Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2762 0 pikir 18 Mamyr, 2011 saghat 05:34

Bolat Mankenov: «Fransuzdar myqty emes, ózimiz qatelikke jol berdik»

WSB (Álemdik boks seriyasy) ayasyndaghy jarystyng Qytayda ótken finalynda «Astana arlandary» Fransiyanyng «Paris United» klubynan útylugha mәjbýr boldy. Alghashqy kýngi jenisti kelesi kýni jalghastyra almadyq. Qol sozymdaghy quanyshtar ózge alaqangha әp-sәtte syrghyp kete bardy.  Áttegen-ay dep san soghyp, ókinishten ishimiz qan jylap qala berdik...

...Delebemizdi qozdyryp, namysymyzdy janyghyn jarys ta óz mәresine jetti-au. Biraq sodan beri jankýier  kókeyinde  mynaday týitkildi saualdar jýr: «Shynymen-aq, «Parij klubynyn» myqty bolghany ma?»,  « Joq, әlde, tóreshiler әdiletsizdik tanytyp, «arlandardyn» jolyn kesti me?»,  «Bәlkim, bizding bapkerlerding taktikasynda olqylyq bolghan shyghar.

Biz boks sýier qauymnyng kókeyinde jýrgen osy bir saualdardyng sheshimin tabu ýshin «Astana arlandary» komandasynyng bas diyrektory Bolat Mankenovke   Qytaydan kelgen betinde baryp, syr bólisip qaytqan edik.

- Bolat Toqtarúly,  Fransiyanyng «Paris United» komandasy shynymen bizden myqty ma?

WSB (Álemdik boks seriyasy) ayasyndaghy jarystyng Qytayda ótken finalynda «Astana arlandary» Fransiyanyng «Paris United» klubynan útylugha mәjbýr boldy. Alghashqy kýngi jenisti kelesi kýni jalghastyra almadyq. Qol sozymdaghy quanyshtar ózge alaqangha әp-sәtte syrghyp kete bardy.  Áttegen-ay dep san soghyp, ókinishten ishimiz qan jylap qala berdik...

...Delebemizdi qozdyryp, namysymyzdy janyghyn jarys ta óz mәresine jetti-au. Biraq sodan beri jankýier  kókeyinde  mynaday týitkildi saualdar jýr: «Shynymen-aq, «Parij klubynyn» myqty bolghany ma?»,  « Joq, әlde, tóreshiler әdiletsizdik tanytyp, «arlandardyn» jolyn kesti me?»,  «Bәlkim, bizding bapkerlerding taktikasynda olqylyq bolghan shyghar.

Biz boks sýier qauymnyng kókeyinde jýrgen osy bir saualdardyng sheshimin tabu ýshin «Astana arlandary» komandasynyng bas diyrektory Bolat Mankenovke   Qytaydan kelgen betinde baryp, syr bólisip qaytqan edik.

- Bolat Toqtarúly,  Fransiyanyng «Paris United» komandasy shynymen bizden myqty ma?

- Osal komanda emes, әriyne. Osal bolsa, Europa konferensiyasynan top jaryp shyghar ma edi?! Óz tobynda «Parij perileri» bokstan «Kuba qabylandarynyn» ózine des bermeytin Reseyding «Kremli anglary» klubyn tórt mәrte tizer­letti. Sonday-aq, qúramynda Domeniko Valentino, Klemente Russo syndy myqty júdyryqty júldyzdary bar Italiya klubynyng ózinen asyp týsken. Al, jartylay finalda Aziya konferensiyasynda bizding boksshylarymyzdy ýsh ret útqan «Baku ottaryn» joldan taydyrghan komanda. Búl jerde men, bizding boksshylardy nashar dep otyrghan joqpyn. Áriyne, telearnalardan jergilikti jankýierlerimizding barlyghy kórgen bolar, qolymyzda túrghan jenisti ekinshi kýni berip qoydyq. Mamyr aiynyng 9-y kýni bapkerler bar, basqa da mamandar bar, bәrimiz bas qosyp, birinshi  jәne ekinshi kýngi jarystardy talqyladyq. Mysalgha, Merey Aqshalov pen Meyirjan Raqymjandy alatyn bolsaq, ekeui de  óz mýmkindikterin tolyq kórsete alghan joq. Qatty qobaljyp shyqty. Áriyne, kez kelgen sportshyda   sharshy alangha shyghar aldynda qobalju bolady. Onday kezde ne isteu kerektigin tәjiriybeli sportshylar biledi. Mening oiymsha, osy eki boksshymyz naqaqtan kýiip ketti. Olar ózderining sharshy alanda qalay   júdyryqtasu kerektigin tereng saraptay almaghan tәrizdi.

- Qay kýni qay boksshyny shygharu jaghynan bapkerler qatelesken joq pa?

- Áriyne, qatelik boldy. Ol tek bapkerlerding ghana qateligi emes. Ol   bizding barlyghymyzgha tәn ortaq taktikalyk qatelik boldy. Ásirese, auyr salmaqta. Men óz basym bapkerlerding júmysyna, әsirese, boksshylardy jattyqtyru júmystaryna jónsiz kiyligip, kóp aralasa bermeymin. Qytaygha attanar aldynda, 2 mamyr kýni,  júdyryqtasatyn eki bestik júpty anyqtaghan kezde  Sardordyng ornyna Ishtvandy qalap edim. Biraq, bapkerler, jauapty mamandar jәne dәrigerler, barlyghy  Sardordy qoldady. Qytaygha    Ishtvandy da alyp barghanbyz. Ol jerge barghanda men búl әngimeni taghy da kóterdim. Biraq, sharshy alangha Sardor Abdullaev shyqty. Men oghan bola bapkerlerdi kinәlap otyrghan joqpyn. Búl mening jeke óz oiym jәne bir emes búl mәseleni eki ret ortagha saldym. Sodan bolar, ishimde   «әttegen-ay!» degen ókinish qaldy. Sardor bastapqy eki raundta útty da, songhy ýsh raundta sharshap qaldy. Búl jigitting boyynan osy aiqasta keremet úmtylys kórmedim. IYә, útatyn azamattarymyz útty. Útqanda da keremet soqqylarymen әlem elderining aldynda ózderining kim ekenin, qazaq jigitterining qalay aiqasatynyn, eshqashan ólispey berispeytinin, jauynger últ ekendigin dәleldedi. Ol jigitterge qatty rizamyz. Al, Baqyt Sәrsekbaevtyng jenilisi bizdi ynghaysyz kýige týsirdi. Ruslan Myrsataevqa da birdene jetpey qaldy. Men jankýierlerdi jaqsy týsinemin. Alayda, 7 mamyrda, jigitterding  meyramy kýni jenilis tapqany janymyzgha batty. Men óz basym Baqytty qatty qúrmetteymin. Ony jigitterding barlyghy da jaqsy biledi. Memlekettik jattyqtyrushy kezimde boksshylarymyzdy  Beyjing  olimpiadasyna shygharyp salyp túryp: «Jigitter, 40 minuttyq júmys, altyn medali ýshin 5 jekpe-jek ótkizesinder, bes bәsekege bilgenderindi ayanbay salsandar, onda sender tәuelsiz elderinning naghyz batyry bolasyndar!» degen edim. Sol jarystan Baqyt chempion bolyp kelgende, «Agha shynymen, sizding aitqanynyz keldi, men barymdy salyp elding batyry atandym!», - degen edi. Eger kez kelgen sportshy eki ret Olimpiada chempiony bolamyn dese, tek útugha úmtyluy kerek! Jalyqpay enbek etu kerek. Bizding jigitterge tileytinimiz de osy.  Baqyt ýshin jәne kez-kelgen sportshy ýshin shynnyng basyna shyghyp, qayta qúlau, sosyn  shynnyng basyna qayta shyghu degen óte qiyn. Baqytqa songhy jenilisteri fiziologiyalyq jaghynan da, psihologiyalyq jaghynan da qatty әser etip jýrgenin  sezemin. Biraq   jurnalisterge bergen súhbatynda «Eki dýrkin Olimpiada chempiony atansam,  armanym joq!» degendi aityp jýr. Onysyn qoldaymyn. Mýmkin, osy jenilisteri oghan sabaq bolar. 2012 jyly bauyrymyz London tórinde qazaqtyng kók bayraghyn taghy bir jelbiretip jatsa, bizge de, onyng ózine de odan artyq baqyt joq dep oilaymyn. Sondyqtan men  komandadaghy   jigitterding barlyghyna rahmet aitamyn. Búl jana joba, auyr aiqas boldy.

- Tóreshilerding barlyghy derlik europalyqtar boldy, sondyqtan ózderine býiregi búrdy degen pikirler aitylyp jýr ghoy?

- Ras, tóreshilerding barlyghy derlik eu­ropalyqtar boldy. Biz birdene bolsa, bapkerlerdi, tóreshilerdi kinәlaugha әzirmiz. Búl jerde mening de qateligim bar shyghar. Al, tóreshilerge keletin bolsaq,  europalyqtar ózderine búra tartty  dep oilau adamgha tәn qúbylys. Biraq, bizding jenisimiz ben jenilisimiz tikeley ózimizge baylanysty. Osy jobanyng qojayyndary - WSB. Tóreshiler komissiyasy bar, olar da tekten-tekke qarap otyrmaydy. Ózderining belgili erejeleri bar, sol erejege sәikes júmys isteydi. Sondyqtan tóreshiler qanday sheshim shygharsa, biz soghan baghynamyz. Biraq, olar eshkimning enbegin esh qylugha mýddeli emes. Eger tóreshiler әdiletsiz bolsa, biz Amerikada jergilikti komandany   3:2 esebimen jener me edik? Naghyz azuyn aigha bilegen qúrlyqtyng arghy betine baryp túryp, jenispen oralghan joqpyz ba?  Sondyqtan kinәni basqadan kóre beruge bolmaydy. Qanat Islamúly, Erjan Mýsәpirov jәne Qanat Ábutәlipov  syndy jankeshti jigitterimizdi eshkim toqtata almady. Shyn myqtygha túsau joq.

- Bizding qúramada  Olimpiada chempiony Baqyt Sәrsekbaev, qola jýldeger Qanat Islamúly ghana boldy. Al, qarsy komandada Olimpiada chempiondary boldy ma?

- Bizding boksshylarymyzdy jankýierlerimiz jaqsy biledi. Kimning kim ekenin, el chempionatynda, halyqaralyq arenalarda qanday jetistikteri bar ekenin aitudyng qajeti joq shyghar dep oilaymyn. Biz aitpasaq ta el biledi. Al, qarsylastarymyzgha keletin bolsaq, olardyng arasynda Olimpiada chempiondary bolghan joq. Biraq, Olimpiadagha, әlem chempionattaryna qatysushylar bar. 54 kelide Meyirjan Raqymjanov Irlandiya sportshysy Djon Djo Nevinmen kezdesti. Búl jigit - Milanda ótken әlem chempionatynda qola medali alghan. Beyjing olimpiadasyna qatysushy. Marat Moldagereev Abdelikader Buheniamen aiqasty. 24-tegi búl jigit WSB ringine alghash ret shyqqan eken. Biraq búghan deyin baghyndyrghan belesteri -2009 jylghy әlem chempionatynyng qola jýldegeri, 2010 jylghy Europa chempionatynyng kýmis jýldegeri jәne Fransiyanyng ýsh dýrkin chempiony. Al, ózbek bauyrymyz Sardor Abdullaev Horvatiyanyng 18 jastaghy kókjaly Filipp Hrgovichpen qolghap týiistirdi. Ol - 2010 jylghy jasóspirimder arasyndaghy әlem chempiony.

- Qúramadaghy jigitterding qaysysynyng ýlesi basym dep oilaysyz?

- Komandada jalqaulyqqa boy aldyrghandar da boldy. Kim algha úmtyldy, kim enbek jasady, kim jenis ýshin talpyndy sol azamattarymyz osy kezennen sýrinbey ótti. Degenmen, osy jeniste 17 jigitimizding әrqaysysynyng ózindik ýlesi bar. Ony el bolyp kórdi. Ár kezdesuimizdi sol kýni el kórsin dep «Elarnadan» kórsetip otyrdyq. Sonyng arqasynda, kimning kim ekenin halyq   jaqsy bilip otyrdy. Bapkerlerge de  rahmet aitqym keledi. Alda talay aiqas bar.  Búl bәseke osymen toqtap qalmaydy. Alda - ekinshi kezen.

- Ekinshi kezeng qashan bastalady?

- Osy aidyng 19-21 kýnderi aralyghynda Shveysariyada tórt qúrlyqtyng 12 komandasynyng basshylary bas qosyp, ótken jarysty talqylaytyn boldyq. Ekinshi kezeng syndary qay kezde bastalatyny sol jinalysta belgili  bolady.

- Ekinshi kezende osy boksshylar qaytadan shygha ma, әlde qúramany qayta jasaqtaysyzdar ma? Men osy qúramada qalyp, әri qaray   júmys isteymin, bolmasa qúramadan bas tartamyn degen boksshylar bar ma?

- Búl óte jaqsy súraq. Men qazir qúramada kimdi qaldyru, kimdi qaldyrmau kerektigin jaqsy bilemin. Bapkerlerding de kókeylerinde jýrgen oilary bar. Jigitterding barlyghy birdey emes, jarysqa, jeniske tabandap úmtylatyndary, janyn salyp kirispeytinderi bar. Eng bastysy - sportshylarda últtyq namys bolu kerek.   WSB erejesi boyynsha olardyng barlyghymen ýsh jylgha kelisim-shartqa otyrghanbyz. Jalqaulyghy bar jigitterge ýsh jyl aqy tóleu aqylgha syimaydy.  Osy mәseleni jogharyda   bolatyn jinalysta ortagha salghym kelip otyr. Búl turaly erejege ózgerister men tolyqtyrular engizu kerek dep oilaymyn. Búl úsynysymdy basshylar men basqa klubtaghy azamattar da qoldaytyn shyghar dep otyrmyn. Bizding ishimizde erejeni, shartty búzghan jigitter bar. Biz kelesi kezenge deyin sol jigittermen   qoshtassaq  dep otyrmyz. Biraq, qazir olardyng kim ekenderin aitpay-aq qoyayyn. Al, bizben birge bolatyn jigitterden Qanat Islamúlyn erekshe atap ótuge bolady. Qanat bizding komandagha kesh qosylghanyna qaramastan, kóp enbek sinirip berdi. Óte tegeurindi, qabiletti, óz isine múqiyat qaraytyn, uaqytyn eseppen paydalana biletin boksshy. Sosyn  Erjan Mýsәpirov, Qanat Ábutәlipov, Ishtvan Bernat jәne Ramzjon Ahmetovty atap ótuge bolady. Sonday-aq, Merey Aqshalov pen Meyirjan Raqymjanovty da qaldyrugha bolady. Al, jalqaulardyng qatarynda asa auyr salmaqtaghy Sardor Abdullaev pen Milutin Stankovich bar. Bizding komandamyzda jankeshti, enbekqor jigitterden Ruslan Myrsataevty aitqym keledi. Ol boyyndaghy bar quatyn kórsetuge bar kýshin saldy. Marat Moldagereevting boksqa kelgenine bir jyl ghana boldy. Sosyn Ishtvan Bernattyng da enbekqorlyghyn atap ótuge bolady. Osy ýsh jigitimizding enbegi  erekshe atap ótuge layyq.

- Birinshi kezeng әli tolyq ayaqtalghan joq. Alda eki tarlanymyzdy jauapty bәsekeler kýtip túr. Ol turaly ne aitasyz?

- IYә, alda jekeley chempionat qaldy. Oghan Qanat Ábutәlipov pen Erjan Mýsәpirov barady. Olar jarystan kelgen boyda, tynyghyp alsyn dep, Burabaygha jiberdik. 5-6 kýn demalghan song  ekeui arnayy jattyghugha kirisetin bolady.

Qazir ekeuining sporttyq baby oidaghyday shyghar?

-  Qazir ekeuining de pihologiyalyq jaghynan demalghany dúrys. Osynyng aldynda biraz adamdar Erjandy AKSh-qa beker apardyndar dep edi. Biraq mening oiymsha, ol óte dúrys sheshim boldy. Óitkeni Amerikagha baryp, útylghany oghan sabaq boldy. Ózderiniz de kórip jýrgen bolarsyzdar. Erjan óte namysqoy, últshyl azamat. Osy joly finalda ol ózining bar ónerin kórsetti. Erjannyng ózi de «Amerikagha baryp, jenilip qaytqanym maghan ýlken sabaq boldy», dep jýr. Eki azamatymyzdy Beybit Esjanov bastaghan  ýsh bapker arnayy dayyndaydy. Jenuge mýmkindikteri bar dep otyrmyz. Biraq, baq shaba ma, bap shaba ma degen. Ekeuine tileytinim: baqtary da, baptary da qatar shapsyn!

Bizding keybir jazghyshtarymyz qarsylastarymyzdyng kelbetine, últyna, nәsiline baylanysty әrtýrli teneuler qoldanyp jýr...

- Bizdi bireuler kemsitip jatsa, jaqsy kóremiz be? Biz sportshylardy nәsiline, syrtqy poshymyna qarap kemsitpeuimiz kerek. Sportshy óz elining namysyn qorghap jýrgen, eli, ata-anasy ýmit kýtip jýrgen azamat emes pe?! Biz de shetelderge shyghyp jatyrmyz. Qazaqtar anaday eken, mynaday eken dep últtyq sipatymyzdy kemsitetin bolsa, biz de renjiymiz ghoy. Sol ýshin kez-kelgen elding últtyq bolmysyna at qoyyp, aidar taghu dúrys emes.Bizding jurnalister osy jaghyna abay bolsa eken.

- Taghy bir súrayyn degenim, eger qúpiya bolmasa, sizderge әr kezdesu sayyn qansha qarjy júmsalady? Ol qarjy qaydan kelip jatyr?

- Ár kezdesuge tengemen eseptegende 15 million tengege juyq qarajat júmsaldy.   Ol shyghynnyng barlyghyn elimiz kóterip jatyr. Sonyng ishinde, «KEGOC"» últtyq kompaniyasy, «Mediyker» medisinalyq kompaniyasy,  «QazMúnay Gaz» kompaniyasy, t.b. demeushilerimiz bizden eshqanday kómegin ayaghan joq. Olargha da alghysymyz sheksiz. Búl memlekettik joba bolghandyqtan, jeke kompaniyalargha da habarlastyq. Biraq kóbining qyzyghushylyghy bolmady. Bizde jarnamalyq jýiemiz, ózimizge tiyisti nyshanymyz bar. Olardy shetelderde de kórsetip, nasihattap jýrmiz. Endi, Alla qalasa, ekinshi kezende salmaqtyng barlyghyn últtyq kompaniyanyng moynyna arta bermey, jeke bankter, basqa da jeke kompaniyalar, jeke kәsipkerler, belgili túlghalar kómek qolyn sozamyz dep jatsa, biz qarsy bolmaymyz. Bizding klub  birinshi jyldyng ózinde әlem boyynsha 2-oryn alyp, әlemge tanyldy. Ózderining jarnamasyn biz arqyly kórsetemiz degen  mekemeler men azamattarmen birlesip júmys isteuge dayynbyz.    Qazaqstan boks federasiyasy bizden eshtene ayaghan joq. Bizge ne kerek, sol mýmkindikting barlyghyn jasady. Biz basshylarymyzgha myng alghysymyzdy aitamyz. Bir újym bolyp júmys istedik. Olar bizding quanyshymyzgha da, sәtsizdigimizge de  ortaq boldy. Sol ýshin biz ol kisilerge rizamyz. Sonymen birge barlyq jankýierlerge, jurnalisterge alghysymyz sheksiz...

- Bolat Toqtarúly, әngimenizge kóp rahmet! Sizderding enbekteriniz dalagha ketken joq. Jenis qútty bolsyn!

Biz finalda el namysyn qorghap qaytqan on oghylanymyzben jәne osy komandanyng bas bapkeri Beybit Esjanovpen әngimeleskimiz keldi. Ókinishke qaray, Beybit E sjanovpen kezdese almadyq. Boksshylarymyz da ýilerine tarqap ketipti. Sonyng ishinde ýsh-tórteuine telefon shalyp, az-kem tildesken edik.

Meyirjan Raqymjanov

- Meyirjan Qytayda jeniluine ne sebep boldy?

- Men osy jolghy qarsylasymdy birinshi ret kezdestiruim. Ári ol turaly kóp bilmeydi ekenmin. Alghashynda maghan basqa qarsylas shyqpaqshy bolatyn. Men sol fransuzgha dayyndalyp jýrgen edim. Men ýshin kýtpegen jaghday boldy.

- Qarsylasyng sonday myqty boldy ma?

- Asa myqty emes. Men qatelik jiberdim. Sharshy alangha óte asyghys shyqtym. Óz-ózimdi mengere almay qaldym. Josparymdy jýzege asyra almadym.

- Osy komandada әri qaray bolu oiynda bar ma?

- Áriyne, ýsh jylgha kelisim-shartqa otyrghanmyn.

Merey Aqshalov:

- Egerde qabaghyng jarylmaghanda jenis qolynda bolar ma edi?

- Ol Allanyng qolynda ghoy. Eshtene aita almaymyn.

- Jarysqa attanarda sózsiz jenip kelemin dep eshkimge uәde bermep pe edin?

- Uәde bergen emespin. Birinshi ózimdi Allagha tapsyryp, sosyn baryp ózime senemin. Kez kelgen sportshy jarysqa jenilemin dep barmaydy. Bәrimiz de jensek, el ýmitin aqtasaq dep bardyq. Biraq, men ózim jenilsem de komandamyz toptyq synda top jarsyn dep tiledim. Ekinshi oryn alyp qalghanda qatty qinaldym.

- Alda qanday maqsattaryng bar?

- Eger osy komanda   meni qaldyryp jatsa, kelesi  aynalymda bar kýsh-jigerimdi júmsap, ketken kemshilikterimning ornyn toltyrugha kýsh salamyn. Sonymen qatar Olimpiada chempiony atanu ýshin enbek etuim kerek.

Qanat Islamúly:

- Qanat, kindik qanyng tamghan mekenge Qazaq eli atynan birinshi ret baryp, atajúrttyng namysyn qorghap qayttyn. Qytay eli qalay qabyldady?

- Búl jerde maghan Qytay elining qalay qabyldaghany qyzyq emes. Meni qyzyqtyratyny - qazaqtyng namysy! Men Qytayda jýrgende  sol jaqtaghy qandastarymnyng namysy ýshin kýrestim. Maghan bәrinen qazaqtyng namysy qymbat!

- Ketip qalypsyng ghoy, nege ketting degender boldy ma?

- Áriyne, boldy. Meni qytaylardyng  únatpaghanyn bilemin. Biraq, әr azamattyng qayda barady, qay elding atynan óner kórsetkisi keledi, ol óz erkinde ghoy. Men Qytaydan ketip, basqa elding jyrtysyn jyrtyp jýrgem joq. Kelsem, óz ata-babamnyng mekenine keldim. Oghan bola maghan eshkim eshtene aita almaydy.

Qazir jankýierler arasynda, eger birinshi kýni sening ornyna Baqyt Sәrsekbaev týsip, kelesi kýni Baqyttyng ornyna sen týskende jenis bizde qalar edi degen pikir tarap jýr. Sen ne aitasyn?

-  Onyng barlyghy qúr sóz. «Bitken iske synshy kóp» degen ghoy. Baqyt óte tәjiriybeli, myqty boksshy. Men Baqytty әriptes retinde de, agha retinde de qatty syilaymyn. Allanyng búiyrtqany solay bolghan shyghar. Bir jeniske jetken boksshy qayta jenilmeydi degen sóz joq. Bәseke bolghan son, jenis te, jenilis te bolyp túrady.

- Ángimelerine kóp rahmet! Alda jenisti kýndering molynan bolsyn...

Tilshi baghamy: Qalay desek te, ýsh jýz jyl ózge elge bodan bolghan, 16 million ghana halqy bar Qazaq eli tәuelsizdikting dәmin tatqanyna 20 jylday bola túra qanshama bay quatty elderding boksshylaryn joldan taydyrdy. Aziya aimaghynda Ázirbayjannyng boksshylaryna ghana azdap ese jibergenimiz bolmasa, azuyn aigha bilegen Amerika da bizge qarsylas bola almady. Shynymen de, osy joly azdap tәjiriybesizdikten fransuzdargha jol berip qoydyq. Oghan bola qazaq elining abyroyy ortaya qoyghan joq. Qayta talay elding tamsana aitar ertegisine ainaldyq. Búl- jenis qazaq elining jenisi! Biz әlem boyynsha ekinshi oryndamyz! Bizding alar asuymyz, baghyndyrar biyigimiz әli alda ekenin esten shygharmayyq, aghayyn!  Abyroyymyzdy asqaqtatqan «Astana arlandary» qúrama komandasyna sheksiz alghystan basqa aitarymyz joq.

Súhbattasqan Kýnsoltan Otarbay

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522