saghattyq júmys kýnin talap etip, ereuil úiymdastyrdy. Ayaghy poliyseylermen qaqtyghysqa úlasyp, ýlken qantógis boldy. 1889 jylghy mausymda II Internasionaldyng Parij kongresi Chikagodaghy júmysshylar ereuilin mәngi este qaldyru maqsatynda jyl sayyn birinshi mamyrda sheru ótkizu turaly sheshim qabyldady.

Litvada analar kýni. Katolikterding dәstýrine sәikes mamyrdyng birinshi jeksenbisinde atap ótiledi.

Marshall Araldary Respublikasynyng Últtyq meyramy - Konstitusiya kýni (1979). Marshall Araldary Respublikasy Tynyq múhitynyng batys bóliginde ornalasqan memleket. Ol 2 topqa bólingen 34 araldan túrady. Ontýstik-shyghysy - Ratak araly, soltýstik-shyghysy - Ralik araly dep atalady. Ákimshilik jaghynan 25 audangha bólinedi. Astanasy - Madjuro qalasy. Memlekettik tili - aghylshyn tili. Aqsha birlgi - AQSh dollary. Eldi preziydent basqarady. Jogharghy atqarushy organy - Ýkimet. Jogharghy zang shygharushy organy eki palataly parlament. Marshall Araldary Respublikasy 1991 jyldan bastap Birikken Últtar Úiymyna mýshe. Negizgi sauda seriktesteri - AQSh pen Japoniya.

OQIGhALAR

110 jyl búryn (1901) Oral qalasyndaghy baspahanada osy aimaqtaghy alghashqy sayasy ereuil boldy.

81 jyl búryn (1930) Orta Aziya men Sibir aralyghyn jalghastyrghan Týrkistan-Sibir temir jolynyng ashylu saltanaty ótti. Búl temir jol Semey qalasynan Almaty arqyly Jambyl oblysynyng Lugovoy beketine deyingi aralyqty jalghady. Úzyndyghy - 1452 shaqyrym. Temir jol qúrylysy 1927 jyly bastalyp, 1931 jyly tolyghymen ayaqtalghan. Qúrylys injeneri Múhamedjan Tynyshbaev boldy. Eng birinshi bolyp E-1441 parovozy qúrylys zattarymen jýrip ótti.

15 jyl búryn (1996) Qazaqstan halyqtarynyng birligi kýni bekitildi.

11 jyl búryn (2000) Almatyda Qazaqstan halyqtary dostyghynyng I festivali ótti.

ESIMDER

 

115 jyl búryn (1896-1945) tilshi, ústaz, filologiya ghylymynyng kandidaty, qazaq tilin oqytu әdistemesin qalyptastyrugha eleuli ýles qosqan ghalym JIYENBAEV Seyil Saryqúlúly dýniyege keldi.

Batys Qazaqstan oblysynyng Bórte audanynda tughan. Orynbor qalasyndaghy múghalimder seminariyasyn, Abay atyndaghy Qazaq pedagogikalyq institutyn (qazirgi Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiyteti) bitirgen. 1916-1928 jyldary - Orynbor, Shymkent oblystarynda múghalim. 1929-1931 jyldary - Qazaqstan halyq aghartu komissariatynyng qyzmetkeri. 1931-1942 jyldary - Almaty auyl sharuashylyghy institutynda, Mәdeniyet institutynda, Abay atyndaghy Qazaq pedagogikalyq institutynda múghalim, Qazaq KSR oqu komissariaty janyndaghy ghylymiy-zertteu institutynyng qyzmetkeri. 1942-1945 jyldary - KSRO Ghylym Akademiyasy filialynyng Til, әdebiyet, tarih instituty sektorynyng mengerushisi qyzmetterin atqarghan.

Onyng «Qazaq tili», «Sóilemning tynys belgileri», «Sintaksis mәseleleri», «Qazaq tilining metodikasy», «Grammatikalyq tablisalar», «Oryssha-qazaqsha sózdik», «Bastauysh mekteptegi qazaq tilining әdisi», «Ýlkenderge hat tanytu metodikasy», «Grammatika taldauysh», «Sózdikting jasalu maqsaty men prinsipteri» degen enbekteri bar.

100 jyl búryn (1911-1989) qoghamdyq-sayasy qayratker, Qazaqstannyng enbek sinirgen ghylym qayratkeri, fizika-matematika ghylymdarynyng doktory, prrofessor, Qazaqstan Ghylym akademiyasynyng akademiygi, Qazaqstan Memlekettik syilyghynyng laureaty JÁUTIKOV Orynbek Ahmetbekúly dýniyege keldi.

Qaraghandy oblysynyng Aqtoghay audanynda tughan. Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetin bitirgen. 1934-1951 jyldary - Abay atyndaghy Qazaq pedagogikalyq institutynyng assistenti, agha oqytushysy, dekany, diyrektordyng orynbasary, dosenti, matematikkalyq taldau kafedrasynyng mengerushisi. 1945-1965 jyldary - Qazaqstan Ghylym akademiyasy Matematika jәne mehanika sektorynyng agha ghylymy qyzmetkeri, mengerushisi. 1965-1989 jyldary - Qazaqstan Ghylym akademiyasynyng Matematika jәne mehanika instituty diyrektorynyng orynbasary, zerthana mengerushisi, bólim mengerushisi. 1970-1985 jyldary - Qazaqstan Ghylym akademiyasy fizika-matematika ghylymdary bólimshesi akademiyk-hatshysynyng mindetin atqarushy, akademiyk-hatshy qyzmetterin atqarghan.

Almaty qalasyndaghy Respublikalyq fizika-matematika mektebi men Qarqaraly qalasyndaghy №1 orta mektebine O.Jәutikovting esimi berilgen. Orynbek Ahmetbekúly Almaty qalasynda oqushylardyng Kishi ghylymdar akademiyasyn úiymdastyryp, akademiyanyng kóp jyldar boyy Qúrmetti preziydenti boldy.

Qazan revolusiyasy ordenimen, 2 mәrte «Qúrmet belgisi» ordenimen, medalidarmen, Qazaq KSR Jogharghy kenesining qúrmet grammotasymen marapattalghan.

85 jyl búryn (1926-1992) әnshi, kompozitor, Qazaqstannyng halyq әrtisi RAQYShEV Dәnesh dýniyege keldi.

Almaty oblysynyng Panfilov audanynda (qazirgi Jarkent qalasy) tughan. 1944-1945 jyldary Shyghys Týrkistandaghy qazaqtyng jas әnshileri qúramynda el aralap, óner kórsetedi. 1945-1946 jyldary Qytaydyng Qúlja qalasyndaghy úighyr-qazaq drama teatryna akter bolyp ornalasyp, Beyimbet Maylinning «Shúgha» spektaklinde Ábdirahmannyn, Múhtar Áuezovting «Enlik-Kebek» jәne «Qalqaman-Mamyrynda» Japaldyn, Qalqamannyng sahanalyq beynelerin somdaydy. 1946-1949 jyldary Qúlja qalasyndaghy úighyr-qazaq drama teatrynyng qazaq bólimin basqardy. 1959 jyly Qazaqstangha oralghannan keyin Taldyqorghan oblysynyng Panfilov audanyndaghy (qazirgi Almaty oblysy Jarkent qalasy) «Oktyabriding 40 jyldyghy» atyndaghy újymsharda halyq teatry rejisseri jәne basshysy. 1968 jyldan Taldyqorghan oblystyq filarmoniyasynyng әnshi-soliysi, sonymen qatar «Tamasha әzil-syqaq keshi» tobynyng jetekshisi qyzmetterin atqarghan.

M.Erjanov pen J.Elebekovting әn oryndau erekshelikterin mengerip, olardyng dәstýrin jalghastyrdy. Onyng repertuarynda - qazaq, úighyr, ózbek, qyrghyz, tatar kompozitorlarynyng әnderi bar. Olardyng ishinde: Ýkili Ybyraydyng «Anshynyng әni», Ásetting «Ardaq», «Maqpal», «Atym Áset», «Hismet», «Aha-au, jalghan», «Jayqonyr» әnderi bar. Ol ózi de «Shattyq tolqyny», «Maqtanyshty elim bar», «Jas qayrat», «Jer súluy Jetisu», «Jeneshe», «Tughan jer», «Almatym», t.b. әnderin shygharghan. Onyng oryndauyndaghy әnder kýitabaqqa jazylyp alynghan.

75 jyl búryn (1936) «Áyelderding respublikalyq kenesi» Qoghamdyq birlestigining preziydenti, Qazaqstan Respublikasy akusher-giynekologtar qauymdastyghynyng preziydenti, medisina ghylymynyng doktory, professor, Qazaqstan Respublikasy profilaktikalyq medisina Akademiyasynyng akademiygi, Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen qayratkeri QAyPOVA Nina Ámirqyzy dýniyege keldi.

Shyghys Qazaqstan oblysynyng Zaysan qalasynda tughan. Qazaq últtyq medisina uniyversiytetin bitirgen. 1959-1965 jyldary - Qazaq últtyq medisina uniyversiytetining aspiranty, Almatydaghy № 1 perzenthanada akusher-giynekolog. 1965-1971 jyldary - Ana men balany qorghau ghylymiy-zertteu institutynyng kishi, agha ghylymy qyzmetkeri. 1971-1976 jyldary - Qazaq últtyq medisina uniyversiytetining assistenti, kafedra dosenti. 1976-1981 jyldary - Qazaqstan Densaulyq saqtau ministrligining bas akusher-giynekology. 1981-1991 jyldary - Qazaqstan Densaulyq saqtau ministrligining akusherlik jәne gnekoloiya ghylymiy-zertteu instituty diyrektorynyng orynbasary, diyrektory. 1991-1999 jyldary - ana men bala densaulyghyn qorghau Respublikalyq ghylymiy-zertteu ortalyghynyng diyrektory. 1999-2003 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Jogharghy Kenesining 12-shi shaqyrylymynyng deputaty, Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng deputaty (Qazaqstan Respublikasy Preziydentimen taghayyndalghan), aimaqtyq damu jәne jergilikti ózin-ózin basqaru komiytetining mýshesi, әleumettik-mәdeny damu jónindegi komiytetting mýshesi. 2003 jyldyng sәuir aiynan - Ana men bala densaulyghyn qorghau Respublikalyq ghylymiy-zertteu ortalyghynyng bas ghylymy qyzmetkeri. 1991-1995 jyldary - Respublikalyq әielder úiymy kenesining tórayymy. 1995-1998 jyldary - Qazaqstan әielder kenesining tórayymy, Qazaqstan Respublikasy Preziydenti janyndaghy Otbasy, әiel jәne demografiyalyq sayasat mәseleleri jónindegi kenes tórayymy. 1999-2006 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Preziydenti janyndaghy Otbasy jәne әielder jónindegi Últtyq komissiya tóraghasynyng orynbasary.

Parasat ordenimen, medalidarmen marapattalghan, Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Beybitshilik pen ruhany tatulyq syilyghynyng laureaty, «Eleuli enbegi ýshin» atalymy boyynsha «Tarlan» syilyghynyng iyegeri.

75 jyl búryn (1936) jazushy, audarmashy, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, «Jalyn» jurnalynyng bólim redaktory, Rayymbek audanynyng qúrmetti azamaty QAZYBEKOV Núrqasym dýniyege keldi.

Qytay Halyq Respublikasy Ile Qazaq avtonomiyalyq oblysynda tughan. Qúlja qalasyndaghy Ahmetjan Qasym atyndaghy pedagogikalyq uchiliysheni, Qazaq memlekettik uniyversiytetin, Siniszyan pedagogikalyq institutyn bitirgen. 1962-1976 jyldary tarihy otany Qazaqstangha oralyp, «Jazushy» baspasynda korrektor, «Jalyn» alimanaghynda proza bólimining mengerushisi. 1976-1983 jyldary - «Jalyn» baspasynda agha redaktor bolghan. 1983-1987 jyldary shygharmashylyq júmyspen ainalysqan. 1987-1990 jyldary - Qazaqstan Jazushylar odaghynyng syn jәne proza seksiyalarynyng kenesshisi, Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng qabyldau komissiyasynyng jauapty hatshysy. 1991-1993 jyldary - «Zaman-Qazaqstan» gazetining tilshisi, halyqaralyq «Týrkistan» gazetining әleumettik jәne ruhany mәseleler bólimining bastyghy qyzmetterin atqarghan. Qazirgi qyzmetinde 2003 jyldan bastap isteydi.

Avtordyng «Túsaukeser», «Shalghaydaghy mektep», «Beytanys», «Aghayyn», «Auyldaghy aghayyndar», «Oy tarazysy», «Dala órnekteri», «Altyn Ordanyng qúryluynan qúlauyna deyin», «Memleket turaly oilar», «Syn ohotnika», «Tasada qalghan tarlandar», «Halyq sýigen qalamger», «Bir oralman emespiz», «Sovetskiy pisateli» t.b. shygharmalary bar. Ol qazaq, qyrghyz, úighyr, qytay jazushylarynyng shygharmalaryn tәrjimalaghan.

Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining «Mәdeniyet qayratkeri» belgisimen marapattalghan.

70 jyl búryn (1941) jazushy, audarmashy, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, Múhtar Áuezov atyndaghy Qazaqstan Jazushylar odaghy syilyghynyng iyegeri SEGIZBAY Kәdirbek dýniyege keldi.

Shyghys Qazaqstan oblysynyng Zaysan audanynda tughan. Qazaq memlekettik uniyversiytetining jurnalistika fakulitetin bitirgen. «Jas alash» gazeti, «Zerde» jurnaly, «Jalyn» alimanahy redaksiyalarynda әdeby qyzmetker, bólim mengerushisi, jauapty hatshy, bas redaktordyng orynbasary, «Jalyn», «Qazaq ensiklopediyasy», «Sanat», «Atamúra» baspalarynda bas redaktordyng orynbasary, bólim mengerushisi, bas redaktor, baspa diyrektory bolghan.

Alghashqy әngimeleri 1968 jyldan bastap respublikalyq basylymdarda jaryq kóre bastaghan. «Jap-jasyl әlem» povesi 1981 jyly jastar men jasóspirimderge arnalghan shygharmalardyng respublikalyq jabyq bayqauynda birinshi jýldege ie bolyp, «Biz qalada túramyz» jinaghy ýshin oghan 1984 jyly Qazaqstan Jazushylar odaghynyng M.Áuezov atyndaghy syilyghy berilgen. Sonymen qatar A.Lihanovtyng «Mening generalym» romanyn, slovak jazushysy M.Druchkovanyng «Aq hansha» ertegilerin, polyak ghalymy B.Zaleskiyding «Qazaq saharasyna sayahat» kitabyn audarghan.

«Qazaqstan Respublikasynyng konstitusiyasyna 10 jyl» mereytoylyq medalimen marapattalghan.

70 jyl búryn (1941) Qazaqsan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, agrarlyq mәseleler komiytetining mýshesi, Qazaqstan ózbekterining «Dosliyk» qoghamdyq birlestigi respublikalyq qauymdastyghynyng preziydenti HALMURADOV Rozaqúl Satybaldyúly dýniyege keldi.

Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Sayram audanynda tughan. Tashkent memlekettik uniyversiytetin, Tashkent auyl sharuashylyghy institutyn, Almaty joghary partiya mektebin bitirgen. 1965-1971 jyldary - Qazaqstan LKJO Sayram audandyq komiytetining bólim mengerushisi, ekinshi, birinshi hatshysy. 1971-1973 jyldary - Sayram audandyq partiya komiyteti úiymdastyru bólimining mengerushisi. 1977-1985 jyldary - Shymkent oblystyq partiya komiytetining núsqaushysy, birinshi hatshysynyng kómekshisi, úiymdastyru bólimi mengerushisining orynbasary. 1985-1989 jyldary - Týrkistan audandyq partiya komiytetining birinshi hatshysy. 1989-1991 jyldary - Shymkent oblystyq partiya komiytetining hatshysy. 1991-1992 jyldary - Shymkent oblystyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary - kommunaldyq menshik basqarmasynyng bastyghy. 1992-1993 jyldary - Sayram audandyq әkimdigining basshysy. 1993-1998 jyldary - Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimining orynbasary, әkimshilik basshysynyng orynbasary. 1998-1999 jyldary - Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimi janyndaghy ekonomikalyq kenesting hatshysy, әkimining kenesshisi. 1999-2002 jyldary - Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimining orynbasary. 2002-2005 jyldary - Ontýstik Qazaqstan oblysy Tәrtiptik kenesining tóraghasy. 2005-2007 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Memlekettik qyzmet isteri Agenttigining Jergilikti basqarmasynyng bastyghy - Ontýstik Qazaqstan oblysy Tәrtiptik kenesining tóraghasy. 2007 jyly -  Qazaqsan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining 4-shi shaqyrylymynyng deputaty (Qazaqstan halyq Assambleyasynan), agrarlyq mәseleler komiytetining mýshesi. 2003-2008 jyldary - Qazaqstan ózbekterining «Dosliyk» qoghamdyq birlestigi respublikalyq qauymdastyghynyng preziydenti. 2005 jyly - Qazaqsan Respublikasynyng Preziydenttigine kandidat Núrsúltan Nazarbaevtyng Respublikalyq qoghamdyq shtabynyng mýshesi.

Birinshi, ekinshi dәrejeli «Dostyq» ordenderimen, «Qúrmet belgisi» jәne alty medalimen, Qazaq KSR Jogharghy Kenesining qúrmet gramotasymen marapattalghan.