Birlikting tútas ýlgisi
El aghalarynan bastap sózge ýiir әr qazaq «birlik» dep Qúdaydyng zaryn qylyp jatady. Ózderin de birlik bar ma, joq pa kim bilipti, әiteuir, osy kýnge deyin qazaq degen halyq qyryq pyshaq bolyp qyrqysyp kelgendey-aq, «Qazaqqa birlik kerek» dep jer tarpidy. Birlik degen әdemi sóz. Aytqanda tipti janyndy eljiretip jiberedi. Biraq, birlik degenning ózi kishkene kirpiyaz keledi. Oghan borandatqan sózden góri, iynening jasuynday is bolsa, jaghasyn. Kóz aldynyzda túrghan surettegi eskertkish shyntuaytynda, Aqordanyng tór alanynda túruy tiyis edi. Amal ne, Qaraghandy oblysynyng Aqtoghay audanynda túr. Álgi birlik dep shu-shúrqan bolyp jýrgen attysy men jayauy bir túghyrdyng ýstinde qasqayyp túrghan qas qayratkerlerden bir uaq ýlgi alsa shirkin. Ómiri men qyzmetin ónege etpey-aq qoysyn. Eskertkishting bir túghyryna ýsh alyp bolyp syiyp túrghanynyng ózi qazaqtyng eldik, sayasi, tarihy birliginin, yntymaghynyng aiday anyq belgisi emes pe. Birligi bitik elge, «birlik kerek dep» qay antúrghan aityp jýr eken deseyshi. Qúday-au, úiysyp otyrghan elge «tatulyq qajet» dep taqymdaghansha eskertkishtegi eren enbektin, últynyng ómirin úzartqan erlerding mereytoyyn nege aspan jerding arasyn Alash ýnine túndyryp atap ótpeydi myna kóp shuyldaq. Áy, shuyldaqtar-ay, júrttyng shyrqyn búzmasandar boldy tegi. Senderden keler qayyr kem...
El aghalarynan bastap sózge ýiir әr qazaq «birlik» dep Qúdaydyng zaryn qylyp jatady. Ózderin de birlik bar ma, joq pa kim bilipti, әiteuir, osy kýnge deyin qazaq degen halyq qyryq pyshaq bolyp qyrqysyp kelgendey-aq, «Qazaqqa birlik kerek» dep jer tarpidy. Birlik degen әdemi sóz. Aytqanda tipti janyndy eljiretip jiberedi. Biraq, birlik degenning ózi kishkene kirpiyaz keledi. Oghan borandatqan sózden góri, iynening jasuynday is bolsa, jaghasyn. Kóz aldynyzda túrghan surettegi eskertkish shyntuaytynda, Aqordanyng tór alanynda túruy tiyis edi. Amal ne, Qaraghandy oblysynyng Aqtoghay audanynda túr. Álgi birlik dep shu-shúrqan bolyp jýrgen attysy men jayauy bir túghyrdyng ýstinde qasqayyp túrghan qas qayratkerlerden bir uaq ýlgi alsa shirkin. Ómiri men qyzmetin ónege etpey-aq qoysyn. Eskertkishting bir túghyryna ýsh alyp bolyp syiyp túrghanynyng ózi qazaqtyng eldik, sayasi, tarihy birliginin, yntymaghynyng aiday anyq belgisi emes pe. Birligi bitik elge, «birlik kerek dep» qay antúrghan aityp jýr eken deseyshi. Qúday-au, úiysyp otyrghan elge «tatulyq qajet» dep taqymdaghansha eskertkishtegi eren enbektin, últynyng ómirin úzartqan erlerding mereytoyyn nege aspan jerding arasyn Alash ýnine túndyryp atap ótpeydi myna kóp shuyldaq. Áy, shuyldaqtar-ay, júrttyng shyrqyn búzmasandar boldy tegi. Senderden keler qayyr kem...