Álqissa, 1645 jyly Ábilghazy bahadýr han әrisi parsy, berisi týrki júrtyndaghy Shynghys úrpaqtarynyng arasynda úzaqqa sozylghan teketireste irili-úsaqty qarsylastarynyng qay qaysynan da óktem shyghyp, Hiuanyng taghyna otyrdy.  Professor Samat Óteniyazovtyng siltemesine sensek, búl jerde oghan qol jinap berip, qoltyghynan demegen qazaqtyng Esim hany desedi. Esim hannyng sol qarsanda Búhar handarymen qyrghiqabaq bolghany ras. Maqsat – Búhardyng ónmenine qúruly myltyq, qúrsanghan jaudy taqap qoyyp, alystan anysyn andyp otyru bolghan syqyldy. Búghan deyin Horezm oipatyndaghy memleketterde qazaq balasy  han bolghan joq edi dep jazady shejireshiler. Taghy bir tarihshylar  Ábilghazyny qazaq deu qalay bolar eken, qazaqqa jiyen edi desek she dep qiya tartady. Qazaq әskerining әdepkide qarsy kelgen otyryqshylardy  qatigezdikpen qyryp-joyghany mәlim. Oljalau, barymtalau, sydyrymtalau bәri de bolghan synayly. Osynday alamandyq Hiuagha  Ábilghazy bahadýrding sheshesi, Aral manyndaghy qazaqtardyng biyleushisi – Janghazy súltannyng qyzy – Meyirbanu hanymnyn  qaytyp keluimen sap tyiylady. Taq talasy bastalarda Ábilghazy sheshesi men bala-shagha­syn Aral manyndaghy naghashylaryna jibergen bolatyn. El ony «Ýlken hanym» deydi eken. Ýrey biylegen elding kónili ornyghady. Súnghyla keyuana kele salysymen Hiuanyng býtkil kedey-kepshik, joq-jitik, jetim-jesir, ghәrip-ghәsirlerine  júma sayyn sadaqa taratady. Olardy «mening perzentterim» dep ataydy. Sóitip Hiuada qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan mamyrajay zaman ornaydy. Átten, barlyq lәzzatty shaqtardyng tez bitip qalatyny sekildi, búl dәuir de úzaqqa sozylmady. Nege?  Ábilghazynyng jergilikti elden ózi saylap alghan Bas uәziri – pәlen degen shayyqtyng týgen degen shópshegi balasyn ýilendiretin bolyp, han sarayyn toygha shaqyrady. Ýlken hanym әdettegi «qútty bolsynnan» song qazaqy әngimege kóship: «Kelin qay jaqtyng qyzy?», – dep súraydy emes pe: «Kelin bóten emes, ózimizden», – deydi Bas uәzir. «Ózimizdeni nesi?», – dep súraydy sekem alghan ýlken hanym. «Kelin ózimning inimning qyzy», – deydi Bas uәzir. Ómirinde múndaydy estimegen Meyirbanu  «Astaghypyrallalap» shalqasynan týsip, talyp qalady. Ertenine esin jighan ol balasyn shaqyryp, búdan bylay Hiua handyghynda tuysaralyq neke degen súmdyq bolmasyn dep farman [jarlyq] shygharuyn talap etedi. «Búl elde atam zamannan kele jatqan ghadet solay, qazir birden tóbege úrghanday Jarlyq shygharsaq, halyq qozghalyp ketedi, sabyr saqtalyq, aqyryndap oghan da jetermiz» degen balasynyng bipazdyghyna shart ashulanghan Ýlken hanym kók shatyrly kýmis arbasyn jektirip, sol kýni Aralgha qayta kóship ketedi. Tuysaralyq neke Shyghysta ghana emes, Europa bekzadalarynda, әsirese aghylshyn aqsýiekterinde kóp bolghan. «Bir emshek embegender arasyndaghy neke Halal dýr» degen  fetvәni aitasyz, ertede qaby  bir, saby bir adamdar da júptasqan. Mysaly, ataqty Kleopatranyng alghashqy kýieui ózining tughan inisi edi dep naqtylaydy perghauyn zertteushiler. «Tuystardyng ózara qúda boluy sekildi ziyandy әdetter qazaqqa keshirek singen keybir taypalarda keyinge deyin saqtaldy» dep jazady aqyn әri kósemsózshi Amanhan Álim. Ziyandy demekshi, keshegi Kenes ókimeti túsynda Ózbek teledidary búny tozyghy jetken salt dep tanyp, toptama habarlar jýrgizdi.

Aqpandy «qarghalar» aiy degen sóz osy aida atalmysh qústardyng júptasatynynan shyqsa kerek. Ornitologtardyng zertteui boyynsha, júptaspas búryn «qarghanyng qyz úzatuy» degen kezeng bar. Búl daghy kezek kezegimen keletin  «qúralaydyng salqyny», «otamaly», «bes qonaq», «teke búrqyldaq», «itbalaqtyng kindik keseri», t.b. tolyp jatqan kezender sekildi ózinshe bir aralyq. Alda biz atalmysh aralyqtardyn  keybirine toqtalatyn bolamyz. Sóitip, ata qargha bas bolyp, ana qargha hosh kórip, «boyjetken qyzdaryn» yaky qanaty qatayyp, buyny bekigen «qyz» qarghalardy ulap-shulap basqa tobyrgha shygharyp salady. Úzamay basqa top «qyzdaryn» beri úzatady. Qúddy qúdireti kýshti Tabighat Ananyng ózi tuysaralaq nekege tyiym saludyng ýlgisin qústardan bastaghan sekildi.

«Kýioynaqqa» týserde ekeu-ekeu júptasyp, týu sonau zengir kókke tike atylyp shyghyp, kózden ghayyp bolady. Qargha emes, qarshygha dersin. Sodan song saqpannyng tasynday zyrqyrap tóbeden tik qúlap kele jatady. Endi bir sәt tasqa soghylyp sýiegi shashylyp qalar ma eken deseniz, qayqang qaghyp qayta kóteriledi. Qayta kóterilip, kólbey úshady. Kýtpegen jerden júbyn jazbaghan kýii aghash basyna qona qalyp, qauyrsyndaryn taraqtay bastaydy. Siz qarghalardyng «neke biyin» emes, beyne әskery úshaqtar paradyn kórip túrghandaysyz. Orys aghayyndar aitatyn «vysshiy pilotajdyn» neshe týrli formalary kóz aldynyzda ótip jatady. «Qargha jyry» degen ólennen bir shumaq:

Aqpan appaq, men qaramyn,

aspan kók,

Aqpan jyryn bastarda,

Qalqam,

sen de әnge qosyl, jasqanba.

Bizding neke qiylady Jerde emes,

Aspanda.

Úzaq qarghalar men sauysqandar da erteng keletin kóktemdi kýtpey, osy aida úya saludy bastaydy. Dúrysy úya saludy emes, úya toqudy bastaydy. Qús úyalary әrbir bútaqty, әrbir shybyqty, әrbir mamyqty salmaghyna, týr-týsine, iyisine, myqtylyghyna, mayysqaqtyghyna, úzyndy-qysqalyghyna qaray bólip, bólshektep, sheber qiilastyryp asqan yjdahattylyqpen toqylghan injenerlik konstruksiya.

Jylqy maly da solay, qazaq aita beretin «jaqsy aighyr ýiirine shappaydy» degen sózding rastyghy dәleldi qajet etpeydi. Keshegi qúlyndar jyl ainalyp tay bolyp, odan qúnan shyghar tústa «ýiirdi tazalau nauqany» jýredi. Demek, tekti aighyr óz «kindiginen taraghan» baytaldardy ýiirden quyp shyghady. Kónbey enesining bauyryna qayta tyghylghandaryn tistelep, tepkilep, úzap ketkenshe qualaydy. Baytal búdan song qaytyp bettemeydi.  Olar endi basqa ýiirge baryp qosylyp, basqa aighyrdan qúlyndaydy. Aqpannyng aiqay boranynda aq qardy aspangha kóterip, ýiirin shyrq ýiirip jýrgen qaban qúlaq qaqpan bel aighyrlardy kórgende jylqyny búrynghy qazaqtardyng «adamnan ziyat januar» deytini eriksiz eske týsedi. Qaqpan bel degennen eske týsedi, osy kýngi jylqylardyng arghy tegi búdan elu million jylday búryn ómir sýrgen eogippus deytúghyn maqúlyq, kәdimgi mysyq sekildi jiyrylyp, jazylyp, sekiredi eken. Olay bolatyny, bel omyrtqasynyng ornynda serippeli sýiekter bolsa kerek.

Jylqy degennen shyghady, halyq jadyndaghy aqpan aiy turaly kóp mәlimet jylqygha baylanysty saqtalghan. Bir eki mysal: Siz ben biz Sholpan júldyzyn әdette «tang júldyzy» dep ataymyz. Biraq Sholpan key jyldary qysta (kóbinese aqpanda) kýnning batysynan tuady jәne onyng búl tuysyn sharuaqor qazaq ejelden únatpaghan. Mysaly, ótken qarashanyn, yaky 2017 jyldyng qarashasynan osy jylghy qarashanyng alghashqy aptasynan sheyin batystan, Almaty jaghdayynda Boranday jaqtan tuyp jýrdi. Keybir esepshiler múny jamandyqqa jorydy. «Qazaq dalasynda búl súmdyq jetpis jyldan beri túnghysh ret qaytalanyp otyr, qúday saqtasyn, sony qayyrly bolghaydaghy» dep saryuayymgha salynghandardy kózimiz kórdi. Al shyndyghynda búl qaytalanyp túratyn qúbylys. Aspantanu ilimi búnyng sony apatqa aparady degendi týbegeyli joqqa shygharady. Sholpanmen talasa Saryjúldyz Talghar shoqylaryn bauraylap, yaky shyghystan tuyp, ontýstikke qaray jyljyp otyrdy. Búl júldyzdy Shymkent, Jambyl jaqtyng qazaqtary Esekqyrghan deydi (Maqtaaral, Myrzashól, Týrkistan, Qyzylqúm, Janaqorghan qazaqtary Eshek­qyrylghan deydi), shyghysqazaqstandyqtar Saryjúldyz dese, batysqazaqstandyqtar kóbinese Ómirzaya dep ataydy. Osynyng qay-qaysysy da әuelgi aty úmytylyp, keyin payda bolghan nemese dәl maghynasyn bere almaytyn ataular sekildi.  Ol turaly sәl keyinirek aitatyn bolamyz.

Sharuagha jәili bolatyn jyly Sholpan әdettegidey tang ata shyghystan tuady deydi malshylar. Al Batystan tusa, ony Sholpan dep әspetteme, ony Dolyqatyn (key jerlerde Túlqatyn) dep týsin degendi aitatyn da sol malshylar. Qazaq qayda jýrse de qasynan qaljynyn qaldyrmaydy ghoy, sonday әngimening biri: Ertede aqpannyng aq týtegi jút bolyp kep, Qúrymbay degen jylqyshynyng tay-qúlyny týgel qyryla bastasa kerek, osy pәlening bәrin júldyzdan kórgen Qúrymbay aspangha qarap qúryghyn shoshaytyp: «Jýzi­qara, әtteng aspandasyn, jerde bolsang ústap alyp kýn shyqqansha... sabar edim», – dep kijinse kerek.  Úzamay tang júldyzy shyghystan tuyp, kýn jaylana bastaydy. Sonda anqau Qúrymbay: «Qatynbysyng degen, qoryqpasa syilamaydy», – depti. «Qúrymbayjannyng qúryghy aman bolsa, әli talay asau juasyr» degen mysqyl sodan qalghan desedi.

Ol aqpanda kýn batar-batpastan tuady. Taghy bir әjua әngimede auyl ýiding qojanasyrlau moldasy erte tughan Sholpangha qarap: «Bala әli  maldy jaylaghan joq, kelinning shәugimi әli qaynaghan joq, namazdiger bolmay shaqshiyp shygha keldin, dәret suymdy sen jylytyp beresing be, bәdbaqyt», – dep júldyzgha qúmanyn laqtyrypty desedi.

Álbette, júldyzdardyng osylay ornalasuyn qaghida dep qabyldamau kerek. Aspan әlemi әr jylda әrqalay qúbyluy mýmkin. «Qydyrma júldyz (Sholpandy aitady) qyryn keldi, Aqpan-toqpan úryn keldi» degende halyq osy ózgeristerdi menzegen.

Al endi managhy Sholpan siyaqty qyzyl inirden jarqyray tuatyn Saryjúldyzgha  (Esekqyrghan, Ómirzaya) kelelik. Ony siz ben bizge astronomiya pәni Yupiyter dep oqytty. Bireuler Sholpanmen shatastyratyn búl júldyz haqynda  ghylymy enbekterden bastap, kór­kem shygharmalarda da kóp mәlimet kez­destiresiz. Sondyqtan oghan toqtaludy jón kórmedim. Aytpaghymyz – qazaqta Olpan degen júldyz bar. Ontýstik qazaqtary Bolpan dep te ataydy. Anyzdarda Olpan Sholpannyng sinlisi eken deydi. Aspan zertteushileri ony óte kómeski, kózge kórine bermeytin júldyz dep zertteydi. Kýmәn tughyzady. Kózge kórinbese, el onyng nesin sóz qylady? Bizding oiymyzsha, osy Saryjúldyz  Olpan bolmasa ne etti?! Taghy aitpaghymyz, onyng aty Olpan da, Bolpan da emes – ÚLPAN. Óziniz oilanyzshy, qazaq qyzgha Olpan ne Bolpan dep ait qoymaydy ghoy. Esekqyrghan deydi. Esegi nesi, tәnirim-au?! Úlpan deseniz, sóz basqa. Úlpan degen at keremet emes pe? Óz basym taghy Kempirqosaq degen atty da tipti qabylday almaymyn... Ádemi kerilgen aspan kópirine basqa basqa, kempirding ne qatysy bar dep menen de búryn aitqandar bolghan. Úly Ghabennin, Ghabit Mýsirepovting «Úlpan» atty mahabbat dastany baryn bilesiz. IYә, biz búl shygharmany júrt aityp jýrgendey povesti dep te, roman dep te emes, dastan retinde qabyldaymyz. Ghashyqtyq dastany! Álem әdebiyeti men ónerinde «Kesh kelgen mahabbat» («Pozdnyaya lubovi») atty talay shygharmalar barynan habardarsyz. Biz Ghabenning ayauly «Úlpanyn» sonday biyikten kóringen asyl tuyndy dep baghalaymyz. Aqtóbe oblysynda Úlpan atty beket bar. Jergilikti ólketanushylardyng keybir derekterine sensek,  Ghabeng jyrlaghan Úlpan aru sol manda tughan kórinedi, bireuler búl onyng jerlengen jeri deydi. Qalay bolghanda da halyq kesh kelgen mahabbat iyelerine keybir jelauyzdar sekildi kekep-múqap emes, qúrmetpen qaraghany aqiqat. Sýi degen úly sezim úly adamdargha ghana tәn bolsa kerek.

Aqpan osynday ai.

Qart Kaspiyde jýzge juyq aral baryn bilesiz. Sonyng Qazaqstan yaky Manghystau bóligindegi bes araldyng biri Qúlaly dep atalady. Ol omyrauyn Jayyqtyng qúlamasyna tósep túr, sodan bolar qystyng qaqaghan ayazynda da qatpaytyn Kaspiyding osy bóligi aqpanda múz qúrsaugha oranady. Aqpannyng onynshy júldyzy men on besi aralyghy Qúlalyda  itbalyq kýshikteydi. Key jyldary búdan sәl erte ne kesh kýshikteui de mýmkin. Jaryq dýniyege shyqqan mezet «aqýrpekter» bauyryn múzgha tósep jata qalatyn kórinedi. Adaylar «itbalyqtyng kýshikteri» demeydi, «aqýrpekteri» dep erkeletedi, sonday-aq itbalyq demey, «eskek ayaq» dep at qoyghan da sol balyqshylar. Sol eki aralyqta kýn qatty suytady. Ádettegi ayazdan góri ótkir suyq ózgening ónmeninen ótse de itbalyq ýshin, onyng jana tughan «aqýrpekteri» ýshin de jәili mezgil. Jatyp-jatyp bauyryn jerden kóterip alghanda baghanaghy qany tamshylaghan jas kindik múzgha jabysyp, ýzilip týsedi. Ári qaray  tastay sugha sýngip oinap, ómir aidynyna qúlash úryp jýzip kete barady. Kindigi kesilgen son-aq dereu jer bauyrlap jyljyp  sugha úmtyluyn kóruding ózi bir ghaniybet. Osy aralyqty Manghystauda «Itbalyqtyng kindik qatary» dep ataydy. Ómir zany osylay, tirshilik tynysy bir sәt te toqtamaydy, tipti qaqaghan qysta da, ony aitasyz múz ýstinde de ómir jalghasuda. Átten... Erterekte estigen bir әngime esten ketpeydi. Orys kópesterin itbalyqtyng mayy men terisi qyzyqtyrghany mәlim. Al endi ony aulaudyng orystar oilap tapqan «eng qarapayym әri tiyimdi tәsilin» bilesiz be?! Kózinizge elestetinizshi: Aqpan aiy. Qara joyqyn teniz. Dauyl. Dýnie astan-kesten. Jel qútyryp túr. Eskek ayaqtylar kýnimen-týnimen jana tughan «aqýrpekterine» jem izdep jaghagha ókpesi óship, qanaty talyp әreng jetedi. Dýniyedegi eng keremet toy Ana men balanyng tabysu toyy emes pe? Kýn qaharyna minip túrsa da, Qúlalyda meyram, Qúlaly shattyq qúshaghynda. Kenet qoldaryn sýimen ústaghan bir top adam tasadan shygha keledi de itbalyqtardy qaratúmsyqtan úryp, araldy qan sasytyp qyra bastaydy. Jana ghana anasymen qauyshyp mәz-meyram bolghan aqýrpekter bauyrymen jyljyp tenizge qaray qashady. Temir sýimendiler olardy da qútqarmaydy. Múzdyng beti qan-josa. Jana tughan sәbiyler shyrqyraydy. Alpys әiel qatar túryp jylaghanday aza boyyng qaza bolady. Say sýieging syrqyraydy.  Itbalyq kýshikteri tura nәrestelerge úqsap jylaydy. Oghan qarap jatqan adam joq. Qas pen kózding arasynda anany ana, balany bala dep qaramay qyryp salady.

«Týlki týginen jazady» degen – osy, onyng mayy men terisine qyzyqqan óndirisshiler osynday qatigezdikke deyin barghan. Itbalyqtyng «kindik qatary» turaly әngime kóp. Orys әlipbii boyynsha «r» әripi kezdespeytin ailardyng qay-qaysysynda da onyng mayy myng bir dertke daua, әsirese balyqshylarda jii kezdesetin ókpe auruy ýshin taptyrmas em, al orys kýnparaghyndaghy may, iini, iili, avgust ailarynda ishseniz, ýsti-basynyz may sasyghany sonsha adam týgil hayuan týstik jerden ýrke qashatyn kórinedi.

Jergilikti qazaqtar Aqketik, orystar Fort-Shevchenko atap ketken osy bir shaghyn shahardyng tarihy da, jaghyrapiyasy da, tabighaty da, aua rayy da basqa qalalargha qaraghanda ózgerek. Múndaghy qazaqtardyng otyryqshy ómirge ýirengenine bir jýz alpys, bir jýz jetpis jylgha juyqtady. Shahar turaly, balyqshylar ómiri haqynda «Týpqaraghan» audandyq gazetining redaktory Melana qaryndasymyz bizge kóp mәlimet berdi.

Osy aimaqta «itbalyqtyng kindik qatarynan» keyin yaky aqpannyng orta shamasynda  keletin taghy bir amaldy el «qasqyr júp» deydi. Nege «qasqyr júp?» qasqyr eshqashan eki ret júp qúrmaydy eken. Úiyqqan qasqyrdy qazaq atpaydy. Kek saqtap, órshelenip ketedi dep oilaghan. Qúrtqanyng nalasy jaman dep sengen.  Eger alda-jalda oq shygharsa ekeuin de atyp tastaytyn bolghan kórinedi, sebebi bireui aman qalsa, ol auylgha tynyshtyq joq. Qanshyghy, yaky qúrtqasy bir-aq ret bóltirikteydi. Bәlki, osy qasiyetterine qayyl qalghandyqtan bolar, qazaq ony qadirley bilgen. Rasynda, búl bir bólek jyrtqysh. Mine, Tarbaghatay, Sauyr, Sayqan anshylary aitqan әngimelerding bir parasy:

Qúrtqany júby baryn bile túra bóten arlan manaylasa, ol tiri ketpegen. Qúrtqanyng ózi әlgi «saryauyzdy» óz «kýieuinin» kózinshe jaryp tastaydy desedi. Namys deysiz be, jargha adaldyq deysiz be, qasqyrdyng osynday qasiyetterin  biletinder jyr ghyp aitady.

Qasqyrdy kózin әli ashpaghan kýshik kezinen asyrasang da erkelemeydi, qúiryghyn búlghandatyp, itshe qynsylau oghan jat.

It bayghús bóltirikti bauyryna basady, al qasqyr eshqashan itting kýshigin bauyryna baspaydy, emizbeydi de.

Qasqyrdyng asyghy men itting asyghy bir-birine úqsamaydy.

Bóltirigine tamaghyn qúsyp beredi.

Jazatayym qolgha týsirip, teri­sin tiridey sypyryp alsanyz da oghan saratan zauzada da shybyn-shirkey jolamaydy, qúrttamaydy, ol mangha basqa hayuandardy aitpaghanda, syrttan tóbetting ózi jolamaydy. Jolamaydy emes, jolay almaydy.

Terisin tiridey sypyryp jatqanda da dybys shygharmaydy.

Búrynghy qazaqtyng «qasqyrdyng terisinen aiyrsang aiyrarsyn, biraq tektiliginen aiyra almaysyn» deytini sodan bolsa kerek.

Qasqyr eshqashan ólekse jemeydi, ústaghan jemtigimen ystyqtay qorektenedi, bir jegende on-on bes kelidey et jeydi.

Onyng tisi tiygen mal ekinshi ret onalyp, qatargha qosylmaydy eken, sondyqtan onday maldardy dereu soyyp alghan.

Bóten dybysty 10 shyqyrymnan esty alatyn qabileti bar. Sondyqtan anshylar qansonargha shyqqanda myltyq únghysyn jauyp, shýberekpen tanyp alady, maqsat qasqyrgha dәri iyisin sezdirmeu.

Aunaghan, tezek tastaghan jerine, saryp ketken mangha 3, 7, 14, 21 kýnde qayta ainalyp bir soghady desedi.

Tik kep qalsa úzyndyghy 2-3 metr jarlardan ayaghyn júqpay sekirip ótkenin kózimen kórgender bar.

Borandy kýnderi 100 shaqyrymgha deyin jortady.

Jel kýsheyip, sony qargha ainalady. Arlan qasqyrlardyng ózara kýsh synasyp, onyng sony keyde birin-biri talap óltiretin kezi de dәl osy shaq. Bir qyzyghy, týlki, mәlin, shiybóriler  onyng aidalada siresip qatyp jatqan óligine de jolay almaytyn kórinedi. Tek sauysqan ghana kózin oiyp jeydi deydi. Basqa aimaqtarda «bórisyrghaq nemese «ynqyma» (orystar múny «brachnyy period» deydi) degen attarmen tanys búl kezende qasqyrlar shaghylysatyn kórinedi.  Biraq búl bóriler kýnparaqqa sәikes júptasady nemese dәl osy mezgilden basqa kezde shaghylyspaydy degen tújyrym emes. Ádette aimaqtardyng aua rayyna qaray atalmysh «bórisyrghaq» qantar men sәuir aiynyng aralyghynda әrtýrli kezenderde bolady dep jazady týz taghysyn zertteushi ghalymdar.

Aqpan. Jan-jaghynyzgha qarasanyz, kóktemning auyly alys sekildi. Qys әli qahargha minip túr. Syqyrlaghan qasat qar. Týngi ayazdyng beti jaman. Ózen bitken múzdyng qúrsauynda. Tirshilik kóshi toqtap qalghan sekildi. Búl aidyng qantardan aiyrmashylyghy shamaly syqyldy.

«Kóktem qashan keledi?» dep múnayasyz.

Juan jinishkerip, jinishke ýziletin boldy-au dep toryghasyz.

«Boz toqtyda qúiryq qaldy, boyjetkende búghaq qaldy» dep qyrlanatyn aqpan – osy. Qyrlanady degen «qyryna alady» yaky «qyryn qaraydy», «qaharyn tógedi» degennen shyqty ma eken?

Aqpan qansha qaharly bolsa da, qystyng basqa ailaryna qaraghanda  onyng meyirim, shapaghatqa toly sәtteri kóp. IYә, qansha qatygez desek te búl aidyn  ózine tәn jylylyghy bar. Mysaly, saryshymshyqtyng tap búlay sayraghanyn siz basqa kezde estigen joqsyz. Átten, tyndaghynyz joq.

Aydarly samyrqústyng dәl osylay dýr etip úshyp, úzamay top bolyp qayta qonuyn aqpannan basqa qay aida kórip ediniz. Ony aitasyz, samyrqús aqpannan basqa aida Almatyda kóp túraq­tamaydy da. Taudaghy arqar men tau eshkining sonynan shúbyrghan  qústar  ózinshe bir әlem.

Aydyng aqyryna taman angharyp qarar bolsanyz, shatyrdan salbyrap túrghan múz sýngilerding búrynghyday emes, júqaltang tartyp, jinishkere bastaghanyn bayqaysyz.

Saryshymshyq bayghús ózgeshe bir әuenge salghysy keledi-aq, әtteng dauysy jetpey túr. Shamasyn bilmey, basqa notagha týsip ketip, endi ne isterin bilmey abdyraghan bala әnshige úqsaydy.

Degenmen oghan bir sәt qúlaq týrinizshi. Janalyghy bar siyaqty, sony birinshi bop sizge aitqysy keledi. Elden búryn jetkizsem deydi, biraq ony eshkim tyndamaydy. Eng songhy ret әn sap túrghanday jantalasa, yshqyna, alasúra sayraydy. Qyrghyz aghayyndarda «Keler-keler Kenesary jýzge keler, jýzge kelse Kene han ózi-aq óler» degen eski sóz bar. Múnyng aitpaghy da sol: «Qyrqyna shydap qyryq birine shydamay ne kórindi?!», – deydi. Átten, oiyn jetkize almaydy. «Ey, aghayyndar, maghan qúlaq salyndarshy. Qayda asyghyp barasyndar? Týu, nege tyndamaysyndar? Mening aitpaghym, mening aitpaghym bar ghoy, ә, mening aitpaghym she, kókem kele jatyr. Mening kókemdi sender biletin edinder ghoy, nege quanbaysyndar. Mening kókemning aty – KÓKTEM!».

Ol sóitip asyghyp-aptyghyp, abdyrap-sasyp, úshyp-qonyp, janyn qoyargha jer tappay jýrgende  kýtpegen jerden baghanaghy múz sýngi jerge ýzilip týsip, byt-shyt bolady. «Shólmek qyryq kýn synbaydy, bir kýnde synady» degen ras bolghany ghoy, sol-aq eken qatqan múzdyng kóbesi qaqyrap sala berdi. Sosyn alghashqy tamshy tamady. Ýrkip úshqan qústar aghash basyna shyghyp, shyrqay jóneledi. Jer dýnie u da shu. Bizding qala­myzda sayrauyq qústar ne degen kóp edi?! Bizding qalamyz ne degen kórkem qala edi?! Qalay bayqamay kelgenbiz, toba?!

Saryshymshyq bolsa quanyshyn úrlatyp alyp, kóp ishinde kórinbey qala  beredi. «Aghayyndar-au, kóktemnin  habaryn alghash aitqan men emes pe edim?» degen ókpesin eshkim estimeydi de. Onyng basqa qústar jyly jer, jәili meken  izdep ketkende aq qar kók múzgha oranghan  óz shaharynda qalghanyn, qystay tonyp shashyrap, qauip-qaterge basyn tigip, osy sәtting keletinin aitumen bolghanyn, basqasyn bylay qoyghanda  adamdargha eng jaqyn  qús ekenin de  eshkim eskermeydi. Ony eshkim elemeydi. Ony eshkim tyndamaydy. Jylda solay.

Esenghaly Raushanov

«Qazaq әdebiyeti» gazeti. №6 (3640)
8.02.2019 jyl

Abai.kz