Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2301 0 pikir 14 Mamyr, 2011 saghat 17:21

Júmamúrat Shәmshi. Kógildir ekrannyng keri әseri

Búl mәsele búghan deyin de aitylghan. Tipti, jauyr bolghan taqyryp deytinder bar. Alayda kógildir ekrannyng «jemisin» kýn ótken sayyn balamyzdyng boyynan kórgesin beyjay qaray almay, búl taqyrypqa qayta oralady ekensin. Zertteushiler telearnanyng adamgha beretin paydasynan góri, keltirer ziyany kóbirek ekenin, mәdeniy-ruhany qúndylyqqa qarsy baghyttalghan joyqyn joryghyn aityp, dabyl qaghyp otyr. Olardyng aituynsha, kógildir ekran adamdy bayqalmaytyn stress jaghdayynda ústaydy eken.

Búl mәsele búghan deyin de aitylghan. Tipti, jauyr bolghan taqyryp deytinder bar. Alayda kógildir ekrannyng «jemisin» kýn ótken sayyn balamyzdyng boyynan kórgesin beyjay qaray almay, búl taqyrypqa qayta oralady ekensin. Zertteushiler telearnanyng adamgha beretin paydasynan góri, keltirer ziyany kóbirek ekenin, mәdeniy-ruhany qúndylyqqa qarsy baghyttalghan joyqyn joryghyn aityp, dabyl qaghyp otyr. Olardyng aituynsha, kógildir ekran adamdy bayqalmaytyn stress jaghdayynda ústaydy eken.

Psihologtar telemaniyany esirtki, ishimdik sekildi teris әdettermen qatar qoigha bolady degen qorytyndy jasady. Búghan qosa, zertteushiler teledidardyng tanymdyq, taghylymdyq әserinen góri, kórermenge baghyttalghan emosiyalyq soqqysy basym deydi.
Baqylau nәtiyjesinde, ýsh aptadan keyin adamnyng teledidar arqyly kórgen bilimi qúmgha singen suday joghalghan, al kónil- kýiindegi әser qaz-qalpynda qalghan. Múnday ghylymy tújyrymdardy tizip, aityp shyghugha bolady. AQSh týrmelerindegi qylmyskerlerding 65%-y ekran keyipkerlerine eliktep zang búzghandyghyn, al 25%-y úrlyq pen beybastaqtyqty ýiretken «teleústazdaryna» alghysy sheksiz ekendigin aitady. Japoniyada pokeman qaltaly qúbyjyqtar jayyndaghy mulitfilimning bir seriyasynyng kórsetiliminen keyin qoyanshyq auruy ústaghan 625 bala auruhanagha týsipti.
Alysqa barmay-aq, bizding elde janaghyday mulitfilimderdi kórip alghan jeti jasar Ayghanym alty ailyq inisin besinshi qabattan tastap jibergenin nemen týsindiremiz? Bala tua sala búzylmaydy. Jaman әdetti kórip, bilip, estip, eliktep búzylady. Ekranda kórgeni atys-shabys, úrys-keris, qatygezdik әperbaqan úr da jyq kórinis kóbeyip ketti.
Bizding ghalymdar 2010 jylghy qorytyndy boyynsha, TMD elderi arasynda Qazaqstanda Reseyden keyingi ekinshi orynda 20 jasqa deyingi balalar arasyndaghy suisid sanynyng kýrt ósuin aityp jәne búghan ekrannyng kóp әser etetindigin janúshyra jetkizude. Qazaqstanda óz-ózine qol júmsaghan 18 jasqa deyingi jasóspirim sany bir jylda 870, al búl qadamgha talpynys jasaghandar sany 1296-gha jetken.
Vashington uniyversiytetining ghalymy Frederik Simmerman 1500 balany 3 jastan 12 jasqa deyin baqylay kele, teledidardy tórt saghattan asa qaraytyndardyng búzaqy bolu yqtimaldyghy 30 payyzgha artatyndyghyn dәleldegen. Odan tys, eresekter arasynda da, kýnúzaghyna teledidar kóretinder, búzaqylyq әreketterge baru etek alypty. Katar memleketining aty shuly «Ál-Jazirasy» 2005 jyldan bastap jer serigi arqyly taratylatyn sheteldegi arabtargha arnalghan 50 payyzy arab produserlerining ónimderimen jabdyqtalghan JCC arnasyn ashqan. Izraili de qalys qalyp jatqan joq, onyng VAVY TV telearnasy da dýniyejýzi boyynsha taralady. Japoniyagha kelsek, onda últtyq bilim beruding teledidar jýiesi qalyptasqan. Aghylshyndardyng Londonda balalar telearnasynyng ashylghanyna 65 jyl boldy.
Sonday-aq Kanada, Avstraliya, Finlyandiya, Shveysariya, Daniya, Qytayda da balalargha jәne eresekterge arnalghan telearnalary bar. Resey de qol qusyryp otyrghan joq. 1-qantardan bastap 165 elge taralatyn «Karuseli» jәne «Ulybka rebenka» balalar telearnalary ashyldy. Kóshte qalghan eshkim joq. Al, bizde balalargha arnalghan juyrda ashylghan «Balapan» baghdarlamasynyng ózi syn kótermeydi, dengeyi tómendeu. Qazaqy mulitfilimder jayy tipten bólek әngime. Áriyne, elimizde baqanyng da balyq bolyp jýrgendigi sondyqtan.
Mәselen, Aziadanyng ashylu saltanatyn teledidardan tikeley efirden tamashalaghanda әnshi Madina Saduaqasova men akter Dosjan Joljaqsynov jәne Dias degen jigit sóilep otyrdy. Ýsheui bir-birine sóz bermeydi, ony sauatty bir-aq adam sóilese de, jetip jatyr, qabattaspay, jaghalaspay, birese oryssha, birese qazaqsha jýnin júlghan tauyqtay әiteuir ótkizdi.
Qazir qay telearnany ashyp qarasang da zorlyq-zombylyqtan kóz ashpaysyn. Sol aqparat qúraldarynyng tәrbiyesin kórip ósken balalardyng ózi jiyrma jasqa keldi. Erteng olar bizdi auystyrghanda últ ýshin kýrespeytin, memleket ýshin túyaghyn qimyldatpaytyn dýbәra, mәngýrt, nemketti úrpaq bola ma dep qorqamyn.
Onda qazirgi agha buyn tyrbandap jinaghan dәulet, ruhany qazyna, baylyq, býgingi jasalyp jatqan iygilikti isterding barlyghy jelge úshady. Elimizde 10 telearna bar, sany bar sapasy syn kótermeydi, basyn biriktirip 1 telearna 24 saghat tek qazaqsha sauatty, jan-jaqty, auqymdy habar taratsa iygi.
Qytaydyng ózinde 24 saghat qazaqsha sóileytin tórt telearna bar, tәuelsizdigine 20 jyl bolghan Qazaq elinde 24 saghat bir telearnanyng ashylmauy ókinishti-aq, óz jerinde otyryp, ruhany ergejeyligin anghartsa kerek. Orystar Europalyqtardan ýirenip, «Dve zvezdy», «Davay pojenimsya», «Nasha Rasha» dep edi, bizdikiler kórip alyp «Eki júldyz», «Jar-Jar», «Nasha Kazasha» dep qaytalap jýr.
«El arna» men «31 arna» qaysy elding telearnasy ekenin týsinbeysin? Qazaqshasynan orys-shasy basym, tipti qarnyng ashady. Kim ýshin, ne ýshin ekeni belgisiz? Ózgening oilaghanyn ainytpay shaynap qaytalaydy.
Dereu memlekettik, parlamenttik, ýkimettik dengeyde úrpaq tәrbiyesine qasiret әkeletin BAQ-taghy kórinisterge toqtau salyp, baqylau ornatu qajet. Onsyz biz el bola almaymyz...

Júmamúrat ShÁMShI,
tarih ghylymdarynyng kandidaty

«Ýsh qiyan» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522