Kәmshat Tasbolat. Tughan elining topyraghy búiyrdy
Alash qayratkeri, jazushy, qazaq teatrynyng negizin qalaushylardyng biri, túnghysh aghartu ministri bolghan Smaghúl Sәduaqasúlynyng sýiegining kýli 77 jyldan song tughan elinde músylman әdet-ghúryptarymen jer qoynauyna tapsyryldy. Jyl basynda Mәskeuding Don qabirstanynan Astanagha qaytarylghan qogham qayratkerining sýiegining kýli Sәduaqas qajy Ghylmany meshitinde saqtalghan edi. Keshe Alash qayratkerin aqtyq sapargha shygharyp salugha onyng tughan-tuystary, jaqyndary, Parlament deputattary, qalalyq әkimdik ókilderi, ziyaly qauym men jastar úiymdary, sayasy partiya, qoghamdyq birlestik, t.b. mýsheleri qatysty.
Alash qayratkeri, jazushy, qazaq teatrynyng negizin qalaushylardyng biri, túnghysh aghartu ministri bolghan Smaghúl Sәduaqasúlynyng sýiegining kýli 77 jyldan song tughan elinde músylman әdet-ghúryptarymen jer qoynauyna tapsyryldy. Jyl basynda Mәskeuding Don qabirstanynan Astanagha qaytarylghan qogham qayratkerining sýiegining kýli Sәduaqas qajy Ghylmany meshitinde saqtalghan edi. Keshe Alash qayratkerin aqtyq sapargha shygharyp salugha onyng tughan-tuystary, jaqyndary, Parlament deputattary, qalalyq әkimdik ókilderi, ziyaly qauym men jastar úiymdary, sayasy partiya, qoghamdyq birlestik, t.b. mýsheleri qatysty.
Esterinizge sala ketsek, ziyaly qauym ókilderi tarapynan babamyzdyng sýiek kýlin Qabanbay batyrdyng kesenesining janyndaghy últtyq panteongha nemese Jastar audanyndaghy Kenesary batyrdyng sarbazdary jatqan zirathanagha jerleu qajettigi aitylghan edi. Biraq Smaghúl Sәduaqasúlynyng sýiek kýli Astrahani tas jolyndaghy músylman zirathanasynda jerlenedi dep sheshilipti. Búghan qatysty alashtanushy ghalym Diqan Qamzabekúly: «Qazir keybir azamattar «nege Smaghúl sýiegi ýlken panteongha qoyylmady» degendey syn aityp jatyr. Búghan basty sebep - panteon әli dayyn emes. Sondyqtan músylman ghúrpymen, el dәstýrimen jer qoynauyna tapsyrylyp jatyr. Myqty qayratker qay jerde jatsa, sol jer qadirli emes pe?! Búl elding ýlken imandylyq sharasy dep esepteymiz» - dey kele: «Smaghúl sýiegining әkelinui qoghamgha ýlken súraq saldy: jalpy, senderding últtyq qabirstandaryng bar ma?! Bizde últtyq qabirstan joq. Diny túrghydan alsaq, búl talasty mәselege әkeledi. Dindar azamattar «eshqashan da bir kisini bir kisiden tómendetuge bolmaydy» deydi. Han da, qarapayym adam da Alla aldynda pende ghana. Biraq zayyrly memleket retinde aitsaq, biz úrpaqqa últtyq tәlim-tәrbie beru ýshin elge qyzmet etken myqty azamattardyng ziratyn kórneki etip qoyghandy dúrys kóretin jayymyz bar» - dep, oiyn týiindeydi.
Mәjilis deputaty Jarasbay Sýleymenov búl sharanyng manyzyna erekshe toqtala kele: «Ókinishke qaray, Smaghúl babamyzdyng sýiegining kýli 77 jyldan beri jer qoynauyna tapsyrylmay keldi. Oghan eshkimdi kinәlaugha bolmas. Mәskeude jýrip, mert bolyp, sol elding dәstýrimen, tәrtibimen hristian ziratyna qoyyldy. Tәuelsiz el bolghan son, múnyng ary qaray da solay jalghasqany dúrys bolmas edi. Músylman balasy әri elge belgili qayratker bolghan son, babamyzdyng tughan topyraqta janynyng mәngilik tynyshtyq tapqany dúrys» - deydi.
Diqan Qamzabekúlynyng aituynsha, endigi kezekte Kenesary han men Keyki batyrdyng bas sýiekterin elge qaytaru isinde últ birtútastyghyn kórsetumen qatar, olardy kýtip aludyng eldik joralghylaryn qalyptastyra bilu qajet.
«Ayqyn» gazeti