«Bizding elge arnap jer serigin shygharatyn reseylik zauyttyng habar taratatyn jәne baylanys ornatatyn gharysh apparattaryn jasauda eshqanday tәjiriybesi bolmaghan. Búl degenimiz - reseylik zauyt qazaqstandyq salyq tóleushilerding aqshasyna tәjiriybe-sarap jasap, ózining tehnikalyq quatyn jaqsartyp otyr degen sóz.
Reseydegi M.Hrunichev atyndaghy memlekettik gharyshtyq ghylymiy-óndiristik ortalyqpen kelisimshart jasalghanda, birden eki jer serigine tapsyrys berilgen. Yaghny eki sputnikting de negizgi tehnikalyq jәne qyzmettik tújyrymdamasy úqsas. Búl - «QazSAT-2» de «QazSAT-1»-ding kebin kiii әbden mýmkin degen sóz», - dep mәlimdedi Mәjilis deputaty Erjan Rahmetov sәrsenbidegi jiynda Ýkimet basshysyna joldaghan saualynda. Mәselening mәnisine terenirek ýnilu ýshin, biz Erjan Orazúlyn ashyq әngimege tarttyq.
Jas qazaq: Siz Ýkimet basshysyna joldaghan saualynyzda «QazSAT-1»-di saqtandyrghan sheteldik kompaniyalar shyghyndy «tóleuden bas tartuda» dep qaldynyz. Sonda «QazSAT-1» úshty-kýili joghalghan 2008 jyldan beri saqtandyrushylar bir tiyn da tólemegen be? Erjan Rahmetov: Juyrda Mәjiliske bas súqqan «Qazgharysh» últtyq gharysh agenttigi basshysynyng orynbasary Meyirbek Moldabekovten: «QazSAT-1»-ding aqshasy qaytaryldy ma?» - dep súraghanymyzda ol: «Saqtandyrushy kompaniyalarmen júmys istep jatyrmyz» degen syrghytpa jauap qayyrdy. Biraq ghalamtorda «Saqtandyrushy kompaniyalar «QazSAT-1»-ding aqshasyn tóleuden bas tartty» degen aqpar tarady. Mening saualym da sodan tuyndap otyr. «QazSAT-1»-ge júmsalghan 65 mln dollardy qashan qaytarady? Álde, qaytarmay ma? Osy saualdyng jauabyn berui kerek. Mine, ekinshi jer serigin biylghy jazda (mausymda ma, shildede de me әli belgisiz) úshyrayyn dep jatyrmyz. Al sol sputnik birinshisining kebin kiyip jýrmey me? Óitkeni, M.Hrunichev atyndaghy ortalyqtyng onday habar taratatyn gharysh apparatyn jasaudan eshqanday tәjiriybesi joq. Zymyran tasu jaghynan onyng myqty ekeni ras. Mening oiymsha, hrunichevtikter bizding salyq tóleushilerding aqshasyna synaq jasap otyr. Sondyqtan, biz últtyq gharysh agenttiginen shynayy aqparat berudi ótindik. Esep komiytetining esepteuine qaraghanda, 7 363,3 mln tenge kólemindegi saqtandyru qarjysyn qaytaru mәselesi әli kýnge sheshilmegen. Ýsh jyl ótse de, saqtandyrushy tarap búl aqshany tólemedi. Keybir sheteldik saqtandyrushy kompaniyalar tólem tóleuden bas tartty degen derek keltiriledi. Biraq ol aqshanyng nege býginge deyin tólenbegeni turaly eshkim jaq ashpaydy. Qúzyrly mekemeler qayta saqtandyratyn kompaniyalarmen júmys jýrip jatqanyn aitqanmen, ol qarjy qashan tólenetinin jan balasy bilmeydi. Maghan bir týsiniksiz nәrse, elimiz gharysh salasyndaghy tәuekelderdi tómendetu jónindegi tәjiriybeni nege paydalanbaytyny. Dýniyejýzinde jer serigin jasau eng myqty biznes kózi dep sanalady. Ony jasap basqalargha satady. Ol - tynshylyq әreketterge, habar jetkizuge, teledidargha, telefongha, belgili bir baghytqa barugha, jol kórsetuge óte tiyimdi. Yaghny onday sputnik bizge de qajet. Biraq әlemde synaqtan sýrinbey ótken tәjiriybe bar. Nege biz sol tәjiriybeni paydalanbaymyz?.. Álgi M.Hrunichev atyndaghy ortalyqpen kindigimiz baylanyp qalmaghan shyghar?.. Ekinshiden, saqtandyrushylar nege shyghyndy qaytarmaydy? Jelge úshqan aqshamen qosa «Qazaqstannyng sputniygi qúlady» degen bedelimiz de bylghandy. Sondyqtan, ekinshi sputnik birinshisining bylyghyn qaytalamasyn dep, saual joldadym. «Saqtandyrushylarmen kelissózder jýrip jatyr. Búl kommersiyalyq qúpiya» deydi. Jaraydy, qúpiya bolsyn-aq. Alayda, «QazSAT-1» qanghyp ketkeli ýsh jyl ótti ghoy. Jas qazaq: Zymyran demekshi, Saryarqagha әli zymyran jauyp jatyr. Tipti olardyng qaldyqtary auyldardyng irgesine qúlauda. Biylghy jyldyng qantar aiynda Qaraghandy oblysyndaghy Aqtoghay audanynyng Kejek auylynyng irgesine zymyran týsti. Biraq ol eldi mekenning túrghyndaryn dәrigerlik tekseruden ótkizgen, ótemaqy tólegen tiri jan joq. Ayta-ayta jauyr bolghan búl mәsele sheshile me, sheshilmey me? Erjan Rahmetov: Búl mәseleni týpkilikti sheshu ýshin «Gharyshtyq qyzmet turaly» zang qabyldauymyz kerek. Kezinde onday zannyng jobasy Ýkimetten Parlamentke kelgen-di. Biraq biz oghan kóptegen týzetuler engizdik. Konseptualdy týzetuler kóbeygen son, Ýkimet ol zang jobasyn qaytaryp aldy. Ondaghy sebep - birqatar ratifikasiyalarmen sәikessizdigi. Biraq qazir jana zang jobasy kelip týsti. Júmys jýrip jatyr. Sol jobada deputattardyng maqsattyq ótamaqylar turaly týzetuleri bar. Mysaly, bireuding ýii qúlady ma, túrghyzyp berui kerek. Maly qyrylyp qaldy ma, sonsha mal berilui kerek. Sodan son, zymyrannyng úshatyn traektoriyasyn halyq aldyn ala bilui tiyis. Sóitip, saqtanyp otyruy kerek. Búlardyng barlyghyn zangha týzetu retinde kirgizgenbiz. Jas qazaq: Býgin Mәjiliske kelgen Múnay jәne gaz ministri Sauat Mynbaev: «2015 jylgha qaray ózimizdi múnay ónimderimen tolyq qamtamasyz etip, shiykizatqa tәueldilikten qútylamyz», - dedi. Kedendik Odaq qanatyn keng jayghan son, janar-jaghar, may baghasyn kýshtep ústap túra alamyz ba? Erjan Rahmetov: «Halyqtyq janarmay» dep atalatyn AIY-92 benziyni qazir bizde 40 payyz jetispeydi. Ol Reseyden jәne basqa memleketterden keledi. Múnay jәne gaz ministri aitqanday, ýsh zauytymyz jóndeuden ótip, múnay ónimderining týrleri kóbeyse, onda naryqty retteu kerek emes. Býgin 40 payyz jetispegen son, «Múnay ónimderining jekelegen týrlerin óndirudi jәne olardyng ainalymyn memlekettik retteu turaly» zang qabyldadyq. Múnay ónimderin shygharugha tyiym salynghaly bir jyl boldy. Resey de solay isteude. Sonymen qosa, bizding 7 myng shaqyrym shekaramyz bar. Bireu kirip, bireu shyghyp jatyr. Mәsele sonda, múnay ónimderi bizge Reseyden keletin edi, ony jauyp tastady. Al janar-jagharmay bizde jetispese, әriyne, bagha ósedi. Ministr de osyghan alandauly, onday kepildik joq bolsa qalay beredi?.. Ózimizding zauyttar ishki súranysymyzdy tolyqtay qamtamasyz ete almay otyr. Onyng ýstine, Reseyding baghasy bizdikinen joghary. Ertengi kýni janarmay bizge jetispese, nege syrttan әkelmeymiz? Áriyne, әkelemiz.
Súhbattasqan Tólen TILEUBAY
«Jas qazaq» gazeti
|