Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2792 0 pikir 11 Mamyr, 2011 saghat 03:53

Dәuren Quat. Mәsimov Molyqbay qobyzshynyng «úrpaghy» eken!

Jasaghan-ay, búl qazaqtyng jaghympazdyghynda shek bola ma, joq pa?  Jaman ýiding týniligine úqsap jalp-jalp etip sóileytin aghayyndy kórsem qaraday kýiinemin. Aqsudyng toyyna baryp taghy da kýiinip qayttyq.

Ótken júmanyng 5-i men  6-sy aralyghynda Almaty oblysyna qarasty (búrynghy Taldyqorghan oblysy)  Aqsu audany ózining qarajataq otyryqshy el bolyp qúrylghanynyn  80 jyldyghyn atap ótti. Negizi Aqsu  80 jyldyghyn byltyr toylauy kerek edi. Biraq, Qyzylaghash oqighasyna baylanysty toy dumany keyinge shegerilgen-di. Sóitip, Aqsudyng seksen jyldyghy Almaty obylsyna  jana әkim Ansar Túrsynhanúly Músahanovtyng taghayyndaluyna dóp kelip asta-tók alaman shabyspen Jonghar Alatauynyng eteginde dýrmekpen bastaldy.

Bardyq, kórdik. Ýmbetovtyng (Almaty oblysynyng eks-әkimi) keshegi «ýmbetterinin» bәri  arsalan-arasalang etip ansatyp jetken Ansardyng artynda jýr..  Áneubir kýnderi «Serik Ábikenish» dep әlekedey jalanghan ataqaminerlerding endi «Ansar Túrsynhanysh» degende  auyzdarynan jalyn atady.

Jasaghan-ay, búl qazaqtyng jaghympazdyghynda shek bola ma, joq pa?  Jaman ýiding týniligine úqsap jalp-jalp etip sóileytin aghayyndy kórsem qaraday kýiinemin. Aqsudyng toyyna baryp taghy da kýiinip qayttyq.

Ótken júmanyng 5-i men  6-sy aralyghynda Almaty oblysyna qarasty (búrynghy Taldyqorghan oblysy)  Aqsu audany ózining qarajataq otyryqshy el bolyp qúrylghanynyn  80 jyldyghyn atap ótti. Negizi Aqsu  80 jyldyghyn byltyr toylauy kerek edi. Biraq, Qyzylaghash oqighasyna baylanysty toy dumany keyinge shegerilgen-di. Sóitip, Aqsudyng seksen jyldyghy Almaty obylsyna  jana әkim Ansar Túrsynhanúly Músahanovtyng taghayyndaluyna dóp kelip asta-tók alaman shabyspen Jonghar Alatauynyng eteginde dýrmekpen bastaldy.

Bardyq, kórdik. Ýmbetovtyng (Almaty oblysynyng eks-әkimi) keshegi «ýmbetterinin» bәri  arsalan-arasalang etip ansatyp jetken Ansardyng artynda jýr..  Áneubir kýnderi «Serik Ábikenish» dep әlekedey jalanghan ataqaminerlerding endi «Ansar Túrsynhanysh» degende  auyzdarynan jalyn atady.

... Altynshy mamyrdyng tany alabas atan búlttaryn aldyna sala atty. Aspan suyq dym býrkedi. Jansýgirov kentindegi әidik sport stadionynda qyzyldy-jasyldy kiyingen jas býldirshinder býrisip túr. Al, minberdegi kól-kósir sózding tyghyny biteler emes. Dilmәrlardyng qaysysy sóilese de Elbasynyng esimin erekshe yqylaspen atay kelip Ansar Túrsynhanyshtyng qúzyryna at baylaydy. Ayypqa búiyrmasyn, Ansar Músahanov deytin jigitti óz basym  tanymaydy ekenmin. Qay saladan ósti, qanday iste qayrat tanytty? Osy kýnge deyin ne istep, ne qoydy? Habarsyzbyn. «Jergilikti kadyrlardy ósirinder dep men qansha aitamyn?! Myna Serikke «ornyna kimdi qoyasyn?» degenimde sasyp qaldy» dep edi Preziydent Nazarbaev Ansar әkimdi atqa demep mingizerining aldynda. Elbasymyz eki sóilemeydi, shamasy Ansarymyz Almaty oblysyn basqaratyn adam tabylmaghan song salang etip Astanadan kele salghan bireu boldy ghoy deymin. Álde, ýlken auyldyng erkebúlan úly ma eken?.. Biz bayqús osynday saualdargha bas qatyryp otyrghanda aqsulyqtar Ansar turaly sózdi anqytty dersiz. «Qazaq yrymshyl halyqpyz, qúrmetti Ansar Túrsynhanúly, qyzmettik issaparynyzdy toymen bastap jatyrsyz!» «Serik Ábikenishte Almaty oblysyndaghy әkimdik qyzmetining alghashqy issaparyn Aqsudan bastap edi,  Siz de sóittiniz, Ansar Túrsynhanysh!» «Asa qúrmetti, Ansar Túrsynhanúly, aghyndy Aqsudyng toyyna hosh keldiniz!»

Aqsulyqtar, Aqsudyng toyyna arnayy shaqyrylghan ilgeridegi atqaminerler  atana ghana nәleti arzan sózdi «ansarlap» aghytqan song jany qalay shydasyn, minberge (arbandap desem artyq ketermin) iri adymdap Ansarymyzdyng ózi de kóterildi. Kóterildi. Sosyn, jótkirindi. Sosyn, aldyna óngerip aparghan papakasyn ashyp aldy da bas kótermey oqy jóneldi.  Janalyq joq, jalyn kem. Ghúlama Shәkerimning ósiyet ólenin sәl ózgertip aitsaq, «Alpysqa qaray barmandar, Bayqamay shal bop qalmandar» degen qisyq joldar eskirmeytin jýiening júrtynda esinep otyra beruden jalyqpaytyn ansarlargha arnalghanday eken .

Qyzyqtyng kókesi Ansar sóilep bolghan song jalghasty. Sahnadaghy qaraker jigit bapty dauysymen: «Búl toygha kele almasa da belgili jerlesimiz, memleket qayratkeri, әigili Molyqbay qobyzshynyng úrpaghy, QR Premier-ministri - Kәrim Qajymúqanúly Mәsimov arnayy qúttyqtauyn jiberipti», - dep agha jóneldi. Keshir, oqyrman, odan әrige bizding tózimimiz jetpedi. Ornymyzdan túrdyq ta túnjyrap kete bardyq. Arda basy Jonghardyng mәngi múz shatqaldarynan  bastalatyn aghyndy Aqsu kýrkirep, Molyqbay kýishi shalghan qobyz ýni kýnirengendey boldy. Iliyastyng «Kýishi» poemasy bylay bastalushy edi ghoy:

Qobyzshy Molyqbay shal Mataydaghy,

Matayda Kenje, Túnghat, Sataydaghy.

Qazaqta qobyzshynyng qalghany sol,

Kýishi edi ol maymandaghan baqayshaghy!

Dәstýrli qobyzshylardyng songhy túyaghy, keshegi qyzylqyrghynnyng qúrbany, kýy ónerindegi múralary qoldy bolyp talapaygha týsken esil er Molyqbaydyng úrpaghy eki auyz qazaqshany erinip әreng sóileytin Mәsimov bolsa, jetisken ekenbiz... Áy, aqsulyq aghayyndar-ay, Kәrim Qajymqanúlyn jerles jasa. Jón delik. Memleket qayratkeri dep maqtan. E-e, bәrekeldi! Endi mynauyng ne? Kýidim-au, kýidim-au!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443