Bes jyl búryn, 2014 jyly 8 nauryz bortynda 227 jolaushysy men 12 ekipaj mýshesi bar Malaysia Airlines últtyq kompaniyasynyng Boeing 777 úshaghy MH370 reysimen Kuala-Lumpurden Pekinge úshyp shyqqan song kóp úzamay izim-ghayym joghalyp ketken bolatyn.

Naqty esh mәlimet taba almaghan Malayziya biyligi úshaqta bolghan adamdardyng bәri qaza tapty degen qorytyndy shygharugha mәjbýr boldy. Búl oqigha әlemdik aviasiya tarihynda eng ýlken júmbaqtardyng biri bolyp qalghan edi. Sol kezde joghalghan úshaqqa qatysyty tekseru jýrgizetin arnauly komissiya qúrylyp, júmys isteuge kirisken. Alayda 19 adamnan qúralghan komissiya aragha tórt jyl salyp, 2018 jyly 30 shildede úshaqtyng qalay joghalghanyn anyqtay almaghanyn mәlimdedi.

Búl mәselede sarapshylar pikiri ekige jarylyp otyr. Bir toby úshaq apatqa úshyrap, bortyndaghy barlyq jolaushy qaza boldy dese. Taghy bir toby úshaqty әlde kim qasaqana óz baghytynan búryp jiberui mýmkin degen pikirde. Songhy pikirdi jogharda atalghan komissiya mýsheleri de qoldaydy. Olardyng oiynsha, úshaqtyng apatqa úshyrauyna ýshinshi taraptyng qatysy bar boluy әbden mýmkin.

Búnday boljam jasaugha sebep joq emes. Úshaq izdestirile bastaghanda jolaushylardyng arasynda úrlanghan tólqújattarmen biylet alghan adamdardyng bar ekeni belgili bolghan. Kóp úzamay búl eki adamnyng Iran azamattary ekeni anyqtaldy. Malayziya premier-ministri Nadjib Razaq laynerdi terrorister aidap әketti degen qorytyndy jasady. Onyng aituynsha, úshaq baghytynan ainyghannan keyin әuede jeti saghat qalyqtaghan. Keyin Kuala-Lumpurde túratyn irandyq azamat úshaqqa jalghan qújatpen mingen jolaushylardyng birimen tanys ekenin aitqan. Onyng sózinshe, tanysy Beyjing arqyly Amsterdamgha barmaqshy eken. Úrlanghan tólqújattardy eki irandyq Europagha baru ýshin әldekimnen satyp alghan. Joghalghan úshaq bortynda úrlanghan tólqújattarmen biylet alghan jolaushylardyng boluy turaly aqparat búl oqighany әue apaty emes, josparlanghan terrorlyq akt boluy mýmkin degen oigha jetelep otyr.

Búghan qosa joghalghan úshaqtyng baylanys jýiesining qolmen ajyratylghany belgili bolghan. Malayziya kólik ministri Hisamuddin Huseynge silteme jasaghan Sun Star úshaqtyng әuege kóterilgen uaqytynan 40 minuttan song bortta әldekimning ACARS (әue baylanysynyng adrestik-eseptik jýiesi) jýiesin sóndirgenin habarlady. Al 14 minuttan song radarlargha belgi beretin qúrylghy ajyratylghan.

Jaqynda sheteldik aqparat qúraldary MH370 úshaghynyng taghdyry turaly tyng boljam úsyndy. Angliyanyng «kýndelik pochta gazetinin» jazuynsha, әuege kóterilgen úshaq soltýstik baghytqa bet alyp, Qazaqstan aumaghyna jetui mýmkin eken. Inmarsat jasandy jer serigi qyzmetkerlerining esepteuinshe, úshaqtyng Ýndi múhityna qúlau mýmkindigi joghary. Biraq búl 100% senimdi tújyrym emes. Úshaq basqa baghytqa bet aluy da mýmkin.

Zertteushiler úshaq joghalghan sәttegi nýktesinen (ornynan) ne ontýstikke, ne soltýsikke qaray úshuy mýmkin dep otyr. Osy boljamdar negizinde zertteushiler úshaqtyng eng songhy belgili pozisiyasynan eki baghytqa dogha syzghan. Eger ontýsikke bet alsa onda ol Ýndi múhitynyng bir jerine qúlady degen sóz. Al soltýstikke qaray úshsa Qazaqstan men Týrkimenstan shekarasynan bastap Taylandtyng soltýstigine deyingi jerlerding birinde bolady. Búnda úshaqtyng ontýstikke úshu mýmkindigi әldeqayda joghary. Alayda ekinshi mýmkindikti de joqqa shygharugha bolmaydy.

Sheteldik sarapshylar eger úshaq shynymen soltýstikke bet alghan bolsa ishindegi jolaushylar әli kýnge aman boluy mýmkin dep esepteydi. Sebebi, soltýstikke qaray úshyp apatqa úshyraghan bolsa, qúrlyqqa qúlaytyny sózsiz. Onda osy kýnge deyin úshaq qaldyqtary tabylar edi. Demek, 239 jolaushyny arqalaghan әuekemesi aman boluy da mýmkin.

«Úshaq ol jerde emes » degen kitaptyng avtory Djeff Uays: «Eger úshaq soltýstikke qaray ketse, onda barymtalaushylar úshaqty shetekeri aimaqtardyng birine qondyrghan boluy mýmkin. Tipti, ondaghy jolaushylar әli aman boluy mýmkin. Al eger úshaq ontýstik baghytqa ketken bolsa, onda tek alyp múhittyng qúshaghyna qúlady»,- deydi.

Angliya aqparat qúraldarynyng jazuynsha, úshaq alghash joghalghanda Malayziya Premier-ministri Nadjib Razak Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtan osy el aumaghynan úshaqty izdeuge rúqsat beruin súramaq bolghan. Alayda búl mýmkindikke sәl qarap, ayaqsyz qaldyrghan. Sebebi, ol kezde qútqarushylar basty nazardy tek Ýndi múhityna audarghan.

Ol kezde úshaqtyng soltýstikke bet alu mýmkindigin joqqa shygharudyng basty sebebi, eger úshaq soltýstikke qaray úshsa kóptegen memleketting әskery radaryna týser edi dep sanaghan. Eshbir el joghalghan úshaqty kórdim-bildim demegendikten, kóptegen sarapshylar úshaq múhiytqa qúlady degen týiinge toqtalghanday bolghan. Búl jerde taghy bir týitkil, soltýstikke bet alghan úshaqty ýn-týnsiz otyrghan elderding biri atyp týsirui mýmkin ekenin de joqqa shygharmau kerek.

Joghalghan úshaqqa qatysyty tekseru jýrgizetin arnauly komissiyany basqarghan Kok Su Chonnyng aituynsha, eger qanday da bir úshaq qaldyqtary tabylsa ghana apat sebepterin anyqtaugha bolady. Arada bes jylgha juyq uaqyt ótse de joghalghan úshaqtan eshqanday belgi tabylmaghandyqtan izdeu júmystary әli de jalghasatyn bolady.

Quanysh Qappas

Abai.kz