Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2652 0 pikir 12 Mamyr, 2011 saghat 04:17

Rinat Valiyev. «Georgiyevtik lentany» taqpa, Búl – arandatushylyq

2010 jyly 7 mamyr kýni  jinaq kassasynda salyq tóledim. Maghan tólem týbirtegimen birge «georgiyev lentasyn»  berdi. Alayda men ony  «búl lenta pravoslavtyqtardyng dýniyesi, mendey músylmandargha onyng qajeti az» dep kassagha qaytaryp berdim. Qazir múnday lenta jalpy Resey siyaqty birqatar elderde taratylyp jatqan kórinedi, ony  jenisting nyshany dep jýr». Qanday jenis? Kenes soldattary Germaniya әskerine qarsy soghysta myna siyaqty qyzghylt-qara jolaqty emes, qyzyl tudyng astyna birikpedi me?  Onyng Gitlerdi útqan jeniske esh qatysy joq. Búl lentany taratyp, elge tanu -  hristian emes júrtqa óz belgilerin  baylaugha talpynghan  pravoslavtyqtardyng kezekti  pravokasiyasy. Osynday lenta men belgi taqqan әskerlerding әreketin biler me eken myna júrt?

Olar dәl osy «jylandy  óltirgen Georgiydin» sureti beynelengen tuyn jelbiretip, tatar memleketterin basyp alugha attanghan bolatyn. Portret asynyp, lenta taqqan basqynshylar Qazan, Astrahani, Sibir, Qyrym siyaqty handyqtardy  basyp aldy.

2010 jyly 7 mamyr kýni  jinaq kassasynda salyq tóledim. Maghan tólem týbirtegimen birge «georgiyev lentasyn»  berdi. Alayda men ony  «búl lenta pravoslavtyqtardyng dýniyesi, mendey músylmandargha onyng qajeti az» dep kassagha qaytaryp berdim. Qazir múnday lenta jalpy Resey siyaqty birqatar elderde taratylyp jatqan kórinedi, ony  jenisting nyshany dep jýr». Qanday jenis? Kenes soldattary Germaniya әskerine qarsy soghysta myna siyaqty qyzghylt-qara jolaqty emes, qyzyl tudyng astyna birikpedi me?  Onyng Gitlerdi útqan jeniske esh qatysy joq. Búl lentany taratyp, elge tanu -  hristian emes júrtqa óz belgilerin  baylaugha talpynghan  pravoslavtyqtardyng kezekti  pravokasiyasy. Osynday lenta men belgi taqqan әskerlerding әreketin biler me eken myna júrt?

Olar dәl osy «jylandy  óltirgen Georgiydin» sureti beynelengen tuyn jelbiretip, tatar memleketterin basyp alugha attanghan bolatyn. Portret asynyp, lenta taqqan basqynshylar Qazan, Astrahani, Sibir, Qyrym siyaqty handyqtardy  basyp aldy.

Olar bizding meshitter men qalalardy qúrtyp, ata-baba ruhyn ayaqqa taptady. Myndaghan meshit joyylyp, ornyna shirkeuler salyndy. Beyit taqtashalarynan basqynshylar ózderine baspana túrghyzyp, hramdar saldy. 1552 jyldan keyingi Tatar elderining basyp alynghan aumaghynan  pravoslav shirkeulerin jóndeu júmystary kezinde qabyrghada arab jazulary bar taqtashalar kezdesken. «Salt atty Georgiyding jylandy óltiru sәti» beynelengen simvoldy taldap kórelik. «Búl qaydaghy jylan, onyng qanday mәni bar» degenge kelsek, jylan dep otyrghanymyz - tatar, al salt atty adam (Georgiy) tatardy nayzasymen óltireyin dep túrghan Hayvan Groznyy keypindegi mәskeulik. Qazan eltanbasynda Elannyng (Zilanta,jylan) sureti bolghan, qazir de bar. Birneshe ret talqylanghan búl taqyryp jayynda  bizge aityp jatudyng ózi artyq. «Georgiy» turaly pravoslavtyq dәieksózderden mysal keltirsek: «qasiyetti Georgiyding shyn mәninde ómirde bolghan adam ekeni kýmәn tughyzady. Búl qazirgi tanda Resey federasiyasynyng eltanbasynda bylaysha beynelengen: sol jaqty betke ústaghan kýmis túlpar mingen  kýmis nayzasy bar kýmis kók plashty saltty atty batyr  kerile jatqan alyp aidaharmen kýresu ýstinde, ol da solgha qarap túr», yaghni, onyng qasiyetti Georgiy ekenine tikeley núsqau bermegen. Rasynda eltanbada aidahar emes, jylan beynelengenin aita ketu kerek. «Ivan Groznyidyng túsynda jylanmen kýresushi salt atty adam ekibasty býrkitting tósine jaqyn ornalastyrylghan, búl - orys knyazdyqtarynyng Mәskeu manyna biriguining belgisi. At mingen adam basyna tәj kiyip túr, búl Ivan Groznyidyng patsha lauazymyn alghandyghyn aishyqtaytyn bolar. Ivan Groznyy ketken song baspada ony «at ýstindegi patsha» dep jazyp jýrdi. XVII ghasyrdyng ortasynda Toskan gersogi orys elshisinen «at mingen shynynda da Georgiy Pobedonoses pe?», - dep súraghanynda, ol: «Úly Patshamyz arghymaq minip túr»,- dep jauap bergen.  1666-1667 jyldardaghy Qarular palatasynyng jazbalarynda búl eltanba turaly  «patsha nayzasyn jylangha shanshyp jatyr» dep aitylypty.

Elshilik búiryghyn berushi  Grigoriy Kotoshihiyn  Mәskeu knyazdyghynyng mórinde taygha tanba basqanday «patsha jylandy jendi» dep oiylyp jazylghanyn algha tartady.  Tipti osy sitatadan keyin-aq at ýstinde otyrghan tatarlargha jekkórinishti, bar halyqtyng ata  jauy, basqynshy-fashist Hayvan Groznyi  ekeni aidan anyq kórinip túr. Al jylan beynesinde - músylman- tatarlar.  Ókinishke oray, kópshiligi tarihty bilmegendikten, әlgi lentany keudesine, sómkesine taghyp shaytannyng jәne bizdi tәueldi etkisi keletinderding qúlyna ainalyp ketkenin sezbeydi de. Ol - bizding elge bóten, jat nәrse. Múnday lentalardy taqpanyz, ózgelerge de taratpanyz. Halyqqa atalghan aksiyanyng astaryn týsindire jýriniz. Eger ardagerlerdi qoldaghynyz kelse, eng bolmasa qyzyl lenta taghynyz. Gitler armiyasyn qyzyl tudy ústaghandar jendi emes pe?

Rinat Valiyev - Sankt-Peterburg tatar «Tatarstan» qoghamdastyghynyng preziydenti

«Tatar, Oyan!» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5478