Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2260 0 pikir 19 Mamyr, 2011 saghat 07:03

Elserik. Qyruar qarjy nege iygerusiz qaldy?

El budjeti qarjynyng tapshylyghynan emes, kóptiginen rәsuә bolyp jatqanday kýy keshesiz. 2009 jyly 60 mlrd tenge, al 2010 jyly 130 mlrd tenge  iygerusiz qalghany belgili. Búghan óz nazaryn ýkimet sәikes salalar boyynsha tiyisinshe qarjylay qysqartu jasap, әreket etkendey bolyp jýr.

Shyn mәninde, el ómirine bólingen qarjynyng iygerilmeui neni bildiredi? Birneshe qyrly sebepting betin ashady. Birinshiden, eldegi budjet jasaqtau ýderisi shynayy ómirden alshaq jәne jauapsyz týrde, qazaqy jolmen «Týie súrasang - bie beredi» degen tújyrymgha sýienetinin, yaghni, jauapsyzdyqtyng budjettik qúrylymgha ainalghanyn, onyng ekonomikalyq jýiening negizi ekenin bildiredi. Tiyisti salalar boyynsha budjetten súralatyn somalar elding jergilikti jәne qoghamdyq negizdegi talqysynan ótpeydi, olardyng súranysy men talaby eskerilmeydi. Oghan eldegi sayasy jýie sәikes emes, Jergilikti ózindik mengeru (JÓM) qúrylymy atymen joq, onyng ornyna әkimdik jýie men oghan sybaylas týrde baghynghan mәslihattar boy bermeydi. Búl - mәselening sayasy qúrylymdyq jaghy.

El budjeti qarjynyng tapshylyghynan emes, kóptiginen rәsuә bolyp jatqanday kýy keshesiz. 2009 jyly 60 mlrd tenge, al 2010 jyly 130 mlrd tenge  iygerusiz qalghany belgili. Búghan óz nazaryn ýkimet sәikes salalar boyynsha tiyisinshe qarjylay qysqartu jasap, әreket etkendey bolyp jýr.

Shyn mәninde, el ómirine bólingen qarjynyng iygerilmeui neni bildiredi? Birneshe qyrly sebepting betin ashady. Birinshiden, eldegi budjet jasaqtau ýderisi shynayy ómirden alshaq jәne jauapsyz týrde, qazaqy jolmen «Týie súrasang - bie beredi» degen tújyrymgha sýienetinin, yaghni, jauapsyzdyqtyng budjettik qúrylymgha ainalghanyn, onyng ekonomikalyq jýiening negizi ekenin bildiredi. Tiyisti salalar boyynsha budjetten súralatyn somalar elding jergilikti jәne qoghamdyq negizdegi talqysynan ótpeydi, olardyng súranysy men talaby eskerilmeydi. Oghan eldegi sayasy jýie sәikes emes, Jergilikti ózindik mengeru (JÓM) qúrylymy atymen joq, onyng ornyna әkimdik jýie men oghan sybaylas týrde baghynghan mәslihattar boy bermeydi. Búl - mәselening sayasy qúrylymdyq jaghy.

Ekinshiden, atalmysh mәselening sayasi-ekonomikalyq qyry bar. Ony shartty týrde «Budjettik sybagha» deuge bolady. Búl eldegi ózekti mәselege ainalyp otyrghan sybaylas jemqorlyqpen tyghyz baylanysty. Kelesi jyly jymqyrylatyn soma Budjet jobasynyng qúramyna enip, somalyq kórsetkish qúramy meylinshe asyra kórsetiledi, sóitip, onyng qúramynda budjetti talaudyng payyzdyq ýlesi qosa engiziledi. Tipti, key jaghdayda, astyrtyn týrde keybir jobalar naqty toptardyng mýddesine baylanysty budjette bekitilip ketedi de, әlgi toptar auys-týiis kezinde el qazynasynan alastalyp, sol toptardyng «sybaghasyn» atqaryp, budjetting sol bóligin iygeru janadan kelgen «komandagha» mýmkin bolmay qalady. Birshama qarjy osylaysha iygerilmeydi. Eger de parlament әrbir somanyng arghy jaghynda qanday nәtiyje men mýmkindik túrghanyn saralay alatyn bolsa, tәuelsiz saraptamalyq qúrylymdar bolsa, parlamentting el budjetin qadaghalaugha tikeley qauqary bolsa, múnday qasaqana rәsuә men «budjettik sybagha»bolmas edi.

Ýshinshiden, el qazynasyn jobalau men atqaru jýiesi jaghdaygha sәikes tynghylyqty emes. Budjet naqty da qatang jauapkerlikke beyimdelmegen, kerisinshe, budjettik jauaptan jaltaru mýmkindigi men qiytúrqysy mol sanylaulargha toly. Ákimderden bastap, ministrlikterge deyin tek qana  memlekettik-úlyqtyq baqylau jýiesi ornatylghan, búl - memlekettik sektordyng ózin ózi baqylauy bolyp tabylady. Búl sipatty «Úlyqtyq budjet» deuge bolar. Memlekettik sektor qoghamdyq jәne kommersiyalyq sektorlar  tarapynan qauqarly qadaghalaugha jatqyzylmaghan. Ákimder BAQ arqyly halyq aldynda da, mәslihat aldynda da naqty esep bermeydi. Budjettik nysandar solardyng basty tútynushysynyng emes, úlyqtardyng (chinovniyk) kózimen ólshenedi әri anyqtalady, qoghamdyq sektormen tyghyz baylanys joq bolghandyqtan, naqty mәselege emes, jasandy, kereksiz ekonomikalyq nysandargha budjettik shyghyndar baghyttalyp jatady.

Budjettik jýiege elding ishki aumaqtyq-әkimshilik bólinisining de iykemsizdigi yqpal etip otyrghandyghyn atau kerek. Áli kýnge deyin, ótken ghasyrdyng songhy onjyldyghynda aiqyndalghan mesheu de shalghay audandar elge әleumettik músaldat bolyp keledi. Búlargha budjet  qarjysy negizinen әleumettik kótermeleu sipatymen bólinedi de, ol ónirlerdi damugha jeteleytin qarjylay mazmún joq.Elde aumaqtyq damugha arnalghan qúrylym bolghanmen, olardyng isi nәtiyjesiz, tiyimsiz. Sonyng kesirinen talay auyldar qarang qalyp, qalalyq ómirge iykemsiz júrt qanghugha mәjbýr boluda.

Atalmysh ónirlerge bólinetin qyruar qarjy syrttan keletin atqarushylarmen iygeriledi de, jergilikti halyq búl júmystyng bәrine qyzyghyp qaraushynyng keypinde ghana. Jergilikti atqraushylar tenderge jiberilmeydi, jiberilse, әkimning o jaq, bú jaghynan auyspaydy; әlgi atqarushylardy jogharghy jaqtyng «qoldary» retinde qogham әbden moyyndap, ol jazylmaghan zanmen bekip bolghan.

Sayyp kelgende, budjet qarjysynyng iygerilmeui - el ekonomikasyna qajetti qarjylyq jýiening syr bergendigi ghana emes,  memlekettik qúrylymdardyng betimen ketuimen parapar jayt. Búghan qarjylyq-ekonomikalyq mәsele dep qarau, shynayy kórinisti bayqamau әri qarabayyr qarastyru bolmaq. Búl taqyryp - memlekettik damudy tejeu faktorlaryn birden bir aiqyndaytyn kórsetki (indikator). Tәuelsiz sarapshylar búl jaytty jan jaqty qarastyrghany - memlekettik jauapsyzdyqty azaytar әri endi aityla bastaghan sayasy modernizasiyanyng tiyimdi jýruine ondy әser eter edi.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5498