Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2383 0 pikir 16 Mamyr, 2011 saghat 10:06

Serik Mәleev. Artyqbaev jayynda jәne oghan taghylghan aiyptar turaly birer sóz...

«Úiymdasqan qylmystyq top qúrdy, qytaylyq tauarlardyng kontrabandasymen ainalysty, tipti odan da ótken nebir súmdyqtargha bardy...» dep aiyptalyp, ony elimizdegi býkil telearnalar, elektrondyq jәne búqaralyq basylymdar jarysa habarlap jatqan dәl qazirgi uaqytta Almaty oblystyq kedendik baqylau departamentining búrynghy basshysyn qorghap sóz aitu – azamattyq túrghyda basyndy ólimge tigumen birdey shyghar... Ári múnyng qanday ólim ekenin kez-kelgen kәsipqoy jurnalist jaqsy bilse kerek.

Sóite túra, men óz moynyma múnday jauapkershilikti alugha dayyn ekenmin. Ózdiginen kele salmaytyn múnday kýrdeli sheshimge meni iytermelegen – qalamyn terbep, ózimmen qatar jýrgen jurnalist-bauyrlarym, ózim jýrgen óz ortam. Kәsibimiz ortaq bolghannan keyin key mәseledegi payymdarymyz da bir. Qarjy polisiyasy tarapynan jasalyp otyrghan aqparattyq shabuyl úzaqqa sozylghanyna qaramastan, syrt kózge esh astary joq siyaqty isting shyn mәninde óte kýrdeli ekenin bizder úghatyn synaylymyz.

Búl jerde Qúrmanbek Juasúlynan alghan bir súhbatym esime týsip otyr. «Almaty oblystyq kedendik baqylau departamentining baspasóz ókilderine kelgendegi qazirgidey ashyqtyghy ne sebepti jasalyp otyr? Búryn-sondy múnday ashyqtyq bolmaghan edi ghoy? – degen súraghyma ol barynsha shynayy jauabyn bergen edi:

«Úiymdasqan qylmystyq top qúrdy, qytaylyq tauarlardyng kontrabandasymen ainalysty, tipti odan da ótken nebir súmdyqtargha bardy...» dep aiyptalyp, ony elimizdegi býkil telearnalar, elektrondyq jәne búqaralyq basylymdar jarysa habarlap jatqan dәl qazirgi uaqytta Almaty oblystyq kedendik baqylau departamentining búrynghy basshysyn qorghap sóz aitu – azamattyq túrghyda basyndy ólimge tigumen birdey shyghar... Ári múnyng qanday ólim ekenin kez-kelgen kәsipqoy jurnalist jaqsy bilse kerek.

Sóite túra, men óz moynyma múnday jauapkershilikti alugha dayyn ekenmin. Ózdiginen kele salmaytyn múnday kýrdeli sheshimge meni iytermelegen – qalamyn terbep, ózimmen qatar jýrgen jurnalist-bauyrlarym, ózim jýrgen óz ortam. Kәsibimiz ortaq bolghannan keyin key mәseledegi payymdarymyz da bir. Qarjy polisiyasy tarapynan jasalyp otyrghan aqparattyq shabuyl úzaqqa sozylghanyna qaramastan, syrt kózge esh astary joq siyaqty isting shyn mәninde óte kýrdeli ekenin bizder úghatyn synaylymyz.

Búl jerde Qúrmanbek Juasúlynan alghan bir súhbatym esime týsip otyr. «Almaty oblystyq kedendik baqylau departamentining baspasóz ókilderine kelgendegi qazirgidey ashyqtyghy ne sebepti jasalyp otyr? Búryn-sondy múnday ashyqtyq bolmaghan edi ghoy? – degen súraghyma ol barynsha shynayy jauabyn bergen edi:

Bizding elde kedenshilerding kәsibi – qúqyqtyq jaghynan eng qorghalmaghan kәsip. Kez-kelgen kedenshige nebir auyr qylmystardy tana salyp, qúlaq estimegen súmdyqtardy jauyp, aiyptay salugha bolady. Al bizding qogham búghan op-onay sene salady. Sol sebepti men jurnalister qauymyna bizde bar aqparat ashyq ekenin kórsetkim keledi. Bizde bireuden jasyryp qalatynday eshqanday qúpiya joq ekenin jetkizgimiz keledi. Búl jaghdayda ashyq bolu – bizdi eng qiyn jaghdayda qorghap qala alatyn qorghanys qúraly.

Artyqbaev dәl aitypty. Búl әngimeden beri biraz uaqyt ótip ketipti. Endi mine, ashyq bolugha shaqyryp shyryldaytyn syn saghaty dәl mening de jeke basyma kelgendey. Dәl qazir ýndemey qalsam, qaymyghyp búghyp qalsam, keyin meni úyat pen újdan azaptaytyn siyaqty. Óitkeni Departamentting osynday ashyqtyghynyng arqasynda kóptegen jazyp-týsirip jýrgen jurnalist әriptesterim qazaqstandyq kedendegi jaghdaydyng qanday ekenin menen kem bilmeydi.

Aqyl men talant iyesi

Qúrmanbek Artyqbaev kim edi ózi?… Enbek jolyn Ishki ister ministrliginde qarapayym qatardaghy tәrtip saqshysy bolyp bastaghan. Kele-kele polkovnik shenine deyin ósti. Kenseden әri attap shyqpaytyn jalqau ofiyser emes. Ontýstik Qazaqstan oblystyq Ishki ister departamentining basshysy bolyp jýrgen kezinde qylmys әlemining serkesi Jora Tashkentskiyge qúryq salghan. Onyng ýstine, Artyqbaev avtoriytetti ústap qana qoymay, asqan tabandylyqpen búl isti sotqa deyin jetkizip, ataqty baukespeni temir torgha toghytyp biraq tyndy. Osylaysha tek qylmys әleminen ghana emes, sybaylas jemqorlyqqa batqan sheneunikter arasynan da ózine kóp jau tapty.

Aytpaqshy, taghy bir atyshuly isti úmyt qaldyryp barady ekenbiz. 2000 jyldyng mamyr aiynda Almatyda «Túran Álem» bankining inkassatorlaryna qaraqshylyq shabuyl jasaldy. Sol kezde de Qúrmanbek Artyqbaev bastaghan tәrtip saqshylarynyng kәsiby sheberligining arqasynda qaraqshylar qylmys izi suymay jatyp qúryqtaldy.

Al Qúrmanbekting milisiya qyzmetinde birge jýrgen әriptesteri ony óz isine shyndap berilgen maman, myqty úiymdastyrushy dep sipattaydy. Sonday әriptesterining biri aitqanday: «Jau minometten oq atqylap jatsa da, Artyqbaev oq ótinde túryp adamdardy úiymdastyra alady». Búl jay ghana әdemi sózder emes, búl onyng boyyndaghy aqyl men talanty moyyndau bolsa kerek.

Patshagha qúl, jauyngerge әke

Artyqbaev 2007 jyly Almaty oblystyq kedendik baqylau departamentine kelgeli múnda kóp nәrse ózgerdi. Ýlken kadrlyq tazalau jasaldy. Qúrmanbek Juasúlynyng ózi aitqanday: «Men alghash ret «Qorghasqa» kelgen kezde mynaday qyzyq oqigha boldy. Sol jerge kelgende men kezinde úiymdasqan qylmystyq toptyng qúramyna kirgen eki qyzmetkerdi kórip qaldym. Men olardy polisiyada júmys istep jýrgen kezimde kórgen edim. Men olardy tanydym, olar meni tanydy. Sol sebepti olar birden júmystan óz erkimen shyghatyny turaly aryz jazdy. Sodan keyin men olardy kórgen joqpyn».

Sol jyly kedennen biraz adam bosatyldy. Kedenge júmysqa túrghangha deyin qasapshy, shashtaraz, satushy bolyp júmys istegen, qysqasy kýsheygen kәsiby talaptargha say kelmese de kedenshi bolyp qyzmet etip jýrgender tegis ketti. Olardyng ornyna Artyqbaevpen birge júmys istegen, kәsiby biliktiligin moyyndatqan búrynghy poliyseyler keldi. Búl da bireuge soghys ashqanmen birdey edi. Osylaysha kýsheyip alghan kedenshiler endi osyghan deyin «Qorghas» pen «Qaljatta» tamyr jayyp ýlgergen qylmystyq shemalardy joygha kiristi. Ári búl soghysta jeniste jetti dep te aitugha bolady.

Búl soghystyng taghdyryn sheshken sheshushi qadam – kedendik rәsimdeu isin «Qorghas» pen «Qaljatta» emes Almatynyng týbinde jýrgizu jónindegi sheshim boldy. Sonyng arqasynda jýkterding kedendik rәsimdeluin qadaghalau kýsheytildi. Al «Qorghas» pen «Qaljat» beketteri endi tek qana kólik ótkizu orny bolyp qaldy. Shyny kerek, búl da mayshelpeginen aiyrylghan keybireulerding kónilinen shygha qoymady. Ásirese joghary jaqtaghy kabiynetterde otyryp, kedennen kólenkeli tabys alyp otyrghan key basshylargha únamady. Jana, kýshti qarsylastaryn Artyqbaev osylay tapty.

Almaty oblystyq kedendik baqylau departamentinde songhy ýsh jyldan beri engizilgen barlyq ózgerister turaly eki-ýsh sózben jetkizu mýmkin emes. Onyng ishinde kóptegen jaghymdy ózgerister boldy. Mysaly, jýkterding Qazaqstan boyynsha jetkiziluin qadaghalaytyn elektrondyq plombalar, kәsipkerdi bir kabiynetten ekinshi kabiynetke sandaltpas ýshin kedenning «bir tereze» qaghidasy boyynsha júmys isteu tәrtibine kóshui, jәne taghy kóptegen ózgerister…

Departamentke Artyqbaev kelgeli keden tirligi onala bastady desem, artyq emes. Eng bastysy – újym ishindegi ahual týzeldi. Artyqbaev óz qaramaghyndaghy qyzmetkerler ýshin «Patshagha qúl, jauyngerge әke» siyaqty boldy. Sol ýshin de qyzmetkerleri ony qatty syilaytyn. Ózara әngimede tipti «Shef» nemese «Juasovich» dep te erkelete atap ketken. Áriyne, búl basshy ózine degen múnday syigha layyq edi, ol óz qaramaghyndaghylargha qolynan kelgen kómegin ayaghan emes. Qatal, biraq әdil basshy bola bildi. Onyng minezindegi osy qasiyetin manayyndaghylar eriksiz baghalaytyn. Biz sózben aitqanda, Artyqbaev – naghyz jigit. Men búl jerde óz oiymnan eshteme qosyp otyrghan joqpyn. Kez-kelgen kedenshiden súranyz, mening osy sózimning ras ekenin dәleldep berer.

Shabuyl

Kedendik baqylau departamentining ózinde qarjy polisiyasynyng búl shabuyly men odan keyin bolghan tútqyndaulardy asqan әdiletsizdik dep sanaydy. Kedenshiler ne isterin bilmey, abdyrap qalghan edi. «Qúrmanbek Juasúlynyng Almatydaghy ýsh bólmeli pәteri men jalghyz ghana jeke kóligi bar – múny endi zansyz jolmen tabylghan mýlik deuge qalaysha auyz barady»? – degen tandanysyn jasyrmady aty-jónin ataudy jón kórmegen departament qyzmetkeri. Búl pikirdi onyng barlyq әriptesteri qoldaydy, búl iste kýmәn tudyratyn nәrseler kóp deydi.

Al men býgingi tergeulerding syrtynda qalyp qoyghan birqatar jәitterge toqtala ketkim keledi.

Sәuir aiynyng sonynda Qúrmanbek Artyqbaev IIM-ning rezervine auystyryldy. Ol viyse-ministr lauazymyna taghayyndaluy tiyis edi. Búghan Qúrmanbek Juasúly qatty quanghan, «mening jan-tәnim әli de milisioner bolyp qalghan» deytin. Onyng IIM jýiesinde de tәrtip ornatu boyynsha kóp jospary bolatyn. Óitkeni ótkendegi Qalqaman auylynda bolghan oqighadaghyday, qaydaghy bir ýsh banditti qúryqtau kezinde IIM-ning «Súnqar» arnayy elitalyq bólimshesining ýlken shyghyngha úshyrauy dúrys emes qoy. Elitalyq әskerding súrqy osynday bolsa, onda qarapayym poliyseyler qanday? Viyse-ministr Artyqbaevtyng jana qyzmette ministr Qasymovtyng layyqty kómekshisi bola alatynyna mening esh kýmәnim joq...

Biraq kýtpegen jerden «Qorghas» pen «Qaljat» keden beketterine qarjy poliyseylerining 300 qyzmetkerinen qúralghan qalyng top sau ete qalady.

Olar «kedende úiymdasqan qylmystyq top jýiesi әshkerelendi, kedenshiler Qytaydan kontrabandalyq tauar tasymaldaugha jol berip, pysyqay kәsipkerler úsynghan jalghan qújattargha kóz júma qaraghan» dep birden dabyrap, ýlken shu shygharady.

Al mening búl tekseruding dәl osynday uaqytta, Artyqbaev viyse-ministr lauazymyna taghayyndalatyn kezde kýtpegen jerden bola qaluy alandatady. Múnday kezdeysoqtyqqa senu qiyn. Múnday mәselede maghan nemisting romantik aqyny Shillerding biz kezderi jazyp ketken myna bir kózqarasy jaqyn:

«……búl ómirde joq eken kezdeysoqtyq:

bizge soqyr sәikestik bop kórinse de,

ishtegi bir qoynaulardan jaryp shyqqan».

Endi osy qoynaularda búghyp jatqan tapsyrys berushining kim ekenin bilsek qoy?

Oylandyryp tastaytyn taghy bir súraq, kedendi tekseru ýshin poliyseylerding múnshama qalyng әskeri ne ýshin kerek boldy? Búl isti tyndyrugha on-shaqty kәsipqoy maman da jetkilikti emes pe? Álde búl qalyng búqarany eleng etkizuge baghyttalghan qiytúrqy shara ma. Nemese, «qarjy polisiyasy kedendi tekseruge rota men batalion bolyp kelse, onda kedende bir bylyqtyng bary ras» degen әngime bolsyn dedi me eken?

Taghy bir týsiniksiz jeri – sot bolmay jatyp-aq kedenshilerge aiyp taghyldy?! Jalpy, sotqa deyin olar qylmysker emes, tek kýdikti retinde qaluy tiyis edi. Osy bir «teatrlyq qoyylymda» akterler óz oiynyn tym әsirelendirip jibergen siyaqty.

Sodan keyin, kedendik baqylau departamentining júmysyn qaralaudyng keninen aqparattyq qoldau tapqany da tang qaldyrady. Biraq qansha qaralasa da, bir eleusiz jaytty eshkim esine almapty. Osy kezge deyin bizge para alyp, sonymen qolgha týsken eshbir keden qyzmetkerin kórsetken joq. Al kýdiktilerding aiybyn dәleldeu ýshin aldymen osynday isti kórsetui tiyis shyghar.

Qúrylghan qaqpan

Endi qarjy polisiyasy tarapynan Qúrmanbek Artyqbaevqa taghylyp otyrghan aiyptardyng mәnine terenirek ýniletin kez keldi. Formasy boyynsha bәri dúrys siyaqty, biraq is jýzinde – búl aiyptaular aqylgha tipti syimaydy.

Óitkeni jalghan invoystar men solarmen baylanysty kontrabanda degenimiz ne? Bilmeytin oqyrmandargha týsindire ketsem, mysaly siz kәsipker bolyp, Qytaygha jol tarttynyz delik.Qytayda bir satushydan tauar alyp, sol alghan tauarynyzdyng esep qújatyn (invoys) aldynyz. Biraq tauardy shekaradan ótkizerde kedendik tólemderdi azyraq tóleu ýshin janaghy satushynyzdan tauar baghasynyng somasyn alynghan shyn baghasynan tómenirek etip jazynyz dep ótinesiz. Múnday әdisti qazir ekining biri jasaydy. Al kontrabanda faktisin dәleldeu óte qiyn.

Búl jaghdayda invoys, (satyp alynghan tauardyng baghasy kórsetilgen qújat) jalghan bolyp tabylmaydy. Zannyng búzylghany ras, biraq qújat jalghan emes. Sonda qújattardaghy qoyylghan qoldar men mórler dúrys bola túryp, bekette túrghan qarapayym kedenshi búl tauardyng jasyryn kontrabanda ekenin qaydan biledi?

Onyng ýstine, «Qorghastan» keyde kýnine 180-ge juyq jýk kóligi ótedi, oghan «Qaljattan» ótetin kólikterdi qosynyz. Eger osy kólikterding әrqaysysyn tәptishtep túryp tekserse, oghan keden qyzmetkerlerining sany da, uaqyty da jetpeydi.

Mysaly, 2010 jyly kedenshiler jalghan invoyspen 54 avtokólikti ústady. Osy kólikter boyynsha tekseru jarty jylgha biraq sozylghan. Áriyne, eger kýnine 180-200 kólik tekserilse, әrbir kóliktegi tauardy jerge týsirip, sosyn qaytadan tiyes, onda әr kólikti tekseruge eki-ýsh tәulik uaqyt ketse? Onda kedenning manayy jýk pen tauargha tolyp keter edi, al kedenshilerding ózi jýkti týsiru men tieumen ghana ainalysyp keter edi.

Onyng ýstine, Qytaydan Qazaqstangha qaray tolassyz aghylatyn kólik aghymyn toqtatu qúqyghyn kedenshilerge eshkim de bermeydi. Jyldam búzylatyn tauarlar (qiyar, alma qyzanaq bolsyn) tiyelgen kólikterdi bir tәulikke toqtatyp kór! Sol sebepti, kedende jýkti tekseru tym úzaq uaqytqa sozyluy mýmkin, al kedendik jýk tekseruding tolyq jetilmegen jýiesinen sanylau tapqan pysyqay kәsipkerler sony jii paydalanady.

Sóite túra, kedendegiler búl mәsele jayynda eshkimge jaq ashpay, jýk kólikterin jenil-jelpi tekserip keldi dep aita almaysyz. Olar osy mәseleni aityp, talay ret kәsipkerler men jurnalisterdi shaqyryp týrli dóngelek ýstelder ótkizgen. Shekaradaghy kýrmeuli mәseleler jayynda Astanagha da, Qytaydaghy әriptesterge de habarlaghan.

Endi mine, kedendegi qiyndyqtar jayynda kópshilikke habar berip, qiyn mәselelerdi sheshuge úmtylghan Artyqbaev sol ýshin tayaq jep otyr. Búl tegin emes shyghar? Bәlkim, bireuler múnday ashyqtyqtan góri búrynghyday tynyshtyqtyng ornaghanyn qalaytyn shyghar?

Biraq sonda kez-kelgen adamdy temir torgha toghyta salugha bola ma? Sonda, kez kelgen kedendik departament basshysy múnday teris qúrylghan jýiede júmys istep, sol ýshin aldyn-ala aiypty bolyp shygha kele me? Árbir kedenshige kontrabandalyq jýk tasymalyna jol berdi degen aiyp tagha salugha bolady. Búl degenimiz, bar aiypty qate salynghan býkil eldegi kanalizasiya jýiesinde júmys isteytin santehnikke arta salghanmen birdey.

Búl jerde Amerika Qúrama Shtattaryndaghy kedendik tekseruge qatysty jaghdaydy mysalgha keltire ketkim keledi.

Amerikanyng kedendik qyzmetteri bir jylda elge tasymaldanatyn esirtkining 10 payyzgha juyghyn ústaydy. Biraq búl degenimiz, esirtkining elge ótip ketken qalghan 90 payyzyn kórmey qalghan kedenshilerdi týrmege otyrghyzu degendi bildirmeydi.

Óitkeni ol jaqta iske degen kózqaras ózgeshe. Keden qyzmetkerin sottasa – onyng bireumen ymyralasyp, para alghany dәleldengen jaghdayda ghana sottaydy. Bizdegidey maskiy-shougha qaraghanda, osy dúrys, meninshe.

Sózimdi qoryta kele, taghy bir oiymdy aita keteyin. Eger biz Artyqbaev siyaqty adamdardy op-onay «qúrta» salsaq, onda biz shynymen de óte bay memleket ekenbiz. Tabighy resurstar jaghynan ghana emes, adam kapitaly jaghynan da baylyghymyz úshan-teniz shyghar?

Biraq, býkil el men jekelegen azamatqa degen kózqarasymyz osynday bolsa, erteng biz kimmen qalamyz?

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5539