Júma, 22 Qarasha 2024
«Soqyr» Femida 5953 7 pikir 24 Qantar, 2019 saghat 10:29

Qazaq «statistikadaghy sayqaldyqtyn» aldauyna týsip qalyp jýr

Qazaq elining ekonomikalyq damu kórsetkishin, әleumettik-sayasy jaghdayyn tanytuda sifrlyq qúityrqylyqtyng basty kilti – statistikanyng qazanynyng qaqpaghyn ústaghandardyng qolynda bolyp otyr. Búl orayda ana tilimizde naqty aqparat alu әzirshe esh mýmkin emes. El qauipsizdigining basty kepili bolyp tabylatyn sala býtindey búrynghy otarlaushylardyng tilinde sayrap keledi. Ári osy salamen ainalysatyn qazaq tildi ýkimettik emes úiymnyng qúryluyna, oghan budjetten arnayy qarjy bólinuine eshkim qúlyqty emes.

Qayta búl salagha qazaq tildi aghayyndy jolatpaudyng san aluan tosqauylyn oilap tauyp qoyghan. Sondyqtan arnayy keybir ekonomikalyq bilim joq halyq qalaulylary «Statistikadaghy sayqaldyqtyn» aldauyna týsip qaldy da, kóp jaghdayda osy saladaghylardyng oidan opyryp, qyrdan qymqyryp jazyp syzyp bergen mәlimetine ghana senedi.

Eng basty ótirik qazaq eli túrghyndarynyng janbasyna shaqqandaghy tabysynan bastau alady. Kez kelgen qogham bay, ortasha jәne kedey syndy ýsh әleumetik taptan túrady. Olardyng tabys kózderi әrqily. Áleumettik jaqtan az qorghalghan topqa týrli saladaghy eng tómengi jalaqy alatyn qyzmetkerler jatady. Olardyng ortasha jalaqasy qansha ekeni júrtqa ayan 28-35 mynnyng ar jaq, ber jaghy. Ári ýkimet eng tómengi jalaqy kólemin 2018 jyly 28 284 tengeni qúraydy dep bekitken bolatyn.  Ony alushylardyng sanynyng elimizde qansha ekeni de statistikanyng sandyghynda sayrap jatyr.

Resmy derekterge sener bolsaq, 2018 jylghy ekinshi toqsanda bir qyzmetkerding ortasha ailyq atauly jalaqysy 162 751 tengeni qúrapty. Osyghan senuge bola ma!? Mine, osy aitylghan orta jalaqygha elimizding qansha túrghyny qol jetkizip otyr. Gәp osynda. Statistikadaghylar qazir eng útymdy tәsil tauyp alghan belgili bir aimaqtyng barsha júmys isteushilerining jalqasyn miday bylyqtyryp qosa salady da, mine ortasha jalaqy dep ótirikting kәmpiytin qolymyzgha ústatyp balasha mәz etedi.

Atauly jalaqy qarjy jәne saqtandyru qyzmeti, kәsibi, ghylymy jәne tehnikalyq qyzmet, ónerkәsip pen  qúrylys salasynda, aqparat jәne baylanys salasynda,  auyl, orman jәne balyq sharuashylyghynda  t.b. qyzmetkerlerinde týrlishe belgilengen. Ári onda isteytinder óte joghary, joghary jәne orta men tómengi tabys tabady.

Eng bastysy әr saladaghy tabys kózin az tabatyndar, ortasha aqy alatyndar jәne kóp tabatyndardyng ortasha ailyghynyng kórsetkishi boyynsha jiliktegen oryndy. Osy arqyly halyqqa qyzmet kórsetetin biznes ókilderi óz ónimderin júrtqa úsynuda kóp jaghdayda opyq jep qalmaydy.

Sóz sonynda aitarymyz statistika salasyn birynghay qazaqshalau – tәuelsizdigimizding basty kepili. Ári qazir tughan tilimizge múryn shýiiretin sheteldik firmalar ana tilimizde aqpar beruge mәjbýr bolady.

Ábil-Serik Áliakpar

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1434
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3200
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5142