Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2950 0 pikir 9 Mamyr, 2011 saghat 23:04

Serik Jýsip. Kópdindilik iydeyasy kimge tiyimdi?

Kópdindilik iydeyasy, eng bastysy, býgingi biylikke únaydy.

Kópdindilik  -  qolynda biyligi barlargha sybaylas jemqorlyqqa jol ashudyng bir joly esebinde únaydy. Sebebi, kópdindilik iydeyasy «Qúdaydan qoryqpaytyndardyn»  sanyn arttyrady.

Kópdindilik  -  qazaqstandyq patriotshyldyq degen jalansózdilikti kóbeytip, biraq is jýzinde týk istemeuge jaqsy.

Endi osy tújyrymdarymyzdy tarqatyp kórelik. Shyn mәninde eldegi basty dindi  -  islamdy kópshilik halyqtyng dini dep, hristian dinin biylikke odaq bola alatyn ekinshi din dep atau biylikke únamaydy. Biylikke  -  kópdindilikti uaghyzdau tiyimdi. Últty, eldi biriktirip otyrghan, memleketting ózegi bolyp otyrghan, on ghasyrdan astam uaqyt Qazaq eli ústanyp kele jatqan islam dinining jaghymdy beynesin kórsetu býgingi biylik ýshin qylmyspen teng siyaqty.

Kenes zamanynda din-apiyn dep atalyp, islam dini  -  qaranghylyqtyn, mesheulikting belgisi dep kórsetilip kelgen bolsa, býgingi  el biyligi islam dinin terrorizmnin, diny ekstremizmning shyghatyn ortasy degen obrazdy jasaugha búryp kele jatqan siyaqty. Kýn qúrghatpay orystildi aqparat qúraldary islam dini ókilderining qatysuymen bolypty degen qylmys oqighalaryn erekshe tәptishtep (Soltýstik Kavkazda 4 músylman qazaqstandyqtyng ústaluy, Almatydaghy 3-i shaghyn audanda «diny ekstremistermen» bolghan atys degen siyaqty) berip jatady.

Kópdindilik iydeyasy, eng bastysy, býgingi biylikke únaydy.

Kópdindilik  -  qolynda biyligi barlargha sybaylas jemqorlyqqa jol ashudyng bir joly esebinde únaydy. Sebebi, kópdindilik iydeyasy «Qúdaydan qoryqpaytyndardyn»  sanyn arttyrady.

Kópdindilik  -  qazaqstandyq patriotshyldyq degen jalansózdilikti kóbeytip, biraq is jýzinde týk istemeuge jaqsy.

Endi osy tújyrymdarymyzdy tarqatyp kórelik. Shyn mәninde eldegi basty dindi  -  islamdy kópshilik halyqtyng dini dep, hristian dinin biylikke odaq bola alatyn ekinshi din dep atau biylikke únamaydy. Biylikke  -  kópdindilikti uaghyzdau tiyimdi. Últty, eldi biriktirip otyrghan, memleketting ózegi bolyp otyrghan, on ghasyrdan astam uaqyt Qazaq eli ústanyp kele jatqan islam dinining jaghymdy beynesin kórsetu býgingi biylik ýshin qylmyspen teng siyaqty.

Kenes zamanynda din-apiyn dep atalyp, islam dini  -  qaranghylyqtyn, mesheulikting belgisi dep kórsetilip kelgen bolsa, býgingi  el biyligi islam dinin terrorizmnin, diny ekstremizmning shyghatyn ortasy degen obrazdy jasaugha búryp kele jatqan siyaqty. Kýn qúrghatpay orystildi aqparat qúraldary islam dini ókilderining qatysuymen bolypty degen qylmys oqighalaryn erekshe tәptishtep (Soltýstik Kavkazda 4 músylman qazaqstandyqtyng ústaluy, Almatydaghy 3-i shaghyn audanda «diny ekstremistermen» bolghan atys degen siyaqty) berip jatady.

Elimizde ejelden kele jatqan qazaqy kenshildik, qonaqjaylylyq, meyirbandyq bar. Últaralyq, dinaralyq tynyshtyq, yntymaqtastyq qalyptasqan. Bóten últty, din ókilin kemsitushilik bolghan emes. Osynshama jaqsy qasiyetterdi boyyna jinaqtaugha qazaq halqyna músylmanshylyqtyng eshqanday ong әseri bolmady dep aitugha bolady ma? «Músylmanshylyq» degen úghymnyng halqymyz ýshin әrqashan qasiyetti sóz bolghany, osy sózge toqtap, osy sózben kiyeli, qasiyetti isterdi atqarghany belgili. Áli de osy qasiyetti úghymdy syilaytyn, soghan toqtaytyn halyqpyz.

....Oblys ortalyghyndaghy alanda jenis kýnine arnalghan kóp adam jinalghan jiyn ótip jatyr. Oblys әkimi minbede sóilep túr. Biraq, oghan qúlaq salyp túrghan kópshilik joq. Kýbir-kýbir әngime, әrli-berli  jýris-túrys. Bir kezde júrt aldyna molda shyghyp dúgha oqyghanda halyq silti salghanday tyna qaldy. Bәri de tize býgip otyra qaldy, músylman emester de. Sonda múnshama halyqty bir sәtke baghyndyrghan qanday kýsh, qanday iydeya, qanday qúdiret? Búl qúdiretting aty  -  ghasyrlar boyy bir dinge moyynsúnghan, bir dildi boyyna sindirgen  músylmanshylyq Senim. Senimi myqty adam eshkim kórip túrmasa da qabir basynda, meshit ýiinde, әruaqtyng belgisinde, Qúrangha baylanysty is kezinde jaman sóz aitpaydy, jaman әreket jasamaydy. Sebebi ol mening istegenimdi Qúday kórip túr deydi. Qúdaydan qorqatyn adamda «búlay isteuge bolmaydy» degen  TIYM bar. Osynday TIYM ústanghandar kóp bolsa, sony ústanushylar el basqarushylardyng arasynda kóp bolsa qanshalyqty zamanymyz jaqsy, el basqaru jenildenip, qylmys azayar edi?!

Al bizding el basyndaghy basqarushylarymyz ózderi ýlgi kórsetip ghasyrlar boyy ata-babamyz ústanghan din senimin «din bostandyghyna», zang men demokratiyany jeleu etip op-onay    auystyryp jatqandaryn kórip otyrghan joqpyz ba?!  Olarda TIYM bar ma? Joq. Múnday senim bostandyghy olargha ne ýshin kerek, búl bostandyq olargha qanday jol ashady? Qúdaydan qoryqpaugha, sybaylas jemqorlyqqa, әdiletsizdikke jol ashyp otyr.

El basshylyghynyng is baghytyndaghy islamnyng jaghymdy obrazyn jasaudyng ornyna BAQ arqyly onyng kólenkeli jaghyn tabugha  júmys jasap jatqanyn qalay baghalaugha bolady? Osynday baghyt ústanghan biylik  músylmandyq ústanushylar tarapynan jappay qoldau tabady deuge bola ma? Áriyne, joq. On tórt ghasyrlyq tarihy bar músylmanshylyqty jýzdegen mýsheleri bar sektalarmen tenestirgen ýkimet islamdy ózine odaq ete ala ma? Joq.

Biylikting úrany  -  últtar dostyghy, dinderge kenshilik pen tózimdilik sayasatynyng dúrys ekenine dau joq. Biraq, solay ete túra biylikting islam dinin, onyng qoldaushylaryn basqa din ókilderine qarsy qong, músylmandarmen qorqytu sayasatyn ústanyp bara jatyr ma degen oiymyz bar. Búghan da mysaldar jetkilikti. Biylikting ústanymynda músylman qylmyskerding isine bagha bere qalsa, әueli onyng diny belgilerine basa nazar audaru jii oryn alyp barady. Qúqyq qorghau qyzmetkerleri ústalghan aiypty adamdar jóninde habar taratqan kezde onyng músylmandyq belgilerin (medresede nemese din oqu ornynda bilim alghandyghyn, ýiinen nemese qaltasynan Qúran  nemese diny qalta kitapshalarynyng boluy siyaqty) birinshi aiqaylap aityp kórsetuge mýddeli bolyp bara jatqandary bayqalady. Olargha salsaq, kez kelgen adamnyng qaltasynda, sómkesinde diny kitapshalardyn, ayat sýrelerining jýrui, medreseden bilim aluy onyng diny ekstremizmshildigining dәleli bolghany ma?! Osy jaghdaydy әsirese orystildi aqparat qúraldary sóz bostandyghyn jeleu etip jamyrap jariyalaugha әuestik tanytuda. Adamnyng diny ústanymyn onyng qylmysynan búryn aiqaylap jariyalau talay ret oryn alyp, tergeu bitken song ol adamnyng jasaghan qylmysyna diny kózqarasynyng esh qatysy joqtyghy talay ret anyqtaldy. Biraq, onyng bәri kesh. Býkil elge «diny ekstremizmge qatysy bar boluy mýmkin» degen músylmanshylyqty qaralaghan joramal jayylyp bolghan song baryp, aqiqat ashylady.

Sóz sonynda, memleketimiz ústanyp otyrghan últtar dostyghy, últtar birligi men diny tózimdilik sayasatynyng dúrystyghyn qolday otyryp, búl baghytta yntymaq pen birlikti saqtaugha islam dininin, músylmanshylyqtyng orasan zor yqpalyn, әserin aitudan biylik nege qorqady degen súraq tuyndaydy.

Qazaq, ózbek, tatar, úighyr, týrik siyaqty tolyp jatqan eldegi músylmandardyng ózara  diny yntymaqtastyghyn, auyz birligin de aitu  -  memleket sayasaty ýshin nege óte qatang týrde tiym salynghan taqyryp bolyp otyr degen taghy bir súraq  tuyndaydy.

Aynalyp kelgende, әngimemizding basynda qoyylghan  -  kópdindilik iydeyasy kimge únaydy degen súraq tónireginde   aitylghan tújyrymdargha ýkimet naqty jauap bergende ghana  búl mәsele aiqyndalatyn bolar.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406