Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2331 0 pikir 16 Mamyr, 2011 saghat 04:16

Serik Ábdireshúly. Qazaqtyng Qajymúqany

Úly dalanyng enapat kendigindey, túlghasy alqam-salqam, qazaq degen halyqtyng baryn әlemge bir ghasyrdan asa uaqyt búryn әigilegen, astamsyghan últtar men elderding aptyghyn alyp kýshimen basqan, Alpamystay apaytós deneli, Qobylandy batyrday qypshaqtyng jýrnaghy, kýsh atasy - Qajymúqan Múnaytpasúly  140-qa tolyp otyr. Osy uaqyttyng ishinde onday úly  túlgha qazaq týgili týrkitektes pendeler arasynda qayta tuylmapty! Onyng ýstingi ernining úzyndyghy - 10 sm eken! Búl - onyng Daladay iriligi.

Onyng baluandyghymen tapqan madaq belgileriing sany -56, bir kisige jýk bolar marapat pen madaq óz aldyna, Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng  bitu sәtin tezdetu jolynda óz qarjysyna joyghysh úshaq jasatyp ýles qosqan sanauly adamdardyng biri ghana emes, súrapyl soghysqa shau tartqan shaghynda qatysushy jetpis jasar qarttyng biregeyligi edi. Búl - onyng ekinshi qyry.

Álgi úshaqtyng bir jaghyna Amangeldi Imanúly batyr esimin, bir jaghyna óz atyn jazdyrghan kenpeyil jan bolghan. Búl - onyng ýshinshi qyry.

Eki ghasyrdyng auasyn jútyp, dәmin tatqan kýsh atasy - últtyng tәuelsizdigi jolynda óz ústanymyn bildirip, Alash iydeologiyasyna den qoyghan azamattyq sәuesin aiqyn kórsetip, sonysy ýshin qughyn kórgen azamat. Búl - onyng tәuelsiz Qazaqstangha aldyn ala eren enbek etken tórtinshi qyry.

Úly dalanyng enapat kendigindey, túlghasy alqam-salqam, qazaq degen halyqtyng baryn әlemge bir ghasyrdan asa uaqyt búryn әigilegen, astamsyghan últtar men elderding aptyghyn alyp kýshimen basqan, Alpamystay apaytós deneli, Qobylandy batyrday qypshaqtyng jýrnaghy, kýsh atasy - Qajymúqan Múnaytpasúly  140-qa tolyp otyr. Osy uaqyttyng ishinde onday úly  túlgha qazaq týgili týrkitektes pendeler arasynda qayta tuylmapty! Onyng ýstingi ernining úzyndyghy - 10 sm eken! Búl - onyng Daladay iriligi.

Onyng baluandyghymen tapqan madaq belgileriing sany -56, bir kisige jýk bolar marapat pen madaq óz aldyna, Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng  bitu sәtin tezdetu jolynda óz qarjysyna joyghysh úshaq jasatyp ýles qosqan sanauly adamdardyng biri ghana emes, súrapyl soghysqa shau tartqan shaghynda qatysushy jetpis jasar qarttyng biregeyligi edi. Búl - onyng ekinshi qyry.

Álgi úshaqtyng bir jaghyna Amangeldi Imanúly batyr esimin, bir jaghyna óz atyn jazdyrghan kenpeyil jan bolghan. Búl - onyng ýshinshi qyry.

Eki ghasyrdyng auasyn jútyp, dәmin tatqan kýsh atasy - últtyng tәuelsizdigi jolynda óz ústanymyn bildirip, Alash iydeologiyasyna den qoyghan azamattyq sәuesin aiqyn kórsetip, sonysy ýshin qughyn kórgen azamat. Búl - onyng tәuelsiz Qazaqstangha aldyn ala eren enbek etken tórtinshi qyry.

Qajymúqan tórt әieldi jar etip, olardyng bәrinen de úrpaq sýigen, asyl tekti qazaqtyng sanyna san, sapasyna sapa qosqan naghyz asyl jar. Búl - onyng besinshi qyry.

«Qazaq dalasynyng batyry» ataghyn túnghysh jәne songhy ret iyelenushi. Búl - onyng altynshy qyry.

Qajymúqan Ortanghy Aziya halyqtarynyng ishinen shyqqan eng túnghysh әlem chempiony! Búl - onyng jetinshi qyry.

Qajymúqan әlemdi aralaghan az qazaq jihangezding ishindegi danqtysy. Búl - onyng segizinshi qyry.

Segiz qyrly, bir syrly Qajyatanyng mereytoyyn halqy jasady. Baluandy dýniyege әkelgen búrynghy Qospa kәzirgi Qajymúqan auylynyng Ázimhan Ersayynúly, Daniyar Tólegenúly, Janat Ermekúly degen kәsipker azamattarynyng kýshimen mәdeniy-sporttyq shara úiymdastyrlyp, ýsh kýnge sozyldy. Qazaq kýresi kilem jayyp, týie baluan iriktedi.

«Qazanat» foliklor-etnografiyalyq ónerpaz toby sahnany sәndedi. Osynyng bәrine jazushy, zertteushi, mesenat Sәdibek Týgel myrza basshylyq etti. Alyp dalanyng apaytós úlynyng ruhy bir aunap týskenine kýmәn joq, óitkeni, mereke naghyz halyqtyq sipat aldy.Kirbinge oryn qalmady.

Sәti kelgende, Sәdibek aghadan keybir súraqqa jauap aludyng reti taptyq.

Últtyq at sportyn damytudyng basy-qasynda jýrsiz ghoy. Juyrda klassikalyq at sporty federasiyasynyng saytyna kirip, bir de bir qazaqsha sóz taba almadyq. Sayt orys jәne aghylshyntildi bolyp shyqty. Salt at órkeniyetin dýniyege keltirgen  halyqtyng úrpaghy retinde osy salagha bas qatyryp jýrgen bizding azamattar bar ma?

-  Tilge baylanysty sizding pikirinizge qosylam. Konstitusiya men memlekettik til talabyna sәikes bizding elimizde әlgi sayt qazaq tilinde aqparat taratugha mindetti,әriyne. Menimshe, búl saytty ashyp otyrghan azamattar eskeruge tiyisti. Shyn mәninde, bizde kәzir klassikalyq At sporty federasiyasynyng basshysy - Mashkeevich Aleksandr Anatolievich, onyng qolgha alyp otyrghany - negizinen olimpiadalyq at sportyn damytu.Biz eki bastan últtyq at sportyn damytudy qolgha alyp jýrmiz.

Qazaq jigitterining ishinde sol olimpiadalyq at sportyna barudy oilap jýrgender bar ma?

-  Nege bolmasyn, bar! Jigitter, jastar jetkilikti.Kókshetauda -  Marat Qoyshinder bar. Amanjol Qasenovter bar. Kamyshinskdegi «Altyn túlpar» at zauytynda da bar. Elding basqa jerlerinde de jetedi.

Endeshe sol salanyng sayty nege qazaqsha aqparat bermeytini jabyrqatady, agha.

-  Endi aittym ghoy, til mәselesin dúrys qozghap otyrsyndar. Sәti týsip, sol federasiyanyng mýshelerimen kezdesip jatsaq, búl mәseleni mindetti týrde aityp jetkizemiz.

Qazaqta tekti jylqy túqymdary jetedi ghoy, qazanat bar, jaby bar, basqasy bar degendey, solardyng ishinde әlgi klassikalyq at sportyna jaraytyndary bar ma?

-  Jaraghanda qanday! Qostanay zauytyndaghy jylqynyng bәri sol talapqa jaraydy.Kezinde Absentimiz altyngha ie boldy, keyin qola da aldyq. Áriyne, sonyng bәri bizding jylqy túqymdary. Biraq songhy qyryq jylda ol dәrejege jete almay jýrmiz. Oghan jetuding birden bir joly sol salagha halyq bolyp kýsh salu. Oghan úmtylyp, shúghyldanyp jýrgen qazaq jigitteri men qara domalaqtarymyz bar, Allagha shýkir.

Myna shara Jenis kýnine oray úiymdastyrylyp jatyr eken.Osyghan sәikes bir saual bar: keybir azamattar Jenis kýnin «Erlik kýni» atap, bir ghana soghystyng nәtiyjesin emes, býkil qazaq erligin pash etudi úsynyp jýr.Osy bastamagha qalay qaraysyz?

-  9 mamyrdyng tәrbiyesin alyp ósken úrpaq retinde jәne әkelerimiz ben atalarymyzdyng qan tókkenin eskerip atap jýrmiz ghoy. Al, jalpy tarihtan qozghasaq, qazaqtyng әr kýni -  erlik.Sonyng bir úshqyny retinde býgin Qajymúqan Múnaytpasúlyn alyp otyrmyz.Búl da - Erlik kýni.Sondyqtan onday jaqsy úsynystar týsip jatsa, óshkenimiz janyp, joghalghanymyz tabylyp jatqan Tәuelsiz elding azamaty retinde oghan eki qolymmen qosylam!

Rahmet sizge!

Astana - Qajymúqan auyly - Astana

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1486
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5517