Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4966 1 pikir 14 Mamyr, 2011 saghat 16:28

Qaynar Oljay. Shayan haqyndaghy bayan. taqpaq pen tanym, dәstýr men dabyl arasyn qamtidy-au

TAQYLDAGhAN TAQPAQTAR

TAQYLDAGhAN TAQPAQTAR

Mynau bir artyq, bir kem dýniyede qansha taqpaq jattadyq eken, ózi?
Kitaptaghysy bar, elden estigenimiz bar. Onda shopan, traktorshy, shopyr ataulynyng bәri aqyn ba deysin. Bala tilindi qyzyqtap, bir-bir taqpaq jattatyp ketedi.
Tau basynda traktor,
Lampochkasyn búrap túr, - dep keletinderi, әitpese:
Tauda qoyan izi bar,
Kәllekeyding qyzy bar, - dep bastalatyndary - esh kitapqa enbegen, auyldaghy aghalardyng tuyndysy. Ólenderding taudan bastalatyn sebebi: balalyghymyz ótken jerde tau kóp edi. Birinen biri asqaqtap, aqyry Tarbaghataydyng eng biyigi Taz tauyna jetkenshe. Odan ary - Qytay. Qazaqstanmen taulardy ghana emes, ózenderdi bólisken el.
Balalyq shaqtaghy «repertuarda» taqyl­daghan taqpaqpen birge qara óleng jýretin. Áueni әrkimdiki. Álgi shopan, shopyr, traktorshy shetinen aqyn ghana emes, kompozitor da. «Oy, gәgәlim, gәgәlim, eshkimge joq zalalym» degen syndy óz saryndary bolady. Soghan qarap birin «Gәgәlim», endi birin «Ey-ahau» dep atay beredi. Solar ýiretken shyghar:
Bizding Zaysan ýlken kól,
Týbinde oinar shabaghy.
IYisi júpar anqidy,
Súlu qyzdyng tamaghy, - deytin bir shumaq qara óleng bar edi.
Endi ólendetuge Krylovtyng mysalymen jet­kizsek: bizge qaraghanda ógizding búlbúlgha ýlgi qylatyn әteshi әnshi shyghar, dauys joq ta, azdap úyat bar. Sodan shyghar, maqamy emes, mәtini este qalypty.
Al Zaysan kólining ýlken ekeni talassyz. Aydyn beti - 1,8 myng sharshy shaqyrym. 2008 jyly barghanymyzda keneresin kerip, shýpildep túrghan. Arada eki jyl ótkende sol sharanyng shamamen ýsh metr tómen týsip ketkenin bayqap edik. Bayaghy biz shomylghan tús endi qúmdaq jaghalaugha ainalypty. Bireuler «Zaysangha qúyatyn Qara Ertisti shekaranyng arghy jaghynda Qytay keri aghyzyp jatyr» deydi. Endi bireuler «Búqtyrma su-elektr stansasy sudy búrynghydan artyq aghytyp jibergen» deydi. Ekeui de qisyndy.
Ólendegi shabaq oinar kól týbin shayan basyp ketipti. Ári túshy suda jýretin sopaq týri emes, basqa qapaq týri. Qazaqqa tansyq tanqy shayan, barshagha týsinikti atauy - krab. Zaysanda shorshyghan 23 týrli balyqtyng qanshasy qúryghanyn kim bilsin, al byjynaghan shayan kólding endigi iyesi siyaqty.
Sanamyz sol tústaghy Zaysan suynday túnyq kezde «Ospan balyqshy» degen taqpaq jattaghanbyz. Oqulyqta jýrdi me, «Jyl on eki ai» jinaghynan kórdik pe... Áyteuir, bizben birge Ospanova degen qyz oqyghan. Qatysh. Tolyq aty Qatira shyghar. Óitkeni auylda ómir boyy Bәtish atanyp ótken әjening shyn aty Bәtima bolyp shyghady. Bir әulet ne, bar audan Sapan dep ataytyn shaldyng janazasy shygharylghanda Núrsapa degen atyn alghash estigenbiz. Ózi sony estimey ketti, jaryqtyq. Qayran, qazeken... Búl - bólek әngimening soraby. Sonymen, «sening atang osynday» dep janaghy taqpaqty aityp, Qatyshty mazaqtaytynbyz. Álbette, onyng atasyna esh qatysy joq kitaptaghy Ospan balyqshy sugha qarmaghyn tastap jatyp:
Al, balyq, al, balyq,
Auzyna sal, balyq.
Tayday-tayday taban balyq,
Sala-qúlash sazan balyq, - dep qúlshy­natyn.
Zaysannyng astau toltyratyn tabanyn, qúiryghynan eki kisi әupirimdep kótergende auzynan mayy aghatyn sazanyn kórgenbiz. Taqpaq jattap jýrgen jyldary. Odan basqa kókserkesi bolghan. Týsi tomar týbindey targhyl nәn shortany kóktemgi su tasqyny kezinde uyldyryq shashu ýshin kólge qúyatyn Boghas, Bazar, Qarghyba ózenderin órlep, tura Tarbaghataydyng tósine deyin jetetin. Shәkerghaly syndy aghalarymyz ortan belinen túzaq salyp tartyp qalghanda, suyryp shyghu az kýshke týspeytin. Túzaq ýzilip ne qarmaqtyng saby synyp, Boghastyng betine bomba týskendey bolady. Aghamyz jantalasa jaghagha suyryp shyqsa, talay uaqyt qúiryghymen jer sabap, shorshyp jatatyn.
Endi kókserkenin, sazannyn, tyrannyn, tabannyn, aqqayrannyn, shortannyn, taghy basqasynyng uyldyryghyn jalmap, shabaghyn shaynap, Zaysan kólinde tanqy shayan payda bolypty. Ózin tanqy emes, tura «tanki» shayan dese jarasqanday.
Tanqy shayan Zaysangha aspannan jaughan joq. «Aspannan shúgha jaughan kýn» - jazushy Seydahmet Berdiqúlovtyng hikayasy. Prozada. Al poeziyada... Qostanayda ýsh student - Qaly Sәrsenbay, Múhtar Qúl-Múhammed, әlbette, ol kezde soyymyzgha «ov» degen orys jalghauy jalghanatyn, oblystyq gazette óndiristik tәjiriybeden ótken jyldary Ghúbay degen aqyn sol «Kommunizm tanynda» qyzmet isteytin. Birtogha, tipti óte juas kisi edi. «Aspannan kәmpit jaughan kýn» atty tәp-tәuir balladasy boldy. «Jalyn» alimanaghynda jariyalanghan. Sosyn... satirada Esenjol Dombaevtyng «Jaman Jәutik» atty romanynda aspannan birtalay nәrse jauatyny bar. Onyng bәri - kórkem shygharmalar. Tabighatta bir jerdegi jәndikterdi qúiyn kóterip, ekinshi jerge laqtyra saluy - talay kezdesken qúbylys. Biraq tanqy shayandy Qytaydyng suynan suyryp alyp, bizding kólge tastaghan qúiyn turaly aqparat estimedik.
Estigenimiz: tanqy shayannyng Zaysandaghy uyl­dyryq pen shabaq ne, keybiri anqau shora­ghaylarynyzdyng ózin qyshqashymen qinalmay ústap, qylghymay jútyp jatqany.
Maghan onasha jerde jolyqsan,
Qayrannan alghan shabaqtay
Qiya bir soghyp as etsem,
Tamaghyma qylqanyng keter demes em! - dep auyldyng shopany emes, ataqty Mahambet aqyn aitqan. Mektepte Zýbish emes, Zýbәila múghalim jattatqan!

ANQYLDAGhAN ANYZDAR

Mynau bir artyq, bir kem dýniyede qansha anyz estidik eken, ózi?
Onyng bәrin әjimdi әjeler men saqaldy qarttar aitatyn. Birinde Baraq batyrynyz bireumen eregiskende әlgining saghyn syndyru ýshin tiri kýshikti moynyn búrap bir-aq júta salady. Endi birinde aisyz qaranghy týnde zirattan aghash suyrghan jas batyr ózin aruaq bolyp qorqytqan aq jamylghyly adamdargha «sýiektering qurap qalghan sender týgil, tiri Qabanbay ashtan ólgeli jatyr, tynysh jatyndar, týge» dep aqyrady.
Kenestik-kommunistik zamannyng ózinde el ishinde Qabanbay, Baraq syndy batyrlar túrmaq, handardyng attary erkin aitylatyn. Taghy bir estigen anyzymyz, jalpy ózi qazaq ishine keng taraghan әngimening biri - Abylay hannyng týs kórui. Han týsinde arystandy kóredi. Biraq әlgi ang patshasy sәlden song - qasqyrgha, qasqyr - týlkige, týlki ózinen әlsizdeu - qarsaqqa, aqyr ayaghynda baqa-shayangha ainalyp ketedi. Anyzgha sensek, týsti jorushy abyzdarda qapy joq. «Arystan - siz, qasqyr - ózinizden taraghan úldarynyz, ne­me­releriniz, odan keyingi shóbere-shópsheginiz - týlki men qarsaq, әri qarayghy úrpaghynyz baqa-shayangha ainalady» degen. Jeti atagha jeter-jetpes, eki ghasyrgha sozylar-sozylmas kezenning naq kórinisi. Qazaqtyng astaudaghy sugha salyp qoyghan shayanday otarlyq keyipke týserin on segizinshi ghasyr ortasynda Abylaydyng qasyndaghy aqylmannyng qapysyz boljaghanyna qayran qalasyz.
Han týsine kirgen baqa-shayan әlmisaqtan qazaq dalasyn mekendep keledi. Allanyng jaratqan jәndigi. Adamgha únasyn-únamasyn óz tirligi bar. Keyde ol tirlik, amal joq, adam әreketimen shektesedi. «Shayan shaghyp aldy» degen habar yqylym zamannan beri estilip qalatyn. Shayannyng týri kóp. Kóp bolghasyn kisige kezdespey túrar ma?!
Qyrdaghysy men qúmdaghysyn, túshy su men ashy sudaghysyn qosqanda shayannyng 35 myng týri eseptelgen. Arasynda kóp taralyp, jaqsy zerttelgeni de, bir ret kezdesip, mýlde zerttelmegeni de bar. Ony múhit suynyng 7 myng metrlik tereninen de, Gimalay tauynyng 7 myng metrlik biyiginen de tapqan. Minus 50 gradustyq ayazda qatqan múz astynan, plus 50 gradustyq qaynaghan qúm astynan shyqqan. Kamchatkanyng búrqyrap aqqan ystyq qaynarlarynda osy shayan tektester tirshilik etedi.
Ana bir jyldary Qarabúghazgha barghanbyz. Ol - Kaspiyding eng iri shyghanaghy. Tolyqtay Týrikmenstan aumaghynda. Jaghasynda Bekdash atty kent bar. Biz kórgende taza qazaqtar túratyn. Túz óndirumen ainalysady. Bir jaghy bitpes súrqay dala men ekinshi jaqtaghy tausylmas qarakók teniz arasynda aldynyzdan appaq әlem payda bolady. Jangha saya taptyrmas myna ystyqta qalay appaq qargha tap boldyq degen sezim biyleydi. Búl appaq әlem - qar emes, kәdimgi túz. Erte kóktemde Qarabúghazdyng suyn tereng arnalar jyryp, әitpese alyp sorghymen aidap, kóltabandar qúyady. Sosyn mamyrdan bastap búl aimaqty kýn tabagha salghanday quyrghanda әlgi tolqyghan qap-qara su keuip, tep-tegis appaq túz shyghady. Shetinen kertip, óndep, tendep, jan-jaqqa jónelte ber. Túz qúramy jaghynan әlemde Qarabúghazgha tendeser telegey joq. Biz Iordaniya men Izraili arasyndaghy Óli tenizdi kórgenbiz. Onyng suy mynaghan qaraghanda ainalayyn siyaqty. Tek jarnamasy jaqsy. Sonshama túzdy Qarabúghazda balyq jýzbeydi, baqa sekirmeydi, masa yzyndamaydy. Tek shayannyng artemiya atty týri mekendeydi. Ne degen tózimdi, jany siri jәndik desenizshi.
Shayan 200 million jyldan beri Jerdi mekendeydi. Kezinde qatar tirshilik etken diy­nozavrlardyng sýiekteri qurap qalghan. Shayan­nyng ýstindegi sauyty sonday sauytty dinozavrlar túsynda payda bolsa kerek. Ózi jer betindegi zandylyq boyynsha, alyptar aldymen ólip, qortyqtar úzaq jasaydy ghoy. Bir ózi bir tóbe syndy dinozavrgha qaraghanda, shayan - kózge ilinbes jәndik. Kóp týri kózge ilinbeydi, milliymetrding onnan eki bóligindey. Eng irisi - japonnyng tanqy shayany atalatyn týri. Aty aityp túrghanday, japon jaghalauyna jaqyn sulardy mekendeydi. Tyrbaq ayaqtaryn jazyp túryp eseptegen eken, úzyndyghy 3 metr 60 santiymetrge jetipti. Bizde qaptaghan tanqy shayandar sonshalyq iri de, úsaq ta emes. Zaysan kólining irgesindegi Aqjar auylymyzda túratyn jiyenimiz Didardyng aituynsha, túrqy - 20-25 santiymetr. Ara-túra 35 santiymetr­ge deyin jetetinderi bar.
Shayan óte ósimtal keledi. Bir joly 32 myng júmyrtqa tastaydy. Ónimdiligi odan on ese joghary tuystary kezdesedi. Zaysangha tap bol­­ghan tanqy shayan elu jyl erkin jasaytyn kórinedi.
Ne qaldy? Paydasy men ziyany. Ziyanynan bastayyq. Tenizdegi úsaq shayandar týbine jabysqan kemelerding dúrys jýze almaghany turaly aqparat bar. Ystyq әri ormandy jerlerde shayannan auru taraydy. Ontýstik-shyghys Aziyada qaptaghan shayan kýrish sharuashylyghyna ziyan әkeledi. Bizding kýrish egetin Qyzylorda oblysy men Almaty oblysynyng Balqash audanynda shayan­nan kelgen shyghyn joq. Jalpy, Zaysandaghy myna joyqyn shabuylgha deyin qazaq shayannan shyqqan shataqqa tap bolmasa kerek.
Ras, kóne zamannan býginge deyingi óleng men jyrda búl jәndik órip jýrmese de, ara-túra kezdesetin. Alpysynshy jyldary jas zertteushi Múhtar Maghauin kóne qoljazbalar men kitaptar arasynan suyryp shyqqan, toqsanynshy jyldary jas tolghaushy Bekbolat Tileuhanov sahna men efirde súnqyldatyp aitqan Qaztughan jyrau tolghauyn tyndanyz:
Balyghy tayday tulaghan,
Baqasy qoyday shulaghan,
Shyrmauyghy shókken týie taptyrmas
Balyghy kólge jylqy japtyrmas,
Baqasy men shayany
Kejidegi adamgha
Týn úiqysyn taptyrmas
Qayran mening Edilim!
On altynshy ghasyrda qazaqtardyng Edil boyynda jýrgenine, ol jaqta shayannyng kóp bolghanyna naqty dәlel! Ras, baqa shayannan belsendi bolsa kerek, bir shumaqqa eki ret iligipti. Hosh, Qaztughannan berige kóz salayyq. Myna Qytaydyng ótken ghasyrynda týrmening talqanyn tatpaghan qazaq aqyny az. Rekord jaryqtyq Qajyghúmar Shabdanúlynda bolsa, kógen basynda Aqyt qajy Ýlimjiúly túr. Asa sauatty jәne alghyr aqyn. Átten, joqtaushysy kelispey jýr, bizding topshylauymyzsha, Shәkәrimmen dengeyles. Arab, parsy, týrik, orys, monghol tilderin bilgen. Myna orys pen qytaydyng shekarasy bekimey túrghan shaqta Tarbaghataydyng beridegi bókterinde kóp jýrgen. Sankt-Peterburg pen Qazan baspalarynan kitaptar shyghartqan. «Seyfýl Mәlik -Bәdighúl Jamal» dastanyn audaryp bastyrghan. Ózining birneshe dastany shyqqan. Oryssha biletindigining bir mysaly: «Ayqap» jurnalyna joldaghan maqalalaryna «A. Altayskiy» degen laqap at paydalanghan. Mekkege qajylyqqa barghan. Jiyrmasynshy ghasyr basynda Altay aimaghyndaghy kerey elining qazysy, qazirgishe soty bolyp saylanghan. 1939 jyly Gomindan biyligi tútqyndap, 1940 jyly azaptap óltirgen. Aytynyzshy: taghdyry qay jaghynan Shәkәrimnen kem týsedi? Jyry she? Jyry súrapyl. 1960 jyldary Qytaydan qayta kelip, «Lenin joly» sovhozynda qoy baqqan Kóken Qalibaev degen qariya sol Shәkәrim men Aqytty auyzdan tastamaytyn. Eki qajynyng jyrlaryn biz - jas shopan, eki tau arasyndaghy óriste estip edik. Qoyshy Kókennen estigen jyrlarymyzdy «Qazaq ensiklopediyasy» redaksiyasy 2000 jyly shygharghan «Eki myng jyldyq dala jyry» atty poeziya antologiyasynan jolyqtyrdyq. Anda qúlaqpen tyndadyq, múnda kózben oqiyq:
Bir Qúdaydan basqagha
Bas kesse de bas úrma!
Úyattan ólmey er jigit
Ósek sózdi tasyr ma?
«Janym, janym» dese de
Jat qotyryn qasyr ma?
Jigering bolsa, jigitter,
Jigindi bólip ashylma!
Búdan bir ghasyr búrynghy aduyn jyr әli kýnge manyzdy. Qazaq bolam degen azamattyng úranyna layyq. Sol Aqyt qajyny oqy otyryp biz shayandy da taptyq:
Malym kóp dep quanba
Esep qylar kýn bolar.
Qayyr-zeket bermesen
Esek qylar kýn bolar.
Qylghan ising Qúdaygha
Ghayan bolar kýn bolar,
Zeketsiz mal - jylan men
Shayan bolar kýn bolar.
Qajy óleninde jylan men shayannyng qatar kelui zandylyq: ekeui de shaghady, ekeui de uly. Jylannyng uy tisinde ekenin bәrimiz bilemiz. Shayannyng uy qayda? Oilanyp qaldyq. Jauabyn izdep qaydaghy bir zoologiya kitaptaryn aqtaryp әure bolmadyq. Tórde túrghan Abaydyng kitabyn qolgha aldyq:
Qúiryghy - shayan, basy - adam, Bay­qamay senbe qúrbygha. Jyl­myny syrtta, ishi aram,
Kez keler qayda sorlygha.
Ótip bara jatqan zamannyng biyi, ornyghyp jatqan zamannyng agha súltany bolyp ótpeli dýniyedegi óz ornyn saqtaghan Qúnanbaydyng bel balasy әkeden kem tumasa kerek. Ol alda keletin zamandardyng bәrinde qazaqtyng manday aldy aqyny degen ornyn saqtasa, óz zamany ýshin ghúlama edi. Bilgendikten jazyp otyr: shayan qúiryghymen shaghady. Qúmda jýrgende san ret bayqadyq, qater tóngende basyn emes, qúiryghyn kóterip aibat shegedi.
Jalpy, mal baqqan qazaq ýshin sudaghy shayan­nan qúrghaqtaghysy qauipti bolypty. Ólenge, negizinen, qúrlyq shayany kóp ilikken.
Qazaqtyng jyrlarynda ghana emes, orystyng mysqylshysy Krylovta shayan bar. Ol sugha shortandy salyp, shayandy jerge jiberedi. Kóktegisi - aqqu. Tartatyn jýkteri - bir arba. Esinizge týsti me:
Jýk aldy shayan, shortan, aqqu bir kýn,
Jegilip tartty ýsheui dýrkin-dýrkin,
Tartady aqqu kókke, shayan keyin
Júlqidy sugha qaray shortan shirkin.
Ivan Andreevich Krylov tuyndylaryn audaryp, «Qyryq mysal» degen atpen 1909 jyly Peterburgten bastyryp shygharghan - Ahmet Baytúrsynúly. Sovet zamanynda Baytúrsynúlynyng atyna tyiym salyndy. Al orystyng Krylovyna esh tosqauyl qoyylghan joq. Sondyqtan búl mysaldy qaytadan bas­qalargha audartypty. Álbette, Ahannyng audarmasynday qaydan bolsyn! «Esek attay jel­meydi» deydi qazaq. Búl da - basqa sózding soraby, biz shayan tónireginen shyghyp ketippiz-au.
Shayan, aqqu, shortandy bir arbagha jekken Krylov, shamasy, ýsheuining tartu kýshteri ózara teng dep tapsa kerek. Quat birligin mehanika ghylymynda «1 at kýshimen» esepteydi. Búlardyki sonyng jýzden bir bóligine jetpeytin shyghar. Kezinde akademik Joldasbekovke aspirant bolsaq, qazir-aq eseptep berer edik. Biz - sóz sonynda ketken paqyrmyz. Basqa akademik Zeynolla Qabdolovqa shәkirtpiz. Ol kisi әdebiyet teoriyasyn oqytqan. Ádebiyet ertegi, batyrlar jyrlary men anyzdardan bastau alady. Biraq onda Abylay turaly anyz oqulyqtargha kirmeytin. Otarshyl ozbyr imperiyagha sonyndaghy baqa-shayan emes, basyndaghy arystan Abylay aty qorqynyshty edi.
Anyz ben jyrlardaghy kespirsiz, kesapatty obraz týrindegi shayannyng naqty ómirde búryn shabaq oinaghan túnyq kólimizding týbin jaulap aluy - han týsine qatysy joq ekologiyalyq kelensizdik. Biraq bizge bәribir de sayasy astary bar siyaqty kórinedi.

KÓLBENDEGEN KÓRINISTER

Mynau bir artyq, bir kem dýniyede qansha kórinister kórdik eken, ózi?
Sonyng biri Germaniyada aldan shyqqan. Nemis eli tiyanaqty. Artyq danghazagha attap baspaydy. Keshki toghyzdan keyin kósheden beysauat eshkimdi kórmeysiz. Múnyng qasynda tangha deyin dumandatatyn Amerika bizge kelinkireydi.
Biz toqsanynshy jyldar ortasynda bir aiday Bonn qalasynyng irgesindegi Reymagen atty qalashyqtyng dәm-túzyn tatqanbyz. Ayaqqa qúighan astay shaghyn, qyzdyng jighan jýgindey kóz tartarlyq qalanyng bir irgesin tau jotasy qymtap jatsa, ekinshi irgesin kómkerip Reyn ózeni aghady. Mektepte jýrgen kezimiz sosialistik jýiening kapitalistik jýiege qara kýieni ayamay jaghatyn zamanyna tap kelgendikten, oqulyqtardyng birindegi «Reyn - Evropanyng klaokasy» degen sóilem este qalypty. Batys óndirisining býkil qaldyq suy osy ózenge qúiylady deytin. Joq, biz kórgende Reynning suy túnyq. Móp-móldir. Álde oqulyqtaghy ótirik, әlde Batys Europa ekologiyasyn týzetti, ony indetuge uaqyt joq.
Reynning eki jaghasynda bir-birine qarama-qarsy salynghan beket qaqpalar túr. Búryn arany kópir jalghastyrypty. Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde odaqtastar kópirding ortasyn qiratyp ketken. Jaghadaghy beketteri sau qalghan. Soghystan song bir emes, eki Germaniyany qalpyna keltirgen nemister Reyndegi osy kópirdi týze­megen. Kire beris beketterin eskertkish retinde qaldyryp, ishin múrajaygha ainaldyryp ji­beripti.
Túnyq ózenning ortasymen ýzdiksiz ary-beri jýk tasyghan barjalar, jolaushylar mingen kemeler jýzip jatyr. Beybit ómirding qanyq boyauyn­day bolyp balyqshylar jolyghady. Mine, balyq mәselesinde Reynning qinalatyn túsy bar. Jerdegi jaulaushy tabanyn jaltyratsa da, ózendegi jaulaushynyng keter týri kórinbeydi. Ol qanday basqynshy? Qytaydyng tanqy shayany!
Qazaqtyng Zaysanyn endi jaulap jatqan jatjerlik jәndik Batys Europany shulatqaly bir ghasyr bolypty. Alghash 1912 jyly 29 qyrkýiekte nemisting Vezer ózenining bir salasy Aller ózeninen balyqshylar búryn kezdespegen shayan týrin ústaydy. Arada eki jyl ótkende búl beytanys jәndik Eliba ózenining basqy saghasynda balyq toryna shyrmalyp shyghady. Túrqy júdyryqtan kem emes, al qyshqashtaryn týk basqan. Sodan ony «týkti shayan» ataydy. Arada jiyrma jyl ótkende nemisshe týkti, bizshe tanqy shayan Vezer ózeninen batysqa qaray 400, al shyghysqa qaray 900 shaqyrym aumaqty jaulaydy. Reyn men Oderding týbin jaylap, Soltýstik tenizding tórine jetedi. Sol tenizde armansyz kóbeyip, endi oghan qúyatyn úsaq ózenderdi basyp alugha attanady. Esin sonda jighan Batys mamandary shaghyn ózenderge bógetter salghyzyp, kidirgen týkti shayandy milliondap qyrghyzady. Óitkeni búl jatjerlik jәndik ózender men kólderdegi balyq sharuashylyghyna orny tolmas ziyan keltirgen. In qazyp, bógetter men toghandardyng týbin qopsytqan.
Osy tústa ornymyzdan atyp túrdyq. Zaysangha jetken tanqy shayan bayaghy kóktemde shortan órleytin Boghas, Bazar, Qarghybamen tau bókterine deyin jetip jýrmesin! Endi túspalshyl Abaydy qoyyp, tereng ghylymy zertteulerdi izdestirdik. Álgi túnyq sudyng balyghyna byqpyrt tiygen «týkti kәpirmen» soghysqan Batys ghalymdarynyng enbekterin qarastyrsaq, qyshqashy týkti shayandar, shynynda, ózenning eng bastaularyna deyin barady eken. Jaghanyng bәrine in qazady. Úsaq balyq ataulygha mәtibi. Ózenning ón boyyn bes jylda toltyrghan song tenizge qaray attanady. «Tәuligine 10 shaqyrym jyldamdyqpen ózendi qúldilaghan myndaghan týkti shayandy kóruge bolady» dep jazypty nemisting bir tabighat zertteushisi. Qysta qaytedi? Osy biz oryspen bir memleket bolyp otyrghanda jaulaugha kelgen sol nemister qatty qysqa shydamap edi, ózi? Joq, týkti, tanqy shayan qysta ózen men kól týbinde batpaq arasynda jatyp, su jylynghanda joryghyn jalghastyrady.
Reyn men Oder jaghasynda jýrgende týkti, qyshqashty maqúlyqtyng búl ózenderge qalay payda bolghanyn súrastyrghanbyz. Sóitsek, 1911-12 jyldary Qytay temirjol salyp, oghan Germaniyadan parovozdar satyp alady. Nemister otarbany ýlken kemelermen jetkizip beredi. Qaytarda búl kemeler tolqyn quyp, jel aidap ketpeytindey salmaq bolu ýshin trumderine su toltyrady. Germaniyagha kelgen song ony aghyzyp tastaydy. Mine, sumen birge «týkti shayannyn» úryghy top etip nemis jerine týsken.
Zaysangha qúyatyn Qara Ertis Qytay jerinen bastalady. Ol el keyingi jyldary ontýstik-shyghystaghy eniske aghatyn ózenderdi soltýstik-batystaghy búiratqa qaray keri aghyzyp jatyr. 2010 jyly Reseyding birqatar ghalymdary búghan alandaushylyq bildirgen. Biraq ana jaq shybyn shaqqanday elemedi. Sol joba hansu halqyna ghana emes, tanqy shayangha da jana óris ashqan siyaqty.
Tanqy tuystasy top ete týspey túrghanda Europanyng sularyn ejelden óz shayany mekendeytin. Ol - bizding Ertis pen Esilde, Jayyq pen Ilede, olardan basqa jýzdegen úsaq ózender men shaghyn kólderde jýrgen kәdimgi shayan.
Ilening tómengi aghysyn Abylaydyng nemeresi, atasynyng týsi boyynsha kókjal Kenesary patshagha qarsy búlghaq kezinde bir jyl qystaghan. Sodan ol jer Qamau atalghan. Qamaudaghy Ile men Naryn suynda shayan kóp edi. Esilde әli shayan jetkilikti. Syrtqy ister ministrliginde isteytin Bolat dosymyz týski tamaq kezinde bilegin týrip jiberip, Astanany ekige jaryp jatqan ózen jaghasyndaghy beton shegenining astyna qolyn tyghady.
- Bar eken, - dedi de, qolyn ekinshi sozghanda jybyrlatyp shayandy alyp shyghady.
- Qaydan bildin?
- Qyshqashymen tisteledi emes pe?!
«Ýndemegen ýidey pәleden qútylady» degen - osy. Qyrdaghy qazaq maqaly sudaghy maqúlyqqa әli jetpepti, әtten.
- Múny qaytesin?
- Tura qazir asyp jeymin.
- Qashannan beri jeysin?
- Germaniyadaghy elshilikte istegeli. Múny nemisterden ýirendim...
...Ghalymdardyng anyqtauynsha, adamdar shayan jeudi sonau neolit dәuirinen bastaghan. Ony Georgian kýntizbesi boyynsha tek «R» әripteri bar ailarda aulaghan dúrys deydi bil­gishter. Demek, «sentyabri» - «apreli» aralyghy qamtylady. Atauynda «R» әrpi joq «may» men «avgust» arasyndaghy tórt ay kirmeydi. Búl kezende, birinshiden, shayan úryq shashady, ekinshiden, ózining sauytyn janalap, týleydi. Túrqy on santiymetrden asqan shayan jeuge jaraydy. Onday boygha ie bolu ýshin búl jәndik ýsh jyl ósui kerek. Qazaqy eseppen, «dónen» atanatyn jyl.
Shvesiya shayan jeude nemisterden qalys­pasyna búl elge barghanda kuә boldyq. Tipti arnayy shayan jeu ailyghy ótedi. Ol aida maylyqqa deyin shayan sureti salynady. Europadan әridegi Amerika Qúrama Shtattarynyng Jana Orlean qalasynda shayandy jyldam jeuden jarys ótip túrady. 2011 jyldyng chempiony - Sonya Tomas degen әiel. Qazir amerikalyq bolghanmen, shyqqan tegi - kәris eken. On minutta bir jarym kelisin sypyryp-siyryp soghyp alypty.
Toqsanynshy jyldardyng sonynda osy Almatyda bir joldasymyz shayan jeymin dep, sauytyn qosa jútyp jibergen. Ol asqazanda qorytylmaytyn pәle eken. Ishegine kóldeneng túryp qalsyn. Týrkiyada operasiya jasatyp jany qalghan. Sonya Tomastyng jyldamdyghyn kórgende sol dosymyz eriksiz esimizge týssin.
Sonyanyz búryn da jәndikterden jasalghan taghamdardy jeu jarysynda erkekterge shang qaptyrghan. Aytalyq, on minutta tanqy shayan etinen jasalghan 46 kotletti qylghyta salghan. Soghan qarap semiz bireu me desek, qayystay qatqan kelinshek. Óz salmaghy - 45 keli. Qarap túryp Abaydyng bayaghy:
Qara qatyn degende qara qatyn,
Ýzip-júlyp alyp jýr qanaghatyn.
Ala jazday bayyng kep bir jatpaydy,
Qazaqtyng ne qylasyng sharighatyn, - dep bas­talatyn qaghytpasy kómekeyge keldi.
Sosyn bala kezimizde jattaghan jәne bir taqpaq bar edi. Audarma. Alghashqy núsqasy Europada payda bolghan. Odan orys, orystan qazaq audarghan. Múzafar atamyz redaktor kezinde «Baldyrghan» jurnalynda jariyalanghan:
Robin Bobin týk qoymay,
Bәrin-bәrin qúrtty, oibay, - dep, әlgi meshkeyding qúiryqtary tegenedey on qoydy, mýiizderi shanyraqtay bes ógizdi, aidarlary altyn jalatqanday qyryq qorazdy jәne basqasyn jalmap jegeni turaly edi. Taghy bir jarysta 67 júmyrtqany birden jep ketken Sonya Tomas sodan kem emes siyaqty.
Shayan jeu jaghynan Fransiyanyzdyng qa­lyspaytynyn kórdik. Parij ben Ruan arasynda qayda barsanyz da osy su jәndiginen jasalghan jensik as aldan shyghady. El astanasynan soltýstikke qaray Berk-sur-Mer degen qalashyq bar. Onda jyl sayyn batpyrauyq úshyrudan halyqaralyq festivali ótedi. Biz batpyrauyq úshyryp túrghan eresek adamdardy Pәkistan men Qytaydan kórgenbiz. Búl ermek Shyghysqa tәn dep jýrgenimiz beker eken. Jyl sayyn Fransiyadaghy festivalige Pәkistan, Qytaymen qatar Avstraliya, Amerika jәne Europa elderining әuesqoylary jinalady. Úshyratyn batpyrauyqtary arasynda ai, qoltyrauynmen qatar tanqy shayan beynesin kórgende bas shayqadyq.
Búl jyry tausylmas shayandy taghy qaydan kórip edik? E-e, ata-ana retinde qazaq-týrik liyseyindegi jinalysqa barghanda. Jinalys biologiya kabiynetinde ótti. Kórneki qúraldar aghylshynsha. Sonyng biri - jogharydan tómen qaray satylanghan keste. Eng tómende jal­ghyz arystan jatyr. Kelesi satyda oghan qabylan, jolbarys qosylady. Demek, mysyq túqymdastar. Odan әrgi satyda búl topqa it pen qasqyrdy qosypty. Jyrtqyshtar otryady. Odan búghy, qaban, taghy birdenelar qosylghan klass. Odan qarasy kóbeygen satyda kit jýr. Demek, sýtqorektiler. Sosyn qústar qosyldy. Búl - omyrtqalylar. Eng sonynda omyrtqasyz shayan men órmekshini qosyp - «animal»dep jazypty. Demek, barlyq tiri әlem. Taqta aldyndaghy kómekshi qúralgha ilikkeni az kórinse kerek. Artqa qarasaq: sóre ýstindegi shyny qúty ishinde әlde spirtke, әlde basqa móldir eritindige batyrghan shayannyng jәne birneshe týri túr. Qayda barsan, shayan shyghady. O, Alla! Qalay deseng de, «Qorqyttyng kórinen» tәuir.

DÁUIRLEGEN DÁSTÝRLER

Mynau bir artyq, bir kem dýniyede qansha
dәstýrge qanyqtyq eken, ózi?

Shayan - Europanyzda jensik as bolsa, Qytayda kýndelikti tamaq. Ejelgi kәsipshilik. Bayyrghy últtyng dәstýri boyynsha tamaq eki týrge bólinedi. Birinshisi: ystyqtatady. Ekinshisi: salqyndatady. Et, shay, ashy túzdyq, әlbette, araq birinshi topta. Ekinshi topta kýrish, kókónis, soya, balyq pen shayan bar. Azyqtyq shayan tiridey satylady. Ólgenining etinen adam ulanady. Tiri shayandy qaynaghan túzdy sugha salyp pisirip jeysiz be, ystyq tabadaghy maygha salyp quyryp jeysiz be, óz erkiniz.
Shayandy tiridey satu ýshin qytaylar týrli tәsil tapqan. Ádette qaghaz qoraptargha eki-ekiden tórt qatar etip segizin salady. Sosyn dýkendegi tonazytqyshqa qoyady. Shayan bes gradus salqyn auada úzaq uaqyt qimylsyz tiri jatatynyn anyqtaghan búl qytaylar. Jeytin tamaghy sol bolghan son, әlbette, jay-japsaryn biledi.
Qorapqa qalay salatynyn arnayy kórdik. Ýlken astau ishi byqyghan shayan. Odan sýzip, jiyrma-otyzdayyn kishirek astaugha tastady. Búl astaudyng qasynda eki buushy otyrady. Olar úzyn jipting bir úshyn auyzgha tistegen. Bir qolymen shayannyng segiz ayaq, eki qyshqashyn bauyryna býktep jiberedi. Domalanyp qalghan shayandy ekinshi qolgha ústaghan jippen eki ainaldyryp oraydy. Endi asty-ýstinen eki ainaldyryp, jipti buyp tastaydy. Qausyrylghan shayan qaynaghan qazangha, shyjyldaghan shónkege týser sәtke deyin qaghaz qorapta qimylsyz jatady.
Biz armansyz tamashalaghan búl tәsil eskirip barady eken. Aytalyq, siz segiz emes, bar bolghany bir shayan izdeysiz. Aynalasyn avtomattandyrghan qytaylar múnyng jolyn oilap tapqan. Ol ýshin shayandy jippen buyp әure bolmaydy. Tanqy shayannyng túrqyna say plastik qaptama jasaghan. Ishine shayandy salady da, syrt etkizip jauyp tastaydy. Plastikting túrqy ghana emes, týsteri de san qily. Biri tóbesinen, biri belinen, biri astynan ashylyp-jabylady. Búl qaptamany metro men dýken esigindegi avtomattyng ishine salady. Qatar-qatarymen. Sosyn kósheden ýiine bara jatqandar tiyisinshe 50, 40, 30, 20 yuanidy avtomatqa engizse, syrt etip qajet shayan aldyna domalap týsedi.
Múnday avtomattar aldymen Nankin qalasynda payda boldy. Sosyn Shanhay pen Beyjinge jetti. Avtomattyng ishi, biz jogharyda aitqanday, Selisiy boyynsha bes gradus. Eger shayan óli shyqsa, kompaniya onyng ornyna bes tiri shayan beredi.
- Osy kezge deyin avtomatta birde-bir shayan ólgen emes, - deydi kompaniya ókili Shiy Tuyanchjiy.
- Bәrekeldi! - degennen basqa ne aitasyn!
Qalay deseng de, shayan jeu qytay halqynda últtyq óner dengeyine jetipti. Han Szysyani degen ústanyng sheberhanasyn tamashaladyq. Onyng kәsibi - shayandy borshalap jeytin aspaptar jasau. Qazaq er-túrmangha qalay mәn berse, shayannyng asay-mýseyi odan kem emes kórinedi.
Álgi qazaqtyng er-túrmany kýmisten bolsa, mynalardyng shayandy jeytin aspaby da týgel kýmisten. Birinshisi: aldygha qoyatyn sharshy kýmis. Tabaq emes, beti birtegis. Ortasynda - shekip salghan shayan sureti. Han sheber suretti aldymen qaghazgha qara siyamen salady. Sosyn kýmisting betine japsyryp, týgel shekip shyghady. Taqta betinde shayan bederi qalady. Ekinshi aspaptyng sheti tórtbúrysh, ortasy oiyq. Bala kezde siya qúighan dәuitimiz siyaqty. Ýnilip qaraghan jan dәuitting ishinen de shayan bederin bayqaydy. Sosyn balgha. Sosyn qyrghysh. Sosyn qayshy. Sosyn qyshqash. Sosyn eki týrli pyshaq. Biri otashynyng qandauyrynan aumaydy. Bәri kýmisten.
Osyny aldygha jayyp tastap, jaqsylap shayan jeuge otyrasyz. Kýmis sharshygha shayan salynady. Shalqasynan. Sebebi astyda qalghan sauyty túzdyqtyng aghyp ketpeuine qolayly. Túzdyq kýmis dәuitke qúiylady. Qytayda otyz týrli as tartsa, keminde onynyng óz túzdyghy bar. Qayshy - bunaq ayaqtardy qyrqugha. Balgha men qandauyr - sol ayaqtardyng jilikterin shaghugha. Qyshqash - jilik ishindegi jiptiktey maydy suyryp alugha. Qyrghysh - sauyt ishinde taramystay et qaldyrmay tegis qyryp shyghugha.
Tura osylay jelingen shayanda arman joq shyghar.
Sóz sonynda sudaghy jasyl shayannyng piskende nege qyzaryp ketetinin aita ketelik. Bayaghy Abaydan «bilgenge - marjan» degen sóz qalghan. Shayan sauytynda karotin kóp. Ol, aitalyq, sәbizde de jetkilikti. Sәbiz sodan qyzghylt. Al tiri shayannyng karotiyni týrli belok­tarmen aralas jýrgen song jasyl, kókshil, buryl týster beredi. Suda qaynaghan kezde beloktar bólinip ketip, qalghan karotin shayandy qyzartady.
Osymen shayan haqyndaghy bayan... tәmam. Bizding tarapymyzdan.

Qazaqstan-Týrikmenstan-Germaniya-Shvesiya-Fransiya-Qytay

«Ana tili» gazeti

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522