Rahymjan Otarbaev, jazushy: «Bizde iydeologiya bolsa, piramida salar ma edik...»
Ádette, astanalyq jazushylardy birer әngime-súhbattyng ayasynda ústau qiyn. Onysy týsinikti - Arqa auyp barghan qalamgerlerding kóbining kindigi Aqordagha baylauly. Al býgingi qonaghymyzdyng әngimesinde onday kiriptarlyq joq.
«Amerikany boqtadym...»
- Raqymjan myrza, byltyr ghana Astanadaghy Últtyq akademiyalyq kitaphananyng basshysy ediniz, qyzmetten ne sebeppen kettiniz?
- IYә, bas diyrektorlyqtan erkimmen emes... kýshtep ketirdi...
- Qalaysha, kim ketirdi?!
- Kinә - ózimnen. Qysqa qayyryp aitayyn. Byltyr jaz aiynda Amerika Kongresinen arnayy shaqyrtu aldym, Últtyq kitaphana basshylarynyng halyqaralyq jiyny ótedi eken. Vashingtongha bardyq. Áspettep kýtip alysty. Bes júldyzdy qonaqýige ornalastyrdy. Jiyn bastaldy. Shataq sol jerde shyqty. Kongresting bir qyzmetkeri bәrimizge Qyrghyzstandy ýlgi etip, kósildi deysin. Toqtau joq. Onyng uәjine baqsaq, naghyz demokratiya sonda ghana eken. Kóteriliske shyghu, tas pen tayaq alyp preziydentin qayta-qayta quu, qan tógu - әlgining oiynsha naghyz demokratiyanyng kórinisi. Al Orta Aziyadaghy ózge memleketter, onyng ishinde Qazaqstan da bar, sol izben jýruimiz kerek. Sonda úshpaqqa shyghamyz...
Ádette, astanalyq jazushylardy birer әngime-súhbattyng ayasynda ústau qiyn. Onysy týsinikti - Arqa auyp barghan qalamgerlerding kóbining kindigi Aqordagha baylauly. Al býgingi qonaghymyzdyng әngimesinde onday kiriptarlyq joq.
«Amerikany boqtadym...»
- Raqymjan myrza, byltyr ghana Astanadaghy Últtyq akademiyalyq kitaphananyng basshysy ediniz, qyzmetten ne sebeppen kettiniz?
- IYә, bas diyrektorlyqtan erkimmen emes... kýshtep ketirdi...
- Qalaysha, kim ketirdi?!
- Kinә - ózimnen. Qysqa qayyryp aitayyn. Byltyr jaz aiynda Amerika Kongresinen arnayy shaqyrtu aldym, Últtyq kitaphana basshylarynyng halyqaralyq jiyny ótedi eken. Vashingtongha bardyq. Áspettep kýtip alysty. Bes júldyzdy qonaqýige ornalastyrdy. Jiyn bastaldy. Shataq sol jerde shyqty. Kongresting bir qyzmetkeri bәrimizge Qyrghyzstandy ýlgi etip, kósildi deysin. Toqtau joq. Onyng uәjine baqsaq, naghyz demokratiya sonda ghana eken. Kóteriliske shyghu, tas pen tayaq alyp preziydentin qayta-qayta quu, qan tógu - әlgining oiynsha naghyz demokratiyanyng kórinisi. Al Orta Aziyadaghy ózge memleketter, onyng ishinde Qazaqstan da bar, sol izben jýruimiz kerek. Sonda úshpaqqa shyghamyz...
Qanym qyzdy. Sózben sharpystyq. «Amerika - ýndisterding sýiegining ýstinde túrghan memleket. Demokratiyanyng otany - biz dep órekpiysinder. Onda nege sol ýndister әli kýnge deyin rezervasiyalarda qamauly jatyr?! Senderding kókeylerindi tesken qúrt - baylyq. Basqa eshqanday adamy qúndylyq qalmaghan. Dýnie jýzin qarumen, qiytúrqy sayasatpen jaulap alghylaryng keledi...». Onymen de toqtamay, kósile biraz jerge shaptym. Ózara meni asa qauipti element dep jariyalaghan. Sondaghy bizding elshilikke, eldegi joghary basshylyqqa dereu habar jóneltken. Búl onbaghan qazaq taghy birdenemizdi jaryp jibermesin dep kýndiz-týni andyghan. On kýn degende úshaqqa baghyp әkelip mingizdi. Qalghan ghúmyrda kórmegenim Amerika bolsyn dep, men kettim. Endi múnda attap bastyrmaspyz dep atymdy elge kirgizbeytin qara tizimge iliktirip olar qaldy.
- Demek, Almatygha jetken bir qauesette Otarbaevty qyzmetinen ketirgen mәdeniyet ministri Qúl-Múhammed eken degen sóz ras qoy...
- Ministr Múhtar Qúl-Múhammedting esh jazyghy joq. Ol meni Preziydent Ákimshiligine qyzmetke shaqyrghan, qoldan kelgen jaqsylyghyn ayamaghan azamat. Raqmetten basqa aitarym joq.
- Sodan qaytyp eshkim qyzmet úsynbady ma?
- Ayta kórme! Amerikaday alpauytty jetpis jeti atasynan tizip balaghattaghan «búzyqty» kim jolatsyn? «Halyqaralyq dәrejedegi qauipti adam» degen qonyrauym bar ghoy. Onyng qasynda «halyq jauy» degen ainalayyn eken. Qoghamnan birjola alastap jibermegenine shýkir. Aqorda, Kókordalardyng dәlizinde mening «qylmysym» ashyghan nanday kýmpiyip, anyzgha bergisiz bop túrdy.
- Siz bir jyldary Preziydent Ákimshiliginde de qyzmet ettiniz. Ol jaqtan nege oryn suytyp ediniz?
- Preziydent Ákimshiliginde sektor mengerushisi bolyp tura tórt jyl qyzmet istedim. Esh ókinbeymin. Kóp nәrsege kózim ashyldy. Ol jerde eshkim betime jel bop tiymedi. Kitaphananyng basshylyghyn úsyndy. Sosyn kettim.
- Siz endi byltyr ghana kitaphana mamany bolghan son, súraymyz-daghy: Qazaqstanda oblys ortalyqtary men Almaty, Astanadan basqa jerde kitaphana qaldy ma?
- Qazaqta: «Bardy joq degen - kәpir, joqty tap degen - kәpir», - degen sóz bar. Kitaphana joq dep aita almaymyn. Qazaqstanda irili-úsaqty 12 myng kitaphana bar jәne kóbi jaqsy jasaqtalghan. Kitap qoryn aitamyn. Tek «әttegenayy» qyzmetkerlerining ailyghy tómen. Kýnkórisine jetpeydi. Qayyrshy halde... Al jana tehnologiyamen jabdyqtalyp salynghan kitaphanalar da barshylyq. Mәselen, Qyzylordadaghy Ábdilda Tәjibaev, Atyraudaghy Ghabdol Slanov atyndaghy әmbebap kitaphanalar kez kelgen órkeniyetti elderdegi kitaphanalarmen tenese alady. Mening osy salada kóptegen josparym, iygi oilarym bar edi, әtten, jalghasyn tappay qaldy. Ókinishti...
Synar iyqtap jýgirmeymin
- Astanadaghy aqyn-jazushylardyng әdeby ortagha, ruhany aralas-qúralastyqqa zәruligin ýnemi aityp jýresiz. Búl endi kimning kemshiliginen tughan zәrulik dep oilaysyz: Astanagha sheneunikterin qaptatyp, ziyaly qauymdy úmyt qaldyrghan biylikting qiyanaty ma, joq әlde búgha-búgha beyshara bolghan óz әriptesterinizding әlsizdigi me?
- Astanada toqsangha tarta qalamger qauymy bar. Shyn mәninde aralas-qúralasqa zәrumiz. Bólimshe basshysy, ataqty jazushy aghamyz - Ákim Tarazy qoldan kelgen bar qamqorlyghyn jasauda. Dese de, qyzmet baby, kýnkóris qamy bizding basymyzdy jiyi-jii qostyrmay keledi. Bayaghy shygharmashylyq erkindik joq. Onyng ýstine, basy býtin ofiske de zәrumiz. Astananyng ataqyrday bos túrghan ghimaratynyng bir bosaghasy búiyrmay-aq qoydy. Búghyp jýrgen joqpyz. Shyndyqty aityp shyrqap ta ketkenimiz shamaly.
Mәselen, jyl sayyn Elbasy aqsaqal qalamgerlerdi qabyldaydy. Eldiktin, birliktin, ortaq mәmilening sózin kýtedi. Al bizding eki-ýsh iygi jaqsymyzdan basqasy ne aitady deysiz ghoy: pәter súraydy, orden súraydy, balasyna, nemerelerine jilikting mayly basyn súraydy, jaltaqtaydy, jalbang qaghady. Beysharalyghyn әbden kórsetip baghady. Tipti bolmasa, jata ghap hat jazady, oda arnaydy, әn shygharady, bata qiystyrady. Preziydent te týnilip ketetin shyghar. Bolashaqta onday kisәpir pighylmen keletinderge tosqauyl qoi kerek. Óitkeni olar jol tandamaytyn jorgha syndy.
- Siz biylik aldyndaghy ziyaly kemshiligin aityp otyrsyz, al biylikting halyq aldynda da kýnәsi odan da auyr siyaqty. Qalay jasyryp-japqysy kelgenimen, qazaq biyligining qazaqqa, qazaq ziyalylaryna, últ mýddesine enjarlyghy kózge úryp túrady. Múnday ýderis songhy bes-alty jyldyng kóleminde tipten ushyqqan synayly. Qazaq biyligining óz qazaghyna tasbauyrlyghy qaydan shyqqan dert dep oilaysyz?
- Qazaqtyng biylik basynda jýrgen azamattarynyng bәrin qarau dep qara kýie jaghugha bolmas. Halyq ýshin qabyrghasy qayysatyn lauazym iyeleri bar. Biraq tym az. Sausaqpen sanarlyq. Búryn da aitqanmyn. Taghy da qaytalayyn, biz tәuelsizdigimizding jiyrma jylynda memleketimizdi qalyptastyrdyq. Ásire patriottar jetip artylady. Biraq memleketshil túlghalardy qalyptastyra alghan joqpyz. Mine, tragediya! Óitkeni biylikting qay bútaghynda da sybaylas jemqorlyq otyr. Jershil, rushyl, lәppayshyl klandar jaylap ketken. Jigin búzu esh mýmkin emes. «Eto, konechno, sukin syn, no nash sukin syn» (F.Ruzvelit) degen prinsip ýstemdik qúryp túr.
Londonda, Dubayda qazaq kottedjderinen túratyn tútas audandar bar. Ol kimning nesibesine kelgen asta-tók baylyq? «Qúl qashsa, Qonyrattan shyghady» degen, mәselen, qylmysy biline qalsa, qúiryqtaryn týiip qashu ýshin kerek. Qanshasy el asyp, jer asyp joghaldy. Ylghy ornyn sipatyp ketedi. Keshegi alasapyran toqsanynshy jyldary kýn sayyn bay ósip shyghyp jatatyn. Qazirde alayaqtar qaptap ósip shyghyp jatyr. Olardy tergep, moshqap, tezge salatyn zang oryndaryna da halyqtyng senimi joghalghan. Zang jaryqtyqqa til bitse, eng aldymen sol zang qyzmetkerlerining ózin jazalar edi...
- Ótken jyldary elding sayasy alanynda «njandar» men «batystyqtar» degen eki toptyng payda bolghany turaly beyresmy aqparat tarady baspasózde. Sizdinshe, osy eki toptyng arasyndaghy kýiip-janghan mәsele - taq «múragerligine» talas qana ma, joq әlde ol әngimening tórkini terende me?
- Qaueset bar. Anyghyn bilmeymin. Aqordadan alystap kettim. Múragerlikke talas dep aita almaymyn. Men bilsem, búl - yqpal etu ayasyn, kenistigin úlghaytu jolyndaghy pendeshilik teketires. Núrsúltan Nazarbaevqa teng keler túlgha әzirge joq siyaqty. Áldekimning óti jarylyp ketse de, shyndyghy - osy. Eger tap qazir ghayyptan tayyp preziydent ornynan keter bolsa, el tynyshtyghy búzylyp, soghys shyghyp ketui әbden mýmkin. Oghan mýddeli toptar óz ishimizde de, syrtymyzda da az emes.
- Sizdi synshylar talantty jazushy, suretker dramaturg retinde jaqsy baghalaydy. Al baspasóz betinen qoghamdyq pikirge aralasqanynyzdy, qazaqy taghdyrgha arasha týskeninizdi kóp esty bermeymiz. Múnynyzdy qazirgi bizding ziyalylar siyaqty boygha dendegen búqpantaylyq dep týsinsek, siz asa renjy qoymassyz...
- Eshkim sóz súramasa, synar iyqtap jýgirmeytin әdetim bar. Biraq búl búqpantaylyq emes. Keybir gazetterding iyelenip alghan jekemenshik pikir bildirgishteri bar. Solardan bosamay jatady. Nebir ashy nәrselerdi súrasyn, bilgenimshe tartynbay aitayyn. Qúlaghymyzdy kesip almas. Alsa - ózderi biledi.
- «Búqpantaylyq» degende, әldebir aqyn-jazushylar er-toqymdaryn bauyrlaryna alyp tulaydy. Biraq búghan ashulanudyng jóni joq: býgingi biylik búqara halyqty qaranghy qoragha qamaghan qiyanatty zamanda, arashagha týser ziyaly tabylmaghan son, búqpantay demeske laj bar ma?
- Kinәni tútas jazushylargha artu dúrys emes shyghar, óitkeni memleketimizde iydeologiya joq. IYdeologiya bolsa, Astananyng tórinen asqaqtatyp Piramida salyp qoymas edik qoy. Piramida - mola emes pe? Molada qalaysha keleli mәjilister ótkizip, bәtua basyn baylasamyz? Konsert, spektakli kórsetip, qalaysha sauyq-sayran qúramyz?.. Yassauy ilimi, Abay ólenderi men qarasózderi iydeologiya bolyp jarytpaydy. Olardyng tәrbiyelik mәnin basqasha paydalanuymyz kerek. Al iydeologiyanyng kómekshi qúraly bolghan әdebiyet - shyn әdebiyet emes. Ol óz betinshe damuy kerek.
- Sizdi jas kezinizde jazghan Isatay men Mahambet jayyndaghy romanynyzdyng qoljazbasyn órtep jibergen desedi...
- Ras órtedim. Gogoli bolayyn dep emes, әriyne. Esim ornynda siyaqty. Ázirge qús keldi, qús kettim joq. Romandy aitam... Etene eski sýrleu. Dayyn oqighalar. Tanys shayqastar. Bala kýnnen qúlaqqa qúiylyp qalghan shejire, shertpe syr jәne bar. Al da, jaz. Eng shyjyghy - «al bitirdim» degen jankeshti shaqta bastaldy...
Artynsha Astrahani, Mәskeu men Orynbor múraghattaryn sýzip ótuim múng eken, qapiyada týbi joq týgesilmes qazynagha kezigeyin. Altyn jeli ýzilip-ýzilip baryp keri jalghanypty. Bókeyhan, Jәngirhan, Fatima totash, portreti Kremliding Georgiyevskiy zalynda iluli túrghan general-leytenant Ghúbaydolla Jәngirov, ghylymgha sinirgen enbegi ýshin Semenov Tyani-Shanskiyding óz qolynan ýlken kýmis medali alatyn M.S.Babajanov, daghystandyq músylmandargha әlippe jasap beretin ghúlama Maqash Sholtyrov, ataqty Shәngerey Bókeev...
Osy arystardyng bәrin tәrk etippin. «Hanshasyn - qatyn, keregesin - otyn» qylghan Mahambet kókemshilep, әsire shauyppyn. Obal-sauapty úmytyppyn. Sonymen, men romanymdy nege órtedim? Áriyne, jalauger Isatay men Mahambetti jek kórgennen emes, әdilqazy bolmaghanym ýshin!
Esim týzu bolghanymen, qalamymnyng úshy qisayyp ketipti. Sóitip, kógenkóz kónelerge kózapara qiyanat jasay jazdappyn.
Óz-ózime tanghaldym. Eski úghymnan әli ajyramappyn. Áli kýnge sanam azat emes eken. Tazarta almappyn. Ne sebep?
Áyteuir qyryp-joyghandy, kýsh kórsetkendi, zorlyq-zombylyqty jaqtay berippin. Ziyalyny kórmeppin, zaryna qúlaq ilmeppin. Ómir bireu bolghanmen, kezek ekeu ekenin úmytyppyn. Osy asa qauipti dertten qútylmaqqa shyrpyny qolgha aldym. Óitkeni ozaldardyng obalynan qoryqtym. Kiyeden seskendim. Kýnәdan qashtym.
Sana azat bolmaghan jerde tәuelsizdikting ózi jay atau eken de... Romandy órtep alyp, antarylyp aqyly asqan aghalaryma qarayyn. Egemendik aldyq. Lay su túndy. Tasty basyp ketilgen, sazdy basyp jetilgen keyingi jastargha arnap endi ne jazargha dep. Jauap joq.
Múrtaza kókem - shal bala,
Maghauin - bay bala,
Isabekov - kedey bala,
Tarazy - jany jas bala,
Shahanov - qoghamgha qas bala,
Sýleymenov - sayasy sahnanyng balasy,
Núrpeyisov - oiynshyqtary kóp bala.
Al biz oiynshyqtarymyz joq
balalarmyz ghoy.
Aq bolyp oinay almadyq. Qyzyl bolyp oinap jarytpadyq. Demokratiyanyng ózi әli sýiegimizge sinbey jatyr.
Kim bolghyng keledi, osy? - der bir agham shashyn tikireytip, kózin ejireytip. Jauap taba almay qinalamyn.
- Endeshe, Bókey men Jәngir han turaly tyng kózqarasty jana shygharma jazugha dayyn shygharsyz, tarihy bir romangha shyrpy qighanda, jýrek pen kókirekte bir janashyldyqtyng senimi bar ghoy, Raha?
- Eki seriyaly, esh syn kótermeytin, Oljas Sýleymenov ssenariyin jazyp, rejisser Slambek Tәukelov týsirgen «Mahambet» filimin kórsen, maghan búl saualdy basqasha qoyatyn shygharsyng dep oilaymyn, inim.
«Jәngir han» filimining jana jobasyn taghy da sol ardaqty aqyn aghamyz enshilep alypty. Osydan keyin ghúmyr boyy zerttegen tarihy shygharmandy jazugha yntang oyana ma, joq pa?! Tarihty, tarihy túlghalardy qoljaulyq etuding búdan ótken soraqylyghyn eshbir elden sham salyp izdeseniz de, tappaysyz.
Qytaydyng kóz aldaghan jyltyr jibegi men jyltyraq shynysymen sauda jasap bolyp, endi babalar ghúmyr keshken dәuir shyndyghyn sauda-sattyqqa salugha shyqtyq. Jetisken ekenbiz!
Taghy da ózegindi órteytini - últqa ústyn bolar aghalarymyz ýnsiz. Oqidy, kóredi, biledi, sosyn shaygha bata qayyrghanday bop shygha jóneledi. Qyzyldan qalghan qylyq pa, demokratiya darytqan dәstýr me, týsiniksiz. Mәngýrt deuge tiling kelmeydi.
- Tarihy jәne salmaqty roman jazudan kóniliniz qalghan song ba, songhy jyldary әngime jazudy óndirtip jýrsiz. Ol shygharmalarynyz shetel tilderine de audarylyp jatyr eken...
- IYә. Ángime jazu - japyraq tergenmen birdey ghoy. Al salmaqty, auqymdy romangha jýk bolarlyq dýniyelerdi de toqtata qoyghan joqpyn, sýbeli tuyndym dep, juyrda ghana ayaqtaghan «Bas» atty romanymdy aitar edim.
Joghary jaqtaghy ótirikti ait
- Raha, qoghamdyq belsendiligi az, biylikke jaghympaz keybir qalam ústaghan azamattardyng baspasózden tys ortada «aqyldy» bolatyndary qalay?
- Ondaylar kóp. Degenmen maghan keregi joq. Azap qoy. IYesine kýn kórsetpeydi.
- Ótirik aitasyz ba, sizdi ólsem osy aragha jerleysinder dep, oryn alyp qoyypty dep estidik, osy sóz ras pa?
- Solay. Jerding kóbi satylyp ketti. Molasyz qalarmyn dep qoryqtym. Sóitip, Atyraudan jer aldym. Qala syrty. Ózimmen ózim onasha. Raqat. Júrtym ne tyndyryp, ne býldirip jatyr, bәrin bilip jatamyn. Sosyn syilas inilerime aittym: «Basyma týnek ýiin salasyndar. Bú qazaqta es joq, erteng ólgen son, meni de әulie deydi», - dep.
Al ótirik aitpaysyz ba degen әngimege kelsek, bizding auylda bir shal aitushy edi: «Ótirikti qúlpyrtyp aituyn aitarsyn-au, tek tyndaushysy men qostaushysy kelisse», - dep. Myna zamanda ótirik aitpaytynday, mening ne jazyghym bar? Tipti sýisinip aitamyn. Óitkeni mening aldyma kýn sayyn sýiretilip ótirik-әkә keledi. Mal baqqan auyldyng balasymyz ghoy. Birden tanimyn. Aryghyn, semizin... Onyng bәrine birdey shyghynday bersem, jýregimdegi az ghana shyndyghymdy óltirip alam ghoy.
Bir qomaghay etke qaqalyp ólip-tirilip jatyp aitsa kerek: «Búl qaqalu qaqalu ma, qaqalu dep Janqaladaghy qaqaluymdy ait!» - dep. Sol aitqanday, bizding ótirik degen ne, tәiiri, samauyrynnyng kerneyin, qazannyng qaqpaghyn jymqyrghan auyl-ýiding úrysy siyaqty, úsaq-týiek birdene. Ótirik dep joghary jaqtaghy ótirikti ait, shirkin! Oghan biz siyaqtylardyng qoly da, auzy da jetpes!
- Siz ben bizge kuә - tәuelsizdigimizding alghashqy jyldary tariyhqa ainala bastady. Áueli Astanada toqsanynshy jyldan bergi «tarihty» jazatyn institut da qúrylypty, osynyng memleket jәne últ tarihy ýshin manyzy bar ma?
- Mәskeulik jazushy V.Erofeev: «K nam prishla svoboda s banditskim lisom», - degen. Odan asyryp ne aitugha bolady?!
- Sizdi jeke basynyzdyng da, qoghamnyng da shyndyghyn jasyrmay aitatyn azamat retinde tanimyz, osy ózinizding týrikmenshalys ekeniniz ras pa?
- Ras sóz. Arghy naghashylarymyz Tekejәumit ruynan. Atamyz jeti mýsheme dep, jeti últtan әiel alghan ghoy. Elde bәrining de úrpaghy bar. Ol kisige tarta almay, biz qay jaghynan da nashar bop tughanbyz. Jaryqtyq tiri jýrse, Halyqtar assambleyasynyng belsendi bir mýshesi bolyp otyrar edi. Al Qúdaydan jasyrmaghandy adamnan jasyryp it boludyng qajeti qansha? Ótirik jyltyrap, syrty syrlanyp qalanghandargha, jýdә, jynym keledi.
- Óziniz ben ómir sýrip otyrghan qoghamynyzgha, biyliginizge renishiniz sóz lәminizden kóp bayqalady eken...
- Bir semiz bay kýmis shaqshasyn joghaltyp alyp, eki kýn boyy izdepti. Aynalasyn azan-qazan ghyp. Baqsa, qarnynyng qatparyna qystyrylyp qalghan eken. Biz de sol kýmis shaqsha siyaqtymyz ghoy... Qashan tauyp alaryn?!
- «Dat!» - dep, gazetting bar oqyrmandary - sheneunikterden bastap, qarapayym halyqqa deyin ne aitasyz?
- Qazirgi sheneunik pen qarapayym halyqtyng ortasynda auasyz kenestik - vakuum payda bolghan. Birining dausyn biri estimeydi. Gazet - eki ortadaghy kópir. Bardy - bar, joqty - joq dep, adal qyzmet etse eken degen tilek. Gazet qaughasyn talay tartyp, biz ózimiz su ishken qúdyq qoy...
- Ángimenizge raqmet!
Júqamyr ShÓKE,
«D»
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 18 (101) 18 mamyr 2011 jyl