Rahat Mamyrbek. Burokratiyany qaytsek jenemiz?
«Sheneunikter diktaturasy kele jatyr!» dep qatty mazasyzdanghan nemis ziyalysy M.Veber HIH ghasyrdyng ayaghynda nemis halqynyng «kýn tәrtibine» últqa әbden jatbauyr dýniyege ainalghan burokratiyany tezge salu mәselesin qoydy. Negizgi aitqany - nemis halqy sayasatker men sheneunikting ara jigin ajyratuy kerek. Últtyng maqsattary, memleket túrpaty, qogham salalarynyng damu baghyttary turaly el aldynda bәsekege týsetin túlghalar - sayasatkerler. Al últ mәselesinen góri otyrghan kreslosyn ghana oilaytyn, óz qaltasyn qamdaytyndar -sheneunikter. Memlekettegi úsaq departament pen oblys, audan әkimshilkterin, ondaghy bólimderdi basqaratyn osy sheneunikting qalyng «әskerin» burokratiya deydi. Veberding ósiyeti -últ biyligining úshar basyna (preziydent, ýkimet, parlament, jogharghy sot - bәrin jinaqtap «isteblishment» dep ataydy) sheneunikter shyghyp ketpeui kerek. Isteblishmentke sayasatkerler ghana baruy tiyis.
Tarih tezinen ótip, eldik ýshin auyr kýres jýrgizip kele jatqan Alash júrtynda nege últtyq memleket emes, kosmopolitsymaq ( adamzattyng eng ozyq qasiyetterin alsa qanekiy), últqa bógde qúrylym ornap kele jatyr? Óitkeni, mynjyldyqtardy qamtityn dәstýrge, halyqtyng ruhany múrasyna mәn berip qaraugha ebedeysiz burokratiya alash biyligining úshar basyna qym-quyt zamannyng kezinde (90-j.j) otyryp qaldy. Endi, mine, últtyng ortalyq sayasy sahnasynda sayasatkerler men sheneunikterding orny auysyp túr.
«Sheneunikter diktaturasy kele jatyr!» dep qatty mazasyzdanghan nemis ziyalysy M.Veber HIH ghasyrdyng ayaghynda nemis halqynyng «kýn tәrtibine» últqa әbden jatbauyr dýniyege ainalghan burokratiyany tezge salu mәselesin qoydy. Negizgi aitqany - nemis halqy sayasatker men sheneunikting ara jigin ajyratuy kerek. Últtyng maqsattary, memleket túrpaty, qogham salalarynyng damu baghyttary turaly el aldynda bәsekege týsetin túlghalar - sayasatkerler. Al últ mәselesinen góri otyrghan kreslosyn ghana oilaytyn, óz qaltasyn qamdaytyndar -sheneunikter. Memlekettegi úsaq departament pen oblys, audan әkimshilkterin, ondaghy bólimderdi basqaratyn osy sheneunikting qalyng «әskerin» burokratiya deydi. Veberding ósiyeti -últ biyligining úshar basyna (preziydent, ýkimet, parlament, jogharghy sot - bәrin jinaqtap «isteblishment» dep ataydy) sheneunikter shyghyp ketpeui kerek. Isteblishmentke sayasatkerler ghana baruy tiyis.
Tarih tezinen ótip, eldik ýshin auyr kýres jýrgizip kele jatqan Alash júrtynda nege últtyq memleket emes, kosmopolitsymaq ( adamzattyng eng ozyq qasiyetterin alsa qanekiy), últqa bógde qúrylym ornap kele jatyr? Óitkeni, mynjyldyqtardy qamtityn dәstýrge, halyqtyng ruhany múrasyna mәn berip qaraugha ebedeysiz burokratiya alash biyligining úshar basyna qym-quyt zamannyng kezinde (90-j.j) otyryp qaldy. Endi, mine, últtyng ortalyq sayasy sahnasynda sayasatkerler men sheneunikterding orny auysyp túr.
Burokratiyasyz memleket bolmaydy. Belgili bir salagha mamandanghan sheneunik kerek. Sondyqtan burokratiyany últ sayasatkerlerining belgilegen mindetterin oryndaushy, yaghni, memleket jýiesindegi ekinshi buyn retinde ústay bilu -últtyq óner. Naghyz reformatorlyq degenimiz -últtyng jogharghy biyligi (isteblishment) sheneunikten taza bolatyn jýie ornatu. Ázirge onday reformator últ mandayyna jazylmay túr.
Osynyng kesirinen elimizde dúshpanyna da tilemeytin qoghamdyq-sayasy jýie ornady. Ol «senim memleketi». Barlyq sayasy qarym- qatynastar bir adamnyng senimine qúrylady. Ol senbegen adam qabileti men óz mamandyghy salasynda jetken jetistikterine qaramastan, belgili salanyng basshylyghyna qoyylmaydy. «Senim memleketi» degende әdil, óz isine adal adamgha senu bolsa, bir adamnyng sheksiz biyligin teristegeninizben, shýkirlik etuge de bolar edi. Ókinishke qaray, senim men kýmәn qazir paraqorlyq pen әdilettilikting teke -tiresine qarap tuatyn boldy. Jýiedegi kisi úyalatyn dýniyelerdi aitqan adamdar kýdik tudyrady da, jemqorlyq rejimning ishinde erkin jýzip jýrgender qolpashqa, kótermege iligedi. Osy qúbylys qazir últtyq uayymgha ainaldy.
Qazirgi últtyq uayymnyng naqty punktterin de kórsetuge bolady.
Áuelgi jangha batatyn uayym -memlekette zang bedelining bolmauy. «Senim memleketinde» qúqyqtyq erejeler burokratiyagha tiyimdi bolsa ghana saqtalady, kóp jaghdayda saqtalmaydy. Múnday jýiede salalyq ókilettilikter de búzyla beredi. Senimdi adam ekenin dәleldep otyru ýshin biyleushining búiryqtary sheneunikke zannan, qanday da bir qúqyqtyq erejelerden joghary túrady. Búl rejimde birinshi basshynyng ózi de eshqanday zangha, Konstitusiyagha tәueldi bolmaydy. Bizde ishki ister ministri Bauyrjan Múhamedjanov «BAQ turaly» zang jobasyn jasap úsynady. Al búqaralyq aqparat qúraldarynyng erkin qyzmetin úiymdastyruy tiyis aqparat ministri (búl ministrlikting boluynyng ózi BAQ qúqyqtaryna qayshy) Ermúhamet Ertisbaev «Núr Otan» partiyasyn jan-jaqty nasihattaydy. Kerek bolsa, Qazaqstanda barlyq mәselege aralasyp, degenin istetuge qúzyrly «preziydentting jeke sharualaryn basqarushy» degen lauazym bar.
Qazaqstan azamattarynyng ýstine sheneunikter diktaturasy ornap boldy. Qarapayym azamattyng ótinish-aryzyn sheneunik zannan bólek, óz biluinshe qaraydy. Bireuge kózqarasy jaqsy (tuysy, tamyry) boluy mýmkin. Ókilettiligin asyra qoldanyp, onyng mәselesin sheship berse, bireuge kelgende zandy mindetterin oryndamauy, tipti qarsy әreket jasauy mýmkin. Qazaqstan sheneunigi osynshama arsyzdyqqa qalay jetti? Qazirgi sayasy dәstýrde qay mekemening bolsyn birinshi basshysy ózine «adal» adamdardy jinaydy. Ol qyzmetker paraqor rejimge qarsylyghy joq, kónbis adam ekenin kórsetken son, qoghamnan da, Qúdaydan da qoryqpaytyn «qazaqstandyq sheneunikke» ainalady. Lauazymdy jeke basynyng qyzyghyna әbden paydalanady. Mekeme onyng menshigine kóshedi. Ornyn jogharghy jaqtan «janyn jaldap» satyp alghan sheneunik, halyqqa mekeme kórsetui tiyis zandy qyzmetterdi satyp, sauda jasaydy.
Osynday bastan-ayaq burokratiyalyq rejim avanturalyq kapitalmen (zansyz jekeshelendirumen) bayyghan A.Mashkevich, P.Shodiyev, A.Ibragimov, V.Kiym, N.Balghymbaev, M.Stil siyaqty shiykizat oligarhtaryn dýniyege әkeldi. Burokratiya voluntarizmi jaghdayynda avanturalyq kapital óse beredi. Biraq europalyq tiptegi tehnologiyaly, tauarly óndiristin, bayandy biznesting qúqyqtyq jýiesi jasalmaydy. Myzghymas qúqyqtyq kepildikterding bolmauy, burokratiyanyng bassyzdyqtary memleket ekonomikasyn jartylay jabyq qalyptan shygharmaydy. Qazirding ózinde M.Ábilәzov, B.Ótemúratov, B.Ábilov siyaqty alyp nemese ortasha kәsipkerler ( iri kapitaldy búlardyng qalay tapqany bólek әngime) ózining qarjysyn shetelge shygharyp, әketip jatyr. Qazirgidey burokratiya qútyryp túrghan kezende úzaq merzimde qalyptasatyn bayandy óndiriske iri kәsipkerler qarjy salugha qúlyqsyz. Búl da bolashaqqa qatysty últtyq qayghyny tudyrady.
«Senim memleketi» әdil sayasy bәseke úrandaryn kóterip shyghatyn sayasy túlghalargha qatysty tek qughyndaushy, jazalaushy baghyt ústanady. Jәne ishki tútastyghy býlinbese, ózi eshqashan jazalanbaydy. Burokratiya osy uaqytqa deyin istegen bassyzdyqtary ýshin tiyisti jazasyn aluy kerek edi. Búl -últ boludyn, memleket boludyng irgeli prinsiypi. Eshqanday zang búzushylyq jazasyz ketpeui kerek. Eldegi túraqtylyq sonda ghana qalyptasady. Qazir sayasy túraqtylyq bar dep aita almaymyz. Sondyqtan órkeniyetti memleketke qol jetkizemin degen últ әdilet tuyn kóterip shyqqan sayasatker túlghalardyng manyna toptasuy tiyis. Alayda oppozisiyada últqa sýikimi artyp túrghan, asa bedeldi túlgha bar ma? Bizdinshe, olardyng qatarynda onday iri túlgha kórinbeydi. Qalyptasyp kele jatqandarynyng taghdyry kóz aldarynyzda ótti. Biyleushining jeke senimine qúrylghan qazirgi sayasy qarym-qatynastar zamanynda burokratiyalyq alyp mashina onday «bógde» túlghalardyng shyghuyna jol bermeydi. Búl da últtyng ýlken problemasyna ainalyp barady. 2004 jylghy parlament saylauynyng nәtiyjesin moyyndamaghan, televiziya salasyndaghy monopoliyagha qarsy kýresken A.Sәrsenbayúlynyn, Qazaqstandaghy jemqorlyqqa qarsy komissiya qúrghan Z.Núrqadilovtyng ólimi, QDT-ny qúrghan M.Ábilәzovtyng týrmeden ókpesi qabynyp, Gh.Jaqiyanovtyng juasyp shyghuy qazirgi burokratiyanyng sayasy bәsekege tózbeytinin, sayasy bәsekeden qashu ýshin qanday sharalargha baratynyn kórsetti.
Zansyz burokratiya ýshin parlamentting әlsiz bolghany qajet. Reti kelse parlamentting bolmaghany jaqsy. Zansyz deytinimiz adamzattyng qazirgi ólshemderi boyynsha, saylau nәtiyjesin búrmalau sayasy qylmys sanalady. Parlament últtyng ar-ojdany boluy tiyis edi. Biraq ol da qazir birpartiyaly burokratiyalyq organgha ainaldy. Sóitip, bizde «birpartiyalyq» burokratiyanyng songhy nýktesi qoyyldy. Búghan qosa, keyingi sayasy oqighalardan keyin (Konstitusiyanyng ózgerui jәne songhy ótken mәjilis saylauy) Qazaqstandaghy konstitusionalizm de tyghyryqqa tireldi. Mәselen, Reseyde orystyn, ondaghy basqa halyqtardyng ýstinen sheksiz biyligin jýrgizip otyrghan burokratiyanyng qúdireti bizdegiden kem emes. Biraq V.Putin Konstitusiyany ózining jeke basynyng maqsattaryna bola qúrbandyqqa shalmaytynyn, ýshinshi ret preziydenttik saylaugha týspeytinin mәlimdedi. Konstitusiyashyldyq -kez kelgen halyqtyn, memleketting prinsipti mәselesi. Parlament pen Konstitusiyany futbol doby qúsatyp oinaytyn bizding burokratiyanyng eng shekten shyqqan ýsh әreketi tәuelsiz tarihymyzgha týsken qara daqtar - әueli, sayasatkerlerding ólimi, keyinnen Konstitusiyanyng bir adamgha beyimdelip ózgertilui, qazirgi birpartiyalyq parlament.
Ejelden burokratiyalyq totalitarizmning jauy - sayasy partiyalar. Bizdegi qoldan qúrylghan, biren-saran oppozisiyalyq partiyalardyng kórgen kýni belgili.
Últymyzdyng qazirgi uayym-qayghysyn qalyndata týsetin shong burokratiyanyng taghy bir әreketi el ishinde әdilet ornatady degen sot jýiesin zang jaghyna emes, óz jaghyna shygharyp, baghyndyryp aluy. Tәuelsiz Qazaqstan tarihynda bolghan kóptegen sottar ýkimine teneu tabu qiyn. Basqa soraqy prosesterdi aitpaghanda, baspanasyn qorghap shyryldaghan «Shanyraq» túrghyndarynyng aldyna týsip, polisiyamen qaqtyghysqa aralasqan Aron Atabekke, basqa da azamattargha burokratiyanyng әmirimen tym úzaq abaqty merzimi kesildi.
Osynday jaghdayda eng qiyn mәsele - qazaqtyng bayyrghy jerinde últtyq memleket qúrylmaq týgili, qazirgi burokratiya qogham maqsattaryn basqasha anyqtap, kosmopolittik qúrylymnyng ornap jatqandyghy. Onyng bir ghana sebebi - bizde ministrlerden bastap, barlyq dengeydegi lauazymdy adamdar oryndaushylar ghana. Al sayasatker degenimiz qoghamgha balama baghyt úsynatyn, óz iydeyasy ýshin talmay kýresetin, halyqpen serttesuge, tipti sol ýshin ózining funksionerlik qyzmetinen bas tartyp, taza sayasy qozghalysqa ketuge dayar túlgha. Qazir sayasy iydeyalaryn ýkimetke oryndatyp, memleket, qogham baghytyn (búl baghyttyng mazmúny belgili) anyqtap otyrghan bir ghana sayasatker bar. Ol - N.Nazarbaev. Al ýkimet basshysy K.Mәsimovti, onyng orynbasarlary - Ó.Shýkeev pen E.Orynbaevty, ministrler - A.Esimovty, Z.Baliyevany, E.Ertisbaevty, Gh.Orazbaqovty, qaysysyn alsaq ta ózining sayasy strategiyasyn kóterip shyghatyn, últtyq ziyaly elita men halyqty manyna shoghyrlandyra alatyn sayasy túlgha dep aita almaymyz. Týgeli derlik - aq jaghaly sheneunik. O.Sýleymenov orys tilinin, qazirgi tútasqan burokratiyanyng shashbauyn kóterip ketti. M.Shahanov, S.Elubay, D.Isabekov siyaqty jazushylarymyz últ mәselesin preziydentting kózine aityp kóringenimen, halyq arasynda «etek-jeni» anyq sayasy aghym tumady. Búl adamdardyng qolynda sayasatqa qajetti qarajat bolmay túr.
Osynday jaghdayda últtyng IY.Tasmaghambetov turaly әngimege az-maz eltiytini qazir belgili. Qazaqtildi ziyaly qauymnyng da ashyq bildirmegenimen, býiregi búratyny bayqalady. Memleketting sypyra kosmopolit baghytynan onashalau últtyq baghdary әlde qayda anyq. Búl sayasatkerge tәn belgi. Jәne búl - IY.Tasmaghambetov túlghasyna qatysty últ sanasynda qalyptasyp ýlgergen sayasy steoretiyp.
Kez kelgen sayasatker qalyptasuy ýshin onyng túlghasymen halyq arasynda baylanys ornauy kerek. Ghylym tilinde ony «harizma» deydi. Yaghni, túlghanyng últ aldyndaghy sýikimi. Ol ýlken sayasy «qúlashtarmen», batyl mәlimdemelermen, túraqty baghytpen, tartymdy, jinaqy beynemen qalyptasady. Keyde túlghanyng óreskel qatelikterin halyq osy sýikimi ýshin keshirip te jatady. Osynday harizmalar bәsekesi memleketting últtyq damuyn jana sapagha shygharuy mýmkin. Ol ýshin burokratiya monopoliyasyn halyq nemese sayasatker túlgha ter tógip búzuy qajet.
Burokratiyany Europa birtindep, halyqtyq qozghalystardyng tegeurini arqasynda jendi. Yaghni, pluralistik demokratiyany, jogharghy biyligi 8-10, keyde 4-5 jyl sayyn auysyp túratyn respublikalyq basqaru jýiesine ótti. Basty prinsip - әdil saylau ótkizu. Sonda parlament, ýkimet týrli sayasy partiyalardyng әdil bәsekesi jolymen qúralady. Osy kezde ghana sheneunikter bassyzdyghy әjeptәuir toqtaydy. Kәsibine, memleket zandaryna qaraytyn dúrys burokratiya ómirge keledi. Sheneunikting adamgershiligining oyanuynan emes, auysyp túratyn biylikting sheneunikke degen kózqarasynyng «boljausyzdyghynan». Óitkeni, әr týrli partiyalardan qúralghan, óz ishinde bәsekeles, halyq tandauyna tәueldi últtyq isteblishment kelesi saylaudan ótu ýshin sheneunikti ózining zandy mindetterine oraltady. Monopolist biyleushining senimine kiru mәselesi kýn tәrtibinde býgingidey asa manyzdy mәsele retinde túrmaydy. Zannan da qúdiretti «Preziydentting jeke sharualaryn basqarushylar» ( Bolat Ótemúratov, Vladimir Ni) da bolmaytyn edi. Oligarhiyanyz da sayasatkerlerdin, joghary mәrtebeli parlamentting tekserisine týsip ketpes ýshin eki shoqyp, bir qaraytyn bolady. Kez kelgen últ diasporasyna da múnday memlekette túrghan únaydy.
Burokratiya ózining shyn ornyn tapqan kezde últ ýshin saylau nәtiyjesinde shyghatyn payyzdardyng manyzy artady. Mәselen, Kuchma burokratiyasyn halyq bolyp taratyp jibergen Ukrainada ótken jolghy Jogharghy rada saylauynda aimaqtar partiyasy 34,iTB 31, Yushenkonyng partiyasy (preziydent partiyasy!) 14 payyz dauys aldy. Polishada eldi songhy 4-5 jyl biylegen aghayyndy Kachinskiyler partiyasy jenilip, Donalid Tusk partiyasy 40 payyzdan bólisken birneshe sayasy kýshterden túrady. Esesine, búl elderde birpariyalyq burokratiya monopoliyasy, osy monopoliyanyng buyna esirgen «qazaqstandyq sheneunikter» joq. 91,88 degen «jalpaq» payyzdar kelmeske ketken.
Qazaqstangha qalayda tútasqan burokratiyany jenu ýshin belgili bir ótkelden ótu kerek. Búl ótkel - basqadan góri, әdil saylau bolghany jaqsy edi.
«Jas qazaq» gazeti
9 qarasha 2007 jyl