Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2994 0 pikir 17 Mamyr, 2011 saghat 06:29

Yrysbek Dәbey. Maghan ókpelenizshi!..

 

Osydan dәl bir ghasyr búryn «Ayqap» jurnalynda últ ústazy Ahmet Baytúrsynúlynyng «Qazaq ókpesi» degen maqalasy jariyalanghan edi. Búl jerde ol maqalanyng mazmúnyna emes, taqyrybyna shúqshiyp otyrmyz. Maqalanyng kótergen jýgi әrkimge maghlúm bolar. Taqyrypty aitynyzshy, «Qazaq ókpesi» dep, jauyna da ózimsinip ókpeleytin qazaqtyng aqyn jandy, anqaulyghy mineledi. Óner bilim qumaytyndyghy, jalqaulyghy synalady. Ókpeleytin ókpesi bar qazaq barda ómir sýrgen Ahandar baqytty eken. Biz ókpeley almaytyn úrpaqpyz. Janarymyzdan kek úshqyny shashyrap, jer-dýniyeni jalmaytynday kónil-kýimen ómir sýruge daghdylanghamyz...

Altaydyng salburyn qúrugha tabylmaytyn kýnderining birinde, auylymyzda býrkit salyp, tazy jýgirtetin seri shaly ýige kelip әkemizge qolqa saldy. «Ýide jata beresing be? Qasqa jýirigine er sal. Qúday búiyrtsa qyrmyzy qyzyl týlkini qanjyghana baylap qaytasyn». Sóz sol body. Qaghushy-maghushysy bar, úzyn sany alty-jeti adam qansonarda taugha sinip ketken...

 

Osydan dәl bir ghasyr búryn «Ayqap» jurnalynda últ ústazy Ahmet Baytúrsynúlynyng «Qazaq ókpesi» degen maqalasy jariyalanghan edi. Búl jerde ol maqalanyng mazmúnyna emes, taqyrybyna shúqshiyp otyrmyz. Maqalanyng kótergen jýgi әrkimge maghlúm bolar. Taqyrypty aitynyzshy, «Qazaq ókpesi» dep, jauyna da ózimsinip ókpeleytin qazaqtyng aqyn jandy, anqaulyghy mineledi. Óner bilim qumaytyndyghy, jalqaulyghy synalady. Ókpeleytin ókpesi bar qazaq barda ómir sýrgen Ahandar baqytty eken. Biz ókpeley almaytyn úrpaqpyz. Janarymyzdan kek úshqyny shashyrap, jer-dýniyeni jalmaytynday kónil-kýimen ómir sýruge daghdylanghamyz...

Altaydyng salburyn qúrugha tabylmaytyn kýnderining birinde, auylymyzda býrkit salyp, tazy jýgirtetin seri shaly ýige kelip әkemizge qolqa saldy. «Ýide jata beresing be? Qasqa jýirigine er sal. Qúday búiyrtsa qyrmyzy qyzyl týlkini qanjyghana baylap qaytasyn». Sóz sol body. Qaghushy-maghushysy bar, úzyn sany alty-jeti adam qansonarda taugha sinip ketken...

Keshki apaq-sapaqta sheshemizding kespesin ýrlep iship, múrnymyz tershy bastaghanda ýsti-basy aq qyrau әkemiz esik ashty. Óni týtigip, bir týrli bop ketken. Qalyng kiyimderin sheship, belin bosatqansha juynatyn jyly suyn dayyndap, qúmghan men tegeshti aldyna apardym. Sheshem de myna sýrepetten tym ondy is bolmaghanyn sezip, súrap-aq jatyr. «Áy, әkesi, aitpaysyng ba? Myna týring ne? Ne bolghan tegi?». Ýiding jylymyghy janyn sergitti-au, shalekene sәl de bolsa jan kirdi. Aytyp jatyr. «Halyq aitsa qalt aitpaydy deushedi búl el. Ana Tóke shaldy týlki deytin júrttyng baghasy qaghys aitylmaghan eken. Týlki dese týlki eken. Ruly elden ózge jan tappaghanday astymdaghy atymdy paydalanyp, aldap soqty. Týs qayta týlkining izin kesip, qasqamen qayyryp em, qyrannyng shengelinen qútylmady. Qyzyl dýniyeni kózi qimaytyn dýniyeqonyzdyghyn qayteyin, jol-joralghyny úmytyp óz qanjyghasyna ózi bókterip ketti, kәriyt!». Tóke shaldyng әdiletsizdigi auylda biraz sóz boldy. Ákemiz de kópke deyin ókpelep jýrdi. Torqaly toy, topyraqty ólimde bәrin úmytatyn qazaq emespiz be? Sonday Úly dýbirding biri әkemizding ókpesin esinen shyghardy. Tóke shalmen bayaghysynsha aralasyp ketti. Sóitsek sol kisiler bәribir birin-biri jaqsy kóredi eken. Ary ketse ókpeleydi, biraq kektespeydi. Ystyq qayratpen ómir sýrip, jýregin qaraytatyn kekke boy aldyrudan qatty saqtanady eken...

Altaydyng kýngey betin qara qytay qara qúrtsha basyp, atajúrtqa bir jola qonys audarugha qam jasap jatqanymyzda kýnige ýige keletin Tóke shaldyng qúlazyghan, qamyqqan týri emis-emis esime týsetini bar. Sonda da bayaghy qylyghy oiyma oralyp, suqanym sýimeushi edi. Qonys audarugha qújatymyz tas-týiin dayyn bolyp, mashinagha jýk-býgimizdi tiyep endi qozghala bastaghanymyzda, bayghús shal taqymynan tastamaytyn tory atymen artymyzdan qalmay dalbaqtap biraz erdi de, búldyrap qala bergen...

Aragha biraz uaqyt salyp, Altaygha at basyn búrdym. Attay jelgen on jyldyng jýzi bolypty. Kóp nәrse ózgerip ketkendey kýy keshtim. Bәlkim men ózgerip ketken shygharmyn dep te oiladym. Alys joldan shaldyghyp jetkende, auyldaghy qatynas beketinde bir synypta oqyghan, bala kýngi dosym kýtip aldy. Altaydyng ayazy sorghan jýzi týtigip, sharshanqy keyipke engeni mýsirkeytindey sezim tudyrsa da, sezdirmeuge tyrysyp, jalpyldap amandasyp jatyrmyn. Ol da jigi-japar. Eki-ýsh kýn tynyghyp, tuys-tughandardyng quanyshyna qútty bosyn aityp, o dýniyelik bolghandaryna iman tilep dosym ekeumiz kirip shyqtyq. Bayaghy auyl. Auyl syrtyndaghy qorymnyng kóbeygeni sonsha, qystaqpen taqasa týsipti. Eski qúrjanyng biz shanyn aspangha shygharyp oinaytyn kóshelerinde adamgha antarylyp qaraytyn bógde jýrginshiler de kóbeygen. «Mynau kim» degendey synay tanytady. Dosym auzy damyl tappay sóilep keledi. «Sender kóship ketken song búl auyl ózgerip ketti. Arttarynnan ile-shala shekara asqandar da kóp. Birazy audan ortalyghyna qonys audardy. Kóshken elding ýii men jerin búryn tau arasyn mekendeytin malshylar men qytaylar satyp ap jatyr. Qytay degen pәleni audan ortalyghynan kórmesek, Altaydyng búl qiyrynan jolyqtyrmaushy edik. Endi qonsy qonyp jatyrmyz. Az jylda berekesi qashqan «Lamabúlaqtyn» (auyl solay atalatyn) jayy osylay, Dos! Qimyldaugha shamasy joq, shaban-shalandar, әiteu ólmesting kýnin kórip jýrip jatyrmyz. «Esi barda elin tapqan» senderdiki de dúrys bopty. Bizdi aitshy, kýnimiz ne bolaryn oilaugha da qorqasyn. Ózimiz bilim alghan jalghyz qazaq mektebi ótken jyly jabylyp qaldy. Qaranghy qaldyratyn emes, amalsyz balalarymyzdy sonda oqytyp jatyrmyz. Mening bir auyz qytaysha bilmey óskenimdi bilesin, balam sonyng kerisi. Til degen pәle onay synady eken. Auylymyz shýldir-shýldir kenesetin bop aldy. Búny aityp kimge ókpeleysin?..». On-onbes kýn túryp attanyp kettim. Eshtenege zauqym soqpaydy. Jatsam-túrsam búryn ózim demalystarda saghynyp jetetin sol auyldyng myna siqy janymdy jýdetip-aq jiberedi. Auyldyng ne jazyghy bar? Eske alsam azapqa týsetin tabighatymdy, tarpang minezdi jylqy ghúrly kórsete almaytyn dәrmensizdigime ne deyin? Managhy әkemning qaraqasqasy tuysqan jigitke qalyndyq aittyrghanda Altaydan Boghdagha qúdalyqtyng qúrbany bop kete barghan. Barghan jerin jersinbey jem jep, su ishpegen song pyshaqqa ilinipti. Hayuan bolsa da qatty ókpelegen shyghar. Ókpeleuge túrmaytyn pendening opasyz minezin qaydan bilsin januar?..

Búl jolghy sapar tym kónildi bolmady. Bayaghy salburyn kýngi әkeyding kónil kýii eske týsti me, uaqyttyng tapshylyghynan ba tósek tartyp jatqan Tóke shaldyng ýiine bara almay kettim. Mening kelip ketkenimdi elden estip, shal bayghús qatty ókpelepti. Estuimshe ózi nauqas adam óni quaryp-sazaryp tipten qinalghan kórinedi. Mýmkin ózining de pendeligi esine týsip, ókingen shyghar. Ákem de sol shalgha sәlem berip qaytpaghanym ýshin «sybaghamdy» berdi. Qayta-qayta aityp bolmaghan song «Sizdi it qylghan shal edi ghoy, nesine kónil auyrtyp otyrsyz» dep qalghanym sol edi, otqa may tamdy. «Oy, enendi úrayyn jýgirmek! Qyryq jyldyng aldyndaghyny qonyrsytyp ne aityp otyrsyn? Joq, senderge solay ómir sýru únay ma? Manayynyng bәrin jau sanap adam qalay tirlik keshedi osy? Auyr ghoy. Onsyzda qysqa ómirding qútyn qashyryp. «Ókpege qisa da, ólimge qimaytyn» aghayyndyq bizben ketse, qazaq bitken eken...».

Nesin jasyrayyn qayran shal-au! Biz ókpeley almaytyn, tek keudesi kekke toly meyirimsiz úrpaqpyz. Qauqarsyz qúr ashudy boygha jinap boldyrghan, borday tozyp bara jatqan buynbyz. Ókpeleuding ózi zor mahabbat eken. Mahabbattyng ekinshi beti «ókpe» desek te bolatynday. Payghamparymyzdyng hadiysinde aitylatyn «mahabbat joq jerde úrpaq azady» degen joldar esime týskende alqymyma ashy óksik tyghylatyn bop aldy. Kimning azghan zamannyng adamy bolghysy keledi? Qan uystap tughan Shynghys Hannyng kekshildigi әdiram qalsyn. Azu tisimiz aqsighanda adam balasyna tәn kóp qasiyetterdi jerlep tynghanymyzdy sezinuden qaldyq.  «Bitke ókpelep tonyndy otqa tastama» deytin qazaq danalyghy bәrin menzep-aq túr. Bit ekesh bitke de ókpelegen darhan qazaq bolghan-au shamasy jer betinde. Ne degen asyl sezimder deshi. Birin biri itting etinen jek kóretin, ókpeley almaytyn qoghamda ómir sýrgenindi sezinuding ózi zor qasiret eken. Qúlyng bolayyn, maghan ókpelenizshi!..

«Qazaq әdebiyeti» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5525