Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1968 0 pikir 17 Mamyr, 2011 saghat 05:35

Jәdy Shәkenúly. Qazaq kóshining qantaryluyna kimder mýddeli?

Búl kýnde qazaq kóshining toqyray bastaghany jasyryn emes. Shette әli de bolsa 5 milionnan artyq qandacymyz otyr. Jaqyn kýndegi qytay jan sanaghy boyynsha onda 1 milion 700 myng qandasymyzdyng túratyndyghy da anyqtaldy.

Kóshting barynsha bayaulaghany men alystan oralghan aghayynnyng basyndaghy mún-zardy qazaqstandyq qúzyrly organnyng bәri de bilip otyr. Búl mәsele - aita-ayta auyz, tynday-tynday qúlaq jauyr bolarlyq «jarapazangha» ainaldy. Áueli osy taqyrypty kóterushilerge әr týrli taqiyalar kiygizilip, olardy odaghay kórsetuge tyrysushylar da tabyldy. Múndayda últshyldar búghyp, úyatsyzdar esirdi.

Endeshe qazaq kóshining qantaryluyna ne sebep, oghan kimder mýddeli? -degen saual tuyndaydy.

Biz qazirge deyin sebepti ishki jaqtan - kóbinese ózimizden izdep keldik. Dese de, syrtqy әserlerding ishki kózqarasty qalyptastyrugha sebep bolatynyn da joqqa shygharugha bolmaydy.

Búl kýnde qazaq kóshining toqyray bastaghany jasyryn emes. Shette әli de bolsa 5 milionnan artyq qandacymyz otyr. Jaqyn kýndegi qytay jan sanaghy boyynsha onda 1 milion 700 myng qandasymyzdyng túratyndyghy da anyqtaldy.

Kóshting barynsha bayaulaghany men alystan oralghan aghayynnyng basyndaghy mún-zardy qazaqstandyq qúzyrly organnyng bәri de bilip otyr. Búl mәsele - aita-ayta auyz, tynday-tynday qúlaq jauyr bolarlyq «jarapazangha» ainaldy. Áueli osy taqyrypty kóterushilerge әr týrli taqiyalar kiygizilip, olardy odaghay kórsetuge tyrysushylar da tabyldy. Múndayda últshyldar búghyp, úyatsyzdar esirdi.

Endeshe qazaq kóshining qantaryluyna ne sebep, oghan kimder mýddeli? -degen saual tuyndaydy.

Biz qazirge deyin sebepti ishki jaqtan - kóbinese ózimizden izdep keldik. Dese de, syrtqy әserlerding ishki kózqarasty qalyptastyrugha sebep bolatynyn da joqqa shygharugha bolmaydy.

Memleketimiz tәuelsiz el bolghanymen imperiyanyng qúshaghynda úzaq otyryp, qúldyqty qanymyzgha sinirip aluymyzgha baylanysty kóp jaghdayda kórshilerge jaltaqtaytyn jaman әdetimiz bar. Sonyng ishinde sorpa-suanymyz, kórpe-jastyghymyz kóp aralasqan orys aghayyndardyng qabaghyna jii qaraghyshtaymyz. Ar orys (resey) memleketi de «atandy Qaratauda bir jyghyp em» degendey kóne qojayyndyq aibatynan airylghysy kelmeydi. Bizding elde otyrghan óz qandastarynyng jay-kýiin jii baqylap otyrady. Qansha degenmende imperiyalyqqa, óktemdikke ýirenip qalghan el bolghany ýshin desi de sesi de basymdau. Qandastaryn qarashyghynday kóredi. Tipti solargha qalay jaghamyz dep kólgirsuge baratyn bizderdi kózge ilmeytin sәti de az emes. Olay bolsa, qazaqstandaghy orys últynyng sanynyng kýn sayyn azayyp, qazaq últynyng últtyq qúramynyng barynsha kóterilui olargha jaqpaydy. Jәne de ózine kórshiles jatqan qytay shekara aimaqtarynyng úsaq últtardan tazaryp, jalghyz qytaydyng shengelinde qaluyna da mýddeli emes. Kórshiles elder ara әr týrli mәmile «qytaydyng úigharymymen emes, mening ymymmen sheshilui kerek» deytin ishki men-mendigi taghy bar. Qazaqstandaghy últ mәselesining kýrmeuli kýide saqtaluy olargha ziyansyz. Áueli bizdegi orys últy men ózindegi qazaq últynyng mýddesin saudagha saludanda tayynbaydy. Osynday seberterge baylanysty orystar qazaq kóshining qanattanuyna bizdegi últsyzdar men orystanghan qazaqtar arqyly jasyryn kedergiler jasaydy.

Al, qytaygha kelsek - «onyng jan sany kýn sayyn artyp keledi, qazaqtardyng tez ketip qalghany olargha tiyimdi emes pe» deushiler bar. Mýlde olay emes. Olargha qazaqtyng qytaygha ainaluy, al taza qara qytaydyng óz teritoriyasynan shet aimaqtarda ómir sýrui barynsha tiyimdi. Osylay bolghanda memleket qauipsizdigine sayatyn sayasaty men әlem elderin jaulau iydeyasyn ózining úpayyna tәn kómeski tәsildermen sәtti alyp barady. Orystar oilaghanday Qazaq memleketining qazaqtanyp ketui, últtyq mәselelerde qayshylyqsyz qaluy da olargha jaghymdy әser bermeydi. Al odan qalsa qytay eli qytaydaghy qazaqtardy ózining ata-babasynyng jerinde otyr der moyyndaydy. Ózining bayyrghy mekenindegi halyqtyng (әsirese әlsiz úsaq últtardyn) kelisim-shartsyz basqa jaqqa týp qotaryla kóshui halyqaralyq sayasatpen qaraghanda sol el sayasatynyng halqyna degen tiyimsizdigen bolatynyn olar jaqsy týsinedi. Tipti osyny syltauratyp kýnderding kýninde óz teritoriyasyn talap etui mýmkin deytin ishki qorqynyshy da joq emes. Al qazaq últynyng últtyq tilegin qanaghattandyrghan jaghdayda el ishindegi ózge últtardan tuyndaytyn әr týrli súranystar taghy bar. Qytaydaghy qazaq qyzdarynyng kóptep qytaygha kýieuge shygha bastanyn eskersek, sany kóp bolghanmen sapasy tómen qara qytaylardyng týrki últtarymen ýilenip, qan janalap, óz últynyng gendik dengeyin kóteru syndy bolashaqtyq josparyna da jay qaraugha bolmaydy. Bizding arzan baylyghymyzdan qol ýzbeu ýshin óz qaramaghyndaghy qazaqtardy «barymta», «kózir» retinde de ústaghysy da keledi. Búdan basqa da qulyghyna qúryq boylamaytyn fәlsәpaly elding basqa da qyry men syry kóp.

Osynday kóp týrli sebepterge baylanysty Qytay memleketi qazaqtardyng kóshuine, basyn biriktiruine, Qazaqstannyng kemeldi el boluyna mýddeli emes. Dese de, olar әr qanday súraqqa: «joq!», «bolmaydy!» - degen ashyq jauap aitpaydy. Bәrine «maqúldyq» bildiredi. Sol «maqúly» bir ghasyrgha baruy da mýmkin. Biraq oryndau-oryndamaudy ózderi sheshedi. Óz bilgeni boyynsha is qylady. Qarsy jaqty uaqytttyq aldausyratyp, «oylastyryp jatyrmyz», «sheshkeli jatyrmyz» dep sharshatady. Ejelding ejelinen óz eli men jerining mýddesin manday aldy oryngha qoyady, sol ýshin janyn salady. Biraq bәr-bәrin ýnsiz, dausyz iske asyrudy basty nazarda ústanady. Sondyqtan Qytay tarapy auyz jýzinde: «Qazaqstangha kóshemiz degenderge eshqanday kedergi joq» deydi. Biraq jasyryn jayylghan órmekshi tory «shybyn-shirkeylerdi» uysynan shygharmay, jem qylghysy keledi. Jyp-jylmaghay jatqan qarasu týpsiz terenine ýnsiz batyrudy oilaydy.

Bizding ekonomikadaghy súranystarymyz ben әlsiz ótinishterimiz kóp jaghdayda olardyng oilaghanyn iske asyrugha mýmkindikter beredi. Qazaqstandyq kedender tónireginde tuyp jatqan daular men sybaylas jemqorlyqtar sonday әlsizdigimizding bir ghana mysaly.

Oydaghy orys, qyrdaghy qytay kórshimiz osylay eken. Endeshe osynyng bәrine sonau qiyrdan synay qarap, halyqaralyq sayasatty óz esebimen iske asyrudy oilaytyn AQSh búghan qalay qaraydy?

AQSh ýshin Orta Aziya jәne Europa elderindegi eng ýlken eki әriptes - Orys pen Qytay. Odan qalsa Qazaqstannyng shylqyghan múnay baylyghy men óz ainalasyndaghy úsaq elderden shoqtyqtyghy olardyng basty nazarynda. Tipti eki imperiyagha degen keybir ishki sayasatyn Qazaqstan arqyly iske asyrudy qalap otyratyny jәne de Qytaydy jau kóretini de jasyryn emes. Qytay qúramyndaghy zanzu (tiybet), úighyr últarynyng tәuelsizdigin joqtaghan azattyq qozghalystaryna da jasyryn qoldap-quattau kórsetip otyrady. Endeshe, qytay memleketining ishki tynyshsyzdyghy men kenester odaghynyng kebinin kiyip bólshektenip ketuine olar airyqsha mýddeli. Osy sebepterge baylanysty AQSh Qytay jerindegi últ mәselesining kýrdelene týsuin, shiylenisuin qalaydy. Ondaghy 2 miliongha jaqyn qazaqtardyng ózge elge ketpey, sol elde otyruy, úighyr últymen ishki sәikestik tauyp Shynjannyng derbestigin birge kóterui - olardyng oilaghany bolmaq. Qytaydaghy últtyq mәsele sheshim tapqannan góri kórshi elderimen qajasarlyq qayshylyqqa múryndyq bolsa AQSh jaq alaqanyn soghady.

Mine, osynday últtyq jәne elder aralyq әr týrli sayasattyng qúrbanyna ainalu qaupindegi qazaq kóshin qayta qozghaudy qazaqstandaghy últshyldar jaghy qoldaghanymen qansyzdar toby bas auyrtqysy kelmeydi. Tipti keybir kóshi-qon jәne oralmandar mәselesimen ainalysatyn mekemeler búl «jyrdy» úzaqqa sozsa, ýkimet qarjysynan solar ýshin bólinetin aqsha «әbilqayat»  búlaghynday mәngilik «aghyp» túrady. Qandastardyng «tarqamaytyn bazaryn» tamashalaghan meshel balalar emizdigin auzynan shygharmay sora beredi, sora beredi. Syltauy - kósh, qamy - qaltasy. Qarjysy kóp, qayghysy joq. Endi bir bólim adamdar búl týiinshekterdi sheshkisi kelgenmen onyng aqylyn, jolyn tappaydy. Oiy sholaq, órisi tar, kenistigi kem. Teri teginge ketip, enbegi esh bolady. Qúzyrly organdardyng qúlaghyn ústap otyrghan jeke adamdardyng basynan kórinentin osynday minder tútas bir últtyng taghdyryna, memleketting sayasatyna ashyq jәne jasyryn týrde yqpal etip jatady. Olay bolsa ishki-syrtqy sayasattyng salqynyna úshyrap otyrghan qazaq kóshin qayta qozghaugha kedergi de shash-etekten degen sóz. Sol sebepti de balyq ýndes, baqa tildes keletin dәrmensiz biyliktegilerding tókken teri men etken enbeginen, taghatyn syny men taptyrmas syltauy kóp. Áueli ýide otyryp óristegi qoyyna «guayt-guayt» dep aighaylaghanday, alystaghy aghayyndaryn jazghyrushylar da jeterlik. Mine, qazaq kóshining qazirgi siqy!

Bir tәuiri, shettegi qazaqqa degen Elbasynyng kózi týzu. «Núrly kóshti» de sol ýshin jolgha qoyyp edi. Biraq sol «Núrly kósh» núrly bola almay túr. Baghyt dúrys bolghanmen tómendegi baghdar kórsetushilerding kónili túmannan, kóshi kýmәnnan shygha almay otyr. Óz bastary adasyp jýrip, kópting kóshin dúrys jolgha qaytyp salady!?

Qalay bolghan kýndede qazaq kóshin qayta qozghau - halyq taghdyrynyng kezek kýttirmes keleli mәselesi. Shettegi qazaq bizding jat júrtqa shashylyp qalghan kóz jasymyz. Oramalymyzdy úsynyp, meyirimimizdi syilamasaq, janarymyzdyng jasy keppeydi. Basymyz birigip, bauyrymyz býtindelmese irgemimizden suyq jel azynaghanyn qoymaydy. Olar bizding ruhany bostyghymyzdy, demografiyalyq jyrtyghymyzdy jamaytyn asylymyzdyng qiyghy, altynymyzdyng synyghy.

Egerde, ejelgi mekenimizde otyrmyz dep biletin sol qandastardyng últandy bóligin kóshirip ala almasaq, kórshilerimizding kókeyindegi kólenkeni qayta tiriltip, olardy qozghamay-aq qoyayyq. Qayta qonystanghan baytaq aimaghynyng teritoriya azattyghyn súrayyq. Týrki oghlandary osynday ghalamat oimen qayta atqa minse, taghy da bayaghyday, «aspanda tәnir, jerde biz» bolar edik. «Býkil dýniyejýzi prolatarlary biriginder!» degen úrandy 70 jyl kótergen bizding de endi óz eldigimizdi de dәl solay tu etip: «kýlli týrki oghlandary, býkil әlem qazaqtary biriginder» deytin kezimiz keldi.

Bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharatyn qazaqtyng mýddesi de bireu ghana.  Biz bir ghana qazaqpyz! Qazaq kóshining búidasy - qazaqtyng múraty. Ony jetelep kómbege, Asanqayghy atamyz armandaghan osy kiyeli mekenge, jer úiyqqa - bir shanyraq astyna toptau atalar amanaty, úrpaq paryzy!

«Jas qazaq ýni» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5540