«Aq jol» Demokratiyalyq partiyasynyn  tóraghasy Azat Peruashev Qazaq Respublikasy atauyn qayta engizudi úsyndy, – dep habarlaydy Abay-aqparat. Búl jóninde «Aq jol» partiyasynyng tóraghasy keshegi ótken Mәjilisting plenarlyq otyrysynda Ýkimet basshysynyng atyna deputattyq saual joldady.

Onda «1920 jyly tamyz aiynda Moskvada SovNarKom shekara mәselesin jan alysyp talqylaghanda, Álimhan Ermekov birneshe ret bayandama jasady. Osy júmysqa Ahmet Baytúrsyn, Álihan Bókeyhan jәne basqa da qazaq delegasiyasynyng 12 mýshesi tikeley qatysty.

Sonda olar arnayy ekspedisiyalarda jinastyrghan ghylymy derekterge sýienip, qazaq jerining tútastyghyn dәleldep shyqty. Nәtiyjesinde, sol jyly Avtonomdy Kenestik Respublika qúrylyp, 1925-shi jyldan bastap oghan halqymyzdyng tól «Qazaq» degen atauy berildi», - delingen.

«Kelesi, 2020 jyly memlekettilik túrghysynan bolashaq Tәuelsiz Qazaqstannyng irgetasyna ainalghan, KSRO qúramyndaghy Qazaq Respublikasynyn, naqtylap aitamyn – Qazaq Respublikasynyn – qúrylghanyna 100 jyl tolady. Qazaqstan atauymen qatar resmy týrde qoldanyluy ýshin – Qazaq Respublikasy atauyn qayta engizu mýmkindigin qarastyrudy úsynamyz», - dep mәlimdedi Peruashev.

Esterinizge sala keteyik, múnday bastamany 5 jyl búryn, «Mәngilik El» tújyrymdamasyn talqylau barysynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi úsynghan bolatyn.

«Aq jol» fraksiyasynyng jetekshisi: «Bizding oiymyzsha Elbasymyzdyng ústanymyn iske asyratyn kez keldi. Qarany – qara, aqty – aq, qazaqty – qazaq dep atauymyz kerek.Tipti totalitarlyq sovet ókimeti moyyndaghan Qazaq atyn Respublikamyzgha qaytaru – tek tarihy әdiletti qúrmetteu ghana emes, sonymen qatar, barsha kópúltty otandastarymyzdyng birligi men yntymaghyn odan әri nyghaytugha serpin beretinine senimdimiz», - dep atap ótti óz sózinde. Deputattyq saualdyng tolyq mәtini tómende keltirilgen.

Qazaqstan Respublikasynyng

Premier-Ministri

B.Saghyntaev myrzagha

 Deputattyq saual

 Qúrmetti Baqytjan Ábdirúly!

Qazirgi Tәuelsiz Qazaqstannyng tarihy tamyry terende jatqany barshamyzgha mәlim. Býkil adamzattyng damuyna әser etken arghy atalarymyzdyng janashyldyghyn jaqynda ghana Elbasymyz «Úly dalanyng jeti qyry» maqalasynda ashyp kórsetti.

«Mәngilik El» iydeyasynyng arqasynda Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy joghary dengeyde atalyp ótti.

Sonymen qatar, Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Alash» qozghalysynyn  100 jyldyghyna oray, onyng ústanymdary, ata-babalarymyzdyng azattyq alyp, derbes memleket qúru jolyndaghy san ghasyrlyq amanatymen úshtasyp jatqandyghyn tújyrymdady.

1917 jyly «Alash» avtonomiyasyn qúryp, «Alashorda» qayratkerleri Resey Qúryltay jinalysymen, Uaqytsha Sibir ýkimetimen jәne Ufa diyrektoriyasymen qarym-qatynas ornatyp, әskery odaqtas boldy.

Biraq, bastalghan azamat soghysynda «Alashtyn» әskerleri men olardyng qúbylmaly reseylik seriktesteri qaptaghan bolishevikterding qatygez basqynshylyghyna tótep bere almady.

Qazaqtyng últ qayratkerleri qúrghan Týrkistan avtonomiyasy da kýshpen taratyldy. Degenmen, olardyng barlyghy qazaq elining taghdyrynda jana memlekettilikke úmtylystyng ýlgisi retinde iz qaldyrdy.

Sonday qiyn zamanda eldi apattan aman alyp shyghu ýshin «Alashorda» jetekshileri Sovet ókimetimen kelissózge baryp, KirRevKom qúramyna enip, óz halqyna qyzmet etti, eng aldymen – Qazaq jerining territoriyalyq tútastyghy ýshin kýresti. 1920 jyly tamyz aiynda Moskvada SovNarKom shekara mәselesin jan alysyp talqylaghanda, Álimhan Ermekov birneshe ret bayandama jasady. Osy júmysqa Ahmet Baytúrsyn, Álihan Bókeyhan jәne basqa da qazaq delegasiyasynyng 12 mýshesi tikeley qatysty.

Sonda olar arnayy ekspedisiyalarda jinastyrghan ghylymy derekterge sýienip, qazaq jerining tútastyghyn dәleldep shyqty.

Nәtiyjesinde, sol jyly Avtonomdy Kenestik Respublika qúrylyp, 1925-shi jyldan bastap oghan halqymyzdyng tól «Qazaq» degen atauy berildi.

Kóp úzamay «Alash» arystary týgel qúrbandyqqa úshyrasa da, olardyng ómiri men qaharmandyghy zaya ketken joq, býgingi Tәuelsiz Qazaqstan – sonyng aiqyn dәleli.

Qúrmetti Baqytjan Ábdirúly.

Kelesi, 2020 jyly memlekettilik túrghysynan bolashaq Tәuelsiz Qazaqstannyng irgetasyna ainalghan, KSRO qúramyndaghy Qazaq Respublikasynyn, naqtylap aitamyn – Qazaq Respublikasynyn – qúrylghanyna 100 jyl tolady.

Búl rette, byltyr Ázerbaydjan Respublikasy ózining 100 jyldyghyn atap ótse, al biyl tipti Resey preziydenti V.Putinning resmy jarlyghymen «Alashordanyn» qúrdasy – Bashqúrt Respublikasy 100-jyldyghyn toylaydy.

Osyny eskere otyryp, «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy:

Birinshiden, Respublikamyzdyng 100-jyldyghyna memlekettik dәrejede kónil bólinip, layyqty dengeyde ótkizudy úsynamyz.

Ol ýshin ghylymy konferensiyalar úiymdastyryp, sol sheshimning qabyldauyna sebepker bolghan qayratkerlerding enbekterin jariyalap, olardyng esimderin kósheler men mekemelerge berip, poshta markilerin, estelik monetalar shygharudy súraymyz;

Ekinshiden, Qazaqstan ataumen qatar resmy týrde qoldanyluy ýshin – Qazaq Respublikasy atauyn qayta engizu mýmkindigin qarastyrudy úsynamyz.

Negizinde, múnday bastamany 5 jyl búryn, «Mәngilik El» tújyrymdamasyn talqylau barysynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi úsynghan bolatyn.

Bizding oiymyzsha Elbasymyzdyng ústanymyn iske asyratyn kez keldi.

Qarany – qara, aqty – aq, qazaqty – qazaq dep atauymyz kerek.

Tipti totalitarlyq sovet ókimeti moyyndaghan Qazaq atyn Respublikamyzgha qaytaru – tek tarihy әdiletti qúrmetteu ghana emes, sonymen qatar, barsha kópúltty otandastarymyzdyng birligi men yntymaghyn odan әri nyghaytugha serpin beretinine senimdimiz.

Qúrmetpen, Aq jol fraksiyasynyng deputattary

Abai.kz