Sәken Bozaev. Túrghyzba túrghyndary alandauly...
Túrmys jaghdayymyz týzeler, kónil kýiimiz onalar dep jýrgende «auyl aumaghynyn astynan múnay kózi tabyldy, endi auyl kóshiriledi eken» degen alypqashty qanqu sóz ayaq astynan qyltiyp shygha keldi. Ata qonysynan airyludan artyq jan qinaytyn jay joq ekeni týsinikti. Túrghyzbanyng túrghyny Túnghyshbay búl jay turaly bylay deydi:
Túrmys jaghdayymyz týzeler, kónil kýiimiz onalar dep jýrgende «auyl aumaghynyn astynan múnay kózi tabyldy, endi auyl kóshiriledi eken» degen alypqashty qanqu sóz ayaq astynan qyltiyp shygha keldi. Ata qonysynan airyludan artyq jan qinaytyn jay joq ekeni týsinikti. Túrghyzbanyng túrghyny Túnghyshbay búl jay turaly bylay deydi:
-Jer asty baylyghy jóninen elimiz әlemde altynshy orynda degendi estuimiz bar edi. Onyn shapaghatyn auyl qazaghynyn bәri birdey kórip jatyrghany shamaly bolsa da, elde bolsa eringe tiyer dep auyl qazaqtary shýkirshilik etip jýr. Qúday bergen osy baylyqtyn qyzyghyn nege bizge qimaghan dep jýrgende, ata qonystan kóshiredi eken degen әngime auyl túrghyndaryn qatty alandatqany týsinikti. Qanqu sóz bolar dep jýrgende búl әngimenin shyghu tegi ras bolyp shyqty. Tayauda qasyna tilmashyn ertken bir sheteldik azamat Túrghyzba aulynda jiyn ótkizdi. Aytuynsha, auyl aumaghynan múnay kózi tabylypty. Tayauda ony qazu júmysy bastalady eken. Al auyldy kóshiru turaly mәsele әli qozghalmaghanyn әlgi sheteldik azamat týsindirmek boldy. Bizdi tandandyrghany búnday mәselelerdi jergilikti basshylar emes, sheteldiktin aituy boldy. Olardyn dýrlikken auyl túrghyndaryna aitary bolmaghany kýmәndi oigha qaldyrdy. Auyl túrghyndarynyng tirshiligine, taghdyryna, auyldyn erteni turaly en bolmasa janashyrlyq tanytu erkindigi bolmaghany ma deytin súraq ózinen-ózi súranyp túr. Auyl túrghyndarynyng osy jay turaly saualyna tórdegi tórelerimiz jauap bere almay otyr. Sebebi búnday mәseleler audan, oblys kóleminde sheshilmeytini týsinikti.
Bayaghyda Qojanasyr tórelik súray kelgen eki jaqty da tyndap bolyp: «ekeuindiki de dúrys», dep shygharyp salady eken. « O zaman da bú zaman, tórelik súraghandardyng eki jaghy da dúrys bola ma», dep súraghan әieline «seniki de dúrys» depti degen bar edi. Jergilikti biylik túrghyndar saualyna osylaysha jauap berip otyr. Qol úzartatyn kóseu úzyn bolsa qol kýidirmeytinin bilip alghan olar osydan artyqqa barugha batyly jetpeytini belgili. Búl jay auyl túrghyndary ýshin «joghaltsam syrghamdy joghalttym, qúlaghymnyng tesigi ornynda», dep kәri qyzdyn ózin-ózi júbatatynynday mәsele emes. Úrlyq maldyng etin qazanyna salyp otyrghanday dymdaryn ishine býkken jergilikti biylikting búl jaygha búlaysha qarauyn túrghyndar týsine almay otyr. Keregin soryp alyp, sodan song izim-qayym joghalatyn sheteldik investorlardyng qolyna berip otyrghany túrghyndar ýshin obal bolatyn boldy. Sheteldikterding kýlimsiregenine týstik jegendey mәz bolyp jýrgenderge senu de qiyn. Alarynan ayrylsa da aitaryn jibermeytin auyl qarttarynyng biri Kózdibay shal: « Osyndayda Qadir Myrza Álinin «әlhissasyndaghy» saqalar jiyny turaly mysaly eriksiz oigha oralady. Aqjem bolyp mýjilgen qoshqardyn asyghy: « bizdin zamanymyzda asyqtyn saqasy qoshqardyn asyghy bolatyn edi. Býginde quys-tesigining bәrin birdey qorghasyngha toltyryp alghany bolmasa, salmaq deytin salmaghy joq eshkining asyqtary saqa bolatyn boldy», - dep jazypty. Sol aitqanday, alyp kel, shauyp kelge ainalghandar el taghdyryna jauap bermeydi. Beretin - preziydent pen ýkimet. Halyq odan bergilerden qayyr kýtuden qaldy degendi aityp tarastyq» deydi.
Kózimiz kórip otyr: kelimsekterdi erkine jibere berse, kýni erteng qazaq jerin otanym demey, otarym deui de mýmkin. Qazaq júrty ejelden beybit túrmysty, tynyshtyqty qalaghan. Ata-babalarymyz jaghagha qol salmasa, jaylauyna jol salmasa, eshkimdi jau sanamaghan. Osylaysha momyndyq kórsetse de syrtqy júrtqa aryn taptatpay, namysyn tu qylghan edi. Egemendik aldyq dep ensenimizdi kótergendey bolyp edik. Sol egemendik jemisin auyl túrghyndary da kórgisi keledi. Mynau mening elim, mynau mening jerim degisi keledi. Óz eli men jerinde ómirge jatyrqamay, qalauymen tynystap, túrmys jasaghysy keledi. Qúpiyasyn ishine býkken myna kezeng júrtshylyqty óz yghyna iyirip, belgisiz jaqqa dedektetip apara jatqan sekildi. Áriyne ashtyq, jalanashtyq kórip jatqanymyz joq. Ýkimetting qysymdap bergen azyn-aulyq tiyn-teben kómegine qarap qaramay, bauyn jamasa auy jyrtylyp, auyn jamasa bauy qayta ýzilip , óz kýnin ózi kórip jatqan auyl túrghyndary óz oiyndaghyday ómir sýruge erkindik pen mýmkindik boluyn qalaydy. Ár kezenning de óz salmaghy, óz qiyndyghy bar shyghar. Jerining astyndaghy baylyghyn iyelenbek bolghandardyn júrtshylyqty ataqonysynan aiyru pighyly bar ekeni kórinip qalghany jalghyz búl emes. Múnay ýshin qonysynan kóshirilgen Sarqamys, Qaraton túrghyndarynyng kýiindey kýige úshyraudy qalamaytyn auyl túrghyndary alandauly.
Sәken Bozaev. Atyrau oblysy, Jyloy audany
«Abay-aqparat»