«Aqbókendi qorghaymyn dep, mert boldyn-au, qúlynym!»

30 qantar - Aqbókenderdi qorghau jolynda mert bolyp, el-júrty "Halyq qaharmany" ataghyna úsynghan qazaqtyng qaharman úly, "Ohotzoopromnyn" inspektory Erlan Balghabekúly Núrghaliyevting tughan kýni. Marqúm osydan 17 kýn búryn brakonierlerding qolynan qaza tapty.

(Eki ayaqty aiuandarmen arpalys - 8)

Birer kýn búryn «Erlannyng әke-sheshesi Astanagha kelipti» degen habardy estip, 83 jastaghy әkesi – Balghabek ata men 82 jastaghy anasy – Bәken apagha kónil aita baryp, az-kem әngimelesken edim. Bir saghatqa juyq syr-súhbatymyzdyng úzyn-yrghasy tómendegidey bolyp shyqty.

Elikting laghynday erkelep ósip edi...
(әkesi Balghabek Núrghaliyevting әngimesi)
-Qazaqta er bala tughanda: «Úl tughangha – kýn tuar» deydi. Erlanday qaharman úldyng qayda, qanday otbasynda tughanyn bilgimiz keledi. Balalyq shaghy qalay ótti?
-Ózim atadan jetim óstim. Ákem soghystan oralmady. Áke tәrbiyesin kórmey, anamnyng ayaly alaqanynda erjettim. Kýlli sanaly ghúmyrymdy bala oqytugha arnadym. Ertedegi bir danyshpannan: «Ýsh tiregi bar adam baqytty bolady. Birinshisi – ómirlik serigi, ekinshisi – órbigen úrpaghy, ýshinshisi – ýlgili shәkirti bar adam» degen qanatty sóz qalypty. Allagha shýkir etetinim, adal ómirlik serigim, Qúday bergen 7 (5 qyz, 2 úl) balam bar. Azdy-kópti enbegim singen, ýlgili shәkirtterim bar. Ózimdi baqytty adammyn dep sanaymyn. Balalarym ósti, erjetti. Ár balanyng óz joly, óz taghdyry bar. Erlanym turaly aitsam, ýsh qyzdan keyin dýniyege keldi. Qarshadayynan sheshemning tәrbiyesinde boldy. Ol kisi qatty jaqsy kóretin. «Atadan jalghyz edin, mine seriging keldi» dep otyratyn. Shesheyding qolynda erkelep ósti. Betinen qaqqan joqpyz. Bala kýninde ayaghyma oratylyp, kýresip oinaushy edi. Kýlli erkeligin kóteretinbiz. Erlanym 1966 jyly 30 qantarda Qorghaljyn audanynyng ortalyghynda tudy. Mektepte orys synybynda oqydy. Qorghaljyn sovhozynda 6-shy synypty bitirgen son, júmystyng retimen Barshyngha kóshtik. Ol kezde qoyshylardan komsomol jastar brigadasyn qúratyn. Erlan sonda komsorg boldy. Ózi bir júmysty istegisi kelip, qúlshynyp túratyn-dy. Jas kezinen-aq dos, bauyrgha, tuysqa, elge adal, qayyrymdy bolyp ósti. Eshteneden qorqu degendi bilmeytin.
-El ishinde Erlannyng jasaghan erlikterin jyr qylyp aitatynyn bilemiz. Sizding esinizde qalghan qanday erligi bar?
-IYә, erligi kóp. Barshyndaghy audandyq polisiya bóliminde inspektor, keyinirek bastyghy bolyp qyzmet istedi. Eng bastysy, óz júmysyna adal bolyp, jan-tәnimen berilip isteytin. Júmys dese, qanday qauipten bolsa da tartynbaytyn. 1986 jylghy bir oqigha esimde. Ol uaqytta eski Barshyn men jana Barshynnyng arasynda kópir bolatyn. Sol búzylyp, ornyna sym arqan tartyp qoydy. Bir mezgil úshaq úshyp, adamdardy ótkizetin. Bir kýni eski Barshynda túratyn ózge últtyng ókilin qazaqtyng qyzyn zorlaghany ýshin týrmege japqan. Ol týrmeden qashyp ketedi. «Barshyndaghy bir ýiding shóp aranynda tyghylyp jatyr eken» degen habar Erlannyng qúlaghyna tiyedi. Habar jetisimen Erlan sym arqanmen arghy jaqqa ótedi. Arannyng jan-jaghy tegis jabyq, tek tóbesinde tesik bolypty. Sol tesikten týsip, qylmys jasaghan adamdy ústaydy. Keyin men: «Áy, balam, bayqamaysyng ba? Jazym qylsa qaytesin?» desem: «Ol maghan ne isteydi deysiz? Mine, túrmyn ghoy aldynyzda!» dep kýletin.
-Erlannyng artynda úly, eki nemeresi bar dep estidik. Úly Medetting júbayy – Aynash kelinining ai-kýni jaqyndap otyrghan kórinedi. Olardyng qal-jaghdayy qalay?
-Erlanymnyng qogham, el ýshin jasaghan erlik isterine quanamyz, maqtanamyz. Biraq jýregimizde bir auyrlyqpen qabyldaytyn jaghdayymyz, ókinishimiz bar. Ol – Erlannyng adamy armanyna jete almaghany. Jalghyz úly – Medetting bir qyz, bir úly bar. Ýlkeni – Aqnúr, kishisi – Tóre. Ýshinshi balagha jýkti bolyp, kelinimiz auruhanada jatyr. Dәrigerler sәby Erlannyng tughan kýni – 30 qantarda dýniyege keledi, úl tuady degendi aitypty. Soghan balasha mәz bolghan Erlan júmysyna keterding aldynda eki ýige malyn soyyp, dayyndyghyn jasap ketipti. «Tughan kýnime keremet syilyq bolady» dep jan-jýregimen quanghan. Kezekshilikke shyghardyng aldynda bir týnde kelip, ertenine Aqnúrdyng shyrsha toyyna qatysypty.
-Ata, óziniz búl is nemen bitedi dep oilaysyz? Úlynyzgha «Halyq qaharmany» ataghyn beru turaly el bolyp úsynys aityp jatyr. Tergeu әdil jýrgizilip, jauyzdar qatang jazasyn ala ma? Olargha qanday jaza beru kerek?
- Eng aldymen, biz Erlangha әkelik, analyq kónilimizden rizamyz. Onyng el aldyndaghy enbegin, jasaghan erligin әdil baghalaghanyn qalaymyz. Biraq... sol ataqty «Qaytseng de ber!» dey almaymyn ghoy. Jogharydaghy bauyrlarym ózderi shesher. Balamyzdyng erligin eskerip, sonday joghary ataqqa úsynyp jatqanynyng ózi bizge quanysh. Bylaysha aitqanda, kýsh-jiger beredi. «Qylmystyq is әdil jýrgiziledi» dep ministrlerding ózderi aityp jatyr ghoy. Solargha senemin. Basqa ne aita alamyn?!.

Januarlardy janynday jaqsy kórushi edi...
(anasy Bәken Eshojinanyng әngimesi)

-Apa, Erlannyng kishkentay kýnindegi qylyqtarynyng bәri esinizde shyghar...
-Áriyne, tәtti qylyqtary, istegen isteri týgel esimde. Kishkentay kezinen ózi jan-januarlardy janynday jaqsy kóretin. 1-shi synypta oqyp jýrgende bir mysyghy bolghan. Sonynan qalmaytyn. Sonda balalar qatar-qatar jatyp, úiyqtaydy. Álgi mysyq balalardy iyiskep jýrip, Erlandy tauyp alatyn. Sóitip janyna jatady, Erlan úiyqtap jatsa da, ony balasy siyaqty qúshaqtap alyp, basynan sipay beretin. Ana mysyq qoynyna túmsyghyn tyghyp alyp úiyqtaydy. Itke de jany qúmar edi. Birde it asyradyq. Bir eli janynan qalmaydy. Erlan mektepke barar jolda qaltasyna rafinad qantty toltyryp alyp, jetkenshe aldyna tastaydy. Qaytqansha iyti kýtip jatady. Bir kýni joldasymyzdyng bireui ýige kelse, it kirgizbegen. Tas laqtyrady. Tayaqpen úrady. Biraq ýige kire almay, keri qaytady. Erlan – mektepte, biz – júmystamyz, eshtene bilmeymiz. Sodan balam mektepten kelse, it esikting aldynda jatyr. Ile-shala iytine qarap: «Búghan kim tiyisti? Maghan qarap jylap jatyr!» dep ýige qúshaqtap alyp kirgizdi. «Mama, men iytimdi dalagha shygharmaymyn. Ýide jatady» dep qoyady. Men bolsam: «Oybay-au, ony qaytesing ýige kirgizip? Dәlizge apar» dep úrsyp jýrmin. Biraq shygharmady. Týni boyy tósegining astyna jatqyzyp, itting kózine qarap júbatumen boldy. Arasynda bizge: «Áne qarandarshy, maghan qarap jylap jatyr!» dep qoyady. «Sen onyng jylaghanyn qaydan bildin?» desem: «Áneki, kózinen jas aghyp jatyr!» deydi. Múnday qylyqtary óte kóp bolatyn! (Anasy enkildep jylap otyr) Januarlar dese jany ashyp, jan-jýregimen eljirep túratyn. Qorghaljyn sovhozynan Barshyngha kóshkenimizde de kýshigin qolynan tastamaghany esimnen ketpeydi. Jetkenshe aldyna otyrghyzyp, balasy siyaqty qúshaqtap otyrdy. Sóitip jýretin qúlynym-ay! Aqyry mine, dalanyng aqbókenderin qorghaymyn dep, qanypezerlerding qolynan qaza boldyn! (Taghy kóz jasyna erik berdi)
-Apa, sabyr etiniz! «Erding tuy - namys» depti Bauyrjan Momyshúly atamyz. Árbir erjýrek, shynshyl adam óz Otanyna abyroy әkeledi. Erlanynyz sonday erjýrek jandardyng biri. Tek memleket Erlannyng erligin әdil baghalap, «Halyq qaharmany» ataghyn berui kerek. El-júrttyng tilegi – osy.
-Áriyne, ólmekting artynan ólmek joq. Kónilimizge medeu bolatyny – halqy ýshin, últynyng mýddesi ýshin kóz júmdy. Balamyzdyng qazasyna kýlli qazaq qayghyrdy. Halyqqa degen analyq alghysym sheksiz! Kónilimizge medeu bolatyny – artynda bauyrlary, balasy, nemereleri qaldy. Jaratqannan solardyng amandyghyn tileymin! Kelinimiz aman-esen ayaq-qolyn bauyryna alyp, Erlanymnyng nemeresin dýniyege әkelsin! Analyq bar tilegim osy!
-Alla-Taghala dúgha-tilekterinizdi qabyl etsin!

Tólen Tileubay

Abai.kz