Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2234 0 pikir 16 Mamyr, 2011 saghat 03:53

Múhtar Sherim. Keshiriniz, tanymay qaldym...

Ózimmen-ózim, kózimmen-kózim, sózimmen-sózim bolyp, kóshede kýrsinip ke­le jatqanmyn. Bireu jyn qughanday, tap bir әieli tórt balany "optom" tughan­day, jýgirip keldi de, arqama júdyryghymen qoyyp qaldy. Janaryma jas kelip, jylay salatynday jas bala emespin. Enserile búrylyp, erkek minez ta­ny­ta jalt qaradym.

- Oi... - dedi anau.

- Nemene, "oy?"

- Keshiriniz, tanymay qaldym... Men sizdi oblys әkimi eken dep qaldym...

- Ei, esekting qodyghy, oblys әkimi osylay kóshede, jal­ghyz ózi jyndanyp kele jata ma, ne?

- Oblys әkiminen aumaydy ekensiz...

- Oblys әkimining arqasynan úratyn siz kimsiz ózi?

- Jynym kelip... Keshiri­nizshi... "Oblysta sybaylas jemqorlyq joq"­ dep esep beripti, bәri ótirik! Soghan jynym kelip...

- Jynynyz taksiymen kelse, úshaqpen qaytyp ketsin, men oblys әkimi emespin!- dep ashulandym da, qaltamdy qaradym. Qúdayym-au, qaltamda ne bәri jiyrma ti­yn ghana qalypty! Soghan piste satyp alyp, bir-birlep shaghyp kele jatqan­myn. Bireu artymnan qalmay sóilep keledi.

Ózimmen-ózim, kózimmen-kózim, sózimmen-sózim bolyp, kóshede kýrsinip ke­le jatqanmyn. Bireu jyn qughanday, tap bir әieli tórt balany "optom" tughan­day, jýgirip keldi de, arqama júdyryghymen qoyyp qaldy. Janaryma jas kelip, jylay salatynday jas bala emespin. Enserile búrylyp, erkek minez ta­ny­ta jalt qaradym.

- Oi... - dedi anau.

- Nemene, "oy?"

- Keshiriniz, tanymay qaldym... Men sizdi oblys әkimi eken dep qaldym...

- Ei, esekting qodyghy, oblys әkimi osylay kóshede, jal­ghyz ózi jyndanyp kele jata ma, ne?

- Oblys әkiminen aumaydy ekensiz...

- Oblys әkimining arqasynan úratyn siz kimsiz ózi?

- Jynym kelip... Keshiri­nizshi... "Oblysta sybaylas jemqorlyq joq"­ dep esep beripti, bәri ótirik! Soghan jynym kelip...

- Jynynyz taksiymen kelse, úshaqpen qaytyp ketsin, men oblys әkimi emespin!- dep ashulandym da, qaltamdy qaradym. Qúdayym-au, qaltamda ne bәri jiyrma ti­yn ghana qalypty! Soghan piste satyp alyp, bir-birlep shaghyp kele jatqan­myn. Bireu artymnan qalmay sóilep keledi.

- Asa qúrmetti premier-ministr myrza, toqtanyzshy... Tyndanyzshy meni... Biz­ding deputattar nege tóbelespeydi? Mәselen, Ukraina deputattary tóbelese­di. Resey dumasynyng deputattary tóbelesedi. Kýni keshe Qyrghyz deputaty Qamshybek Tәshiyev deputat Baqadýr Sýleymanovty qualap jýrip... Toqtanyz­shy, bir qaranyzshy maghan... Premier-ministr myrza... Bizding deputattar Elbasygha, Sizge bas shúl­ghy beredi... Aynalanyzda jaghympazdar... Bir-birimen tóbelesse, shiray ma degenim ghoy...

- Bәle degenim ghoy! - dep jalt qaradym.

- Oi...

- Nemene, oi?

- Keshiriniz, premier-miy­nistr­den aumaydy ekensiz... Bir qyrynyzdan túrghanda...

- Áy, esekting tayqary! Nemene, premier-ministr erigip jýr me? Premier-ministr piste shaq­pay­dy ghoy...

- Keshiriniz...

Myna júrtqa ne bolghan ózi? Qymbatshylyqtan bastary ainalyp, kózderining aldy túmandanyp ketken be? Jylarman bolyp túrghanymda, bir әiel keldi de, artymnan bir tepti. Etpetimnen qúlap týstim. Áyelde úyat joq eken. Júrt­tyng kózinshe ýstime atqa mingendey, otyryp aldy.

- Sizge ne kerek ózi? - dep mingirledim enbektey jyljyp.

- Onbaghan! Qyzynday jas qyzdarmen saunada bolghanynsha, ólip ketpeysing be? Ajyra­samyn! Sendey kәsipkerden, kóshedegi qayyrshy artyq!

- Ayqaylamanyzshy, ótine­min...Siz... maghan bir qaranyzshy...

- ólә... - dedi ol mening betime ýnilip.

- Nemene, "ólә?"

- Artynyzdan qaraghanda, mening kýieuimnen aumaydy ekensiz...

Ýsti-basymdy qaqqyshtap, júrt shataspas ýshin, teatr­daghy dosym bergen sa­qaldy jabystyryp aldym. Bir kezde sonadaydan eki polisiya inspektory túra jýgirdi. "Áne, Ben Laden! Ben Laden túr! Terrorshy Ben Laden!"

Túra qashtym. Olar artymnan quyp kep berdi. Jeksúryngha da, jeksúryn emeske de jan kerek, sәn ortalyghyna qoyyp kettim. Qyz-kelinshek­ter boyanyp jatyr eken. Bir bólmege kirdim de, sheshinip jatqan qyzdy taldyryp qúlatyp, kiyimin kiyip, әzer qútyldym.

Ertenine... Endi men jyndana bastadym. Kóshede ketip bara jatqan bir jigit aghasynyng qúlaghyna shertip jiber­dim. Ol maghan búryldy.

- Oi... - dedim ótirik.

- Nemene, "oy?"

- Satqyn Rahat Áliyevten aumaydy ekensiz! Keshiriniz...

Bir sap-sary, kók kóz kisining betine shapalaqpen salyp jiberip:

- Qashqyn dese! Almaty qalasynyng jerin satyp-satyp bayyp aldyng da, qashyp ketting ә?-dedim.

- Siz ne dep túrsyz ózi? -dedi anau mәngirip.

- Oi, keshiriniz... Siz Almaty qalasynyng qashqyn әkimi Viktor Hrapunovtan au­may­dy ekensiz...

- Nemene, Hrapunov osylay perәshki jeushi me edi?

- Keshiriniz...

Ol mening túmsyghyma qoyyp qaldy. Shalqamnan týstim. Qúday-ay, eshkim kómektes­pedi. Ary-beri aghylghan adamdar. Túrghyzbaydy biri... Shamasy, meni qayyr­shygha úqsatyp jatyr. Eregisip men jatyrmyn. Eregiskende bir jyl túrmay qoyayyn ba, osy-a?..

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5520