Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 1874 0 pikir 12 Sәuir, 2011 saghat 10:00

Aryz-shaghymnan ayaq alyp jýre almaysyz

- Qazirgi týsip jatqan aryz-shaghymnyng basym bóligi medisinalyq qyzmet kórsetuge baylanysty. Ótkende osy mәsele boyynsha sizderge tapsyrma bergenmin, әsi-rese Óskemen qalasyndaghy medisinalyq mekemelerding júmysyn rettep, jónge keltiru jóninde. Búl baghytta qanday is-sharalar atqaryldy, nәtiyje bar ma? Aytyldy emes pe, bir emhanada tek balalar emdelse, kelesisinde tek eresek adamdar qaraluy tiyis dep. Adamdardyng densaulyghy biz ýshin eng qymbat. Sondyqtan atalghan salagha kóp kónil bólinude, onyng ishinde respublika, oblys tarapynan qanday jaghdaylardyng jasalyp jatqanyn bilesizder. Qansha qarjynyng bólingendigi, qanshama tehnikalyq jabdyqtarmen qamtamasyz etilgendigi jana ghana aityldy, endigi bizding mindetimiz-osylardy tiyimdi paydalanu. Býginde biz halyqty tolghandyr-ghan ózekti problemalargha baylanysty әleumettik saualnama jýrgizip jatyrmyz, sonda adamdardyng kópshiligi dәrigerlerding júmysyna narazy ekendikterin aitady. Biz birinshi kezekte halyqqa tiyimdi medisinalyq qyzmet kórsetudi jolgha qoiymyz kerek.

- Qazirgi týsip jatqan aryz-shaghymnyng basym bóligi medisinalyq qyzmet kórsetuge baylanysty. Ótkende osy mәsele boyynsha sizderge tapsyrma bergenmin, әsi-rese Óskemen qalasyndaghy medisinalyq mekemelerding júmysyn rettep, jónge keltiru jóninde. Búl baghytta qanday is-sharalar atqaryldy, nәtiyje bar ma? Aytyldy emes pe, bir emhanada tek balalar emdelse, kelesisinde tek eresek adamdar qaraluy tiyis dep. Adamdardyng densaulyghy biz ýshin eng qymbat. Sondyqtan atalghan salagha kóp kónil bólinude, onyng ishinde respublika, oblys tarapynan qanday jaghdaylardyng jasalyp jatqanyn bilesizder. Qansha qarjynyng bólingendigi, qanshama tehnikalyq jabdyqtarmen qamtamasyz etilgendigi jana ghana aityldy, endigi bizding mindetimiz-osylardy tiyimdi paydalanu. Býginde biz halyqty tolghandyr-ghan ózekti problemalargha baylanysty әleumettik saualnama jýrgizip jatyrmyz, sonda adamdardyng kópshiligi dәrigerlerding júmysyna narazy ekendikterin aitady. Biz birinshi kezekte halyqqa tiyimdi medisinalyq qyzmet kórsetudi jolgha qoiymyz kerek.

Ekinshi mәsele, memleket barlyq jaghdaydy tughyzyp otyrghannan keyin adam-dardyng ómir sýru úzaqtyghyn qamtama-syz etuge, densaulyghyn kýsheytuge kýsh salu kerek. Mәselen, balalardyng ólimi jóninen bizdegi 19 audannyng altauynda ghana jaghday qalypty, qalghandarynda syn kótermeydi. Sondyqtan audan, qala әkimderi tiyisti qorytyndy shygharulary qajet. Dәl sonday kórsetkish analardyng ólimi jóninde de. Qysqasy, densaulyq saqtau basqarmasynyng bastyghyna, orynbasarym Týsiphan Týsipbekovke tapsyrma beremin:  qala, audan әkimderimen birlesip halyqty medisinalyq tekseruden ótkizudi qolgha alynyzdar. Bizde barlyq mýmkindikter bar, qajetti qondyrghylar jetkilikti. Tayauda biz ýsh kóshpeli medisinalyq klinikanyng songhysyn alamyz. Shalghaydaghy auyldardyng túrghyndary da qamtylsyn, әrbir adam ózining qay jeri auyratynyn bilui tiyis, -  dep shegelep túryp tapsyrma bergen oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV medisina mekemelerindegi zamanauy tehnologiyalardy tolyq paydalanu ýshin kadrlardy júmysqa tartu men telemedisinany damytu qajettigin, tósek qoryn barynsha paydalanudy eskertti.

Ýstimizdegi jyldan bastap densaulyq saqtau basqarmasy birynghay últtyq jýie tәrtibinde júmys isteytin bolady. Medisinalyq qyzmet kórsetude joghary tehnologiyalardy engizu men telemedisinany damytu da kózdelip otyr. Auyldaghy aghayyndardyng dәrigerler qyzmetine qol-jetimdiligin arttyru, mobilidi medisiy-nalyq keshenderding qataryn tórtke jetkizu, respublikalyq manyzy bar tas joldardyng boyynda medisinalyq-qútqaru beketterin qúru - aldaghy kýnning enshisindegi mindetter.

- Densaulyq saqtau salasynyng alqa mәjilisinde men naqty tapsyrma bergenmin. Eng birinshi kezekte ózimizding Semeydegi med-akademiyamen jәne dәriger mamandaryn oqytatyn basqa da bilim beru oryndarymen kelisimshart jasasu kerek. Sol kelisimshart boyynsha jas mamandardy zamanauy tehnologiyalarmen qamtylghan, kadrlar jetispey-tin medisinalyq mekemelerge bólip orna-lastyru kerek, - dep sózin týiindedi oblys basshysy Berdibek SAPARBAEV.

Mәjilisting kýn tәrtibine qoyylghan ekinshi mәsele boyynsha, dәlirek aitsaq, shaghyn jәne orta kәsipkerlikti damytuda әkimshilik kedergilerdi tómendetu jóninde aimaqtaghy atqarylyp jatqan júmystar turaly oblystyq kәsipkerlik jәne ónerkәsip basqarmasy bastyghynyng orynbasary Maghasha Sayduaqasova aqparat berdi.

Onyng aituynsha, әkimshilik tosqauyldar-dy joi maqsatynda arnayy júmys toptary qúrylghan. Toptardyng qúramyna memlekettik mýddeli organdardan basqa kәsipkerlik birlestikterding ókilderi de engen. 2010 jylghy 16-shildeden bastap 22-shildege deyingi bekitilgen jospar-kestege sәikes «Ekonomikalyq zertteu instituty» AQ sarapshylarynyng qatysuymen oblystyq júmys toby shenberinde 13 oblystyq jәne 9 aimaqtyq basqarmalar jәne departamentter, 19 audan men qala әkimdikteri, 255 auyldyq okrugterding esepteri tyndalghan. Týgendeu shenberinde barlyghy 1460 jiyntyq rúqsat etiletin rәsim tabylyp, qaralghan. Barlyq memlekettik organdargha «bir tereze» qaghidasy engizilude.

- Kәsipkerlikti damytugha qajetti barlyq is qaghazdary men qújattardy, olardyng qalay rәsimdeletindigi turaly mәlimetterdi aqparat qúraldarynda, sonday-aq oblys әkimdigi men tiyisti basqarmanyng saytynda jariyalau kerek. Býgingi tanda kәsipkerlerge ne jetispeydi, eng birinshi kezekte - aqparat. Sondyqtan basqarma basshylyghy audan әkimderimen birlesip, orynbasarym Ermek Kósherbaevtyng basshylyq etuimen kәsipkerler arasynda ýnemi seminarlar, dóngelek ýstelder, kezdesuler ótkizip túrulary kerek. Týsindirme júmystary jýrgizilsin. «Biznesting jol kartasy - 2020» baghdarlamasy jóninde biznes ókilderin tolyqqandy aqparatpen qamtamasyz etuimiz kerek. Sebebi, bәrimiz bilemiz, qazirde úsynystar men jobalar óte az. Múnyng bәri kәsipkerlerding tiyisti aqparattardan habardar bolmauynda, - dep naqtylady Ákim.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5618