Kósemәli Sәttibayúly. Teatr men meshitti shatastyrmayyq
Teatr - oi-óresi biyik adamnyng kónil-kýii ruhany túrghydan qúlazyghan sәtte jan dýniyesine qajetti symbat pen súlulyqty, kórkemdik pen kemeldikti, sheberlik pen shynayylyqty izdep baratyn orny. Álbette, iman men iba, әdep pen әdet degen shәrbetti de simiru qajet-dýr. Biz biletin bir kezdergi kórermender osynday-dy. Olar ónerdi әlemdik órkeniyet dengeyine kótere bilgen marghasqalardyng sózin estip, jýzin jaqynnan bir kórgenine baqytty edi. Al bilimi men biligi birneshe úrpaqqa ýlgi bolar qasqalar men jaysandardyng teatr turaly týsinigi kerbez Ghabenning «Chudo!» degenindey, tipti, ghajap bolatyn. Qazir she?
Qazir teatrdan góri toyda bas qosatyn «bilimdiler» kóbeydi. Toyda bas qosqasyn teatr taghylymynan góri toydyng «qyzyghy» men «shyjyghy» (kim keldi, kim sóiledi, ne syilady?) kóbirek «talqylanatyny» belgili. Al әkimder men olardyng birinshi, ekinshi orynbasarlarynyn, basqarma jәne irili-úsaqty firma basshylarynyng esine teatr atty degdar shanyraghynyz konferensiya, esep-qisap, forum jәne ónerkәsip, sharuashylyq jiyndaryn ótkizerde ghana týsedi. Óitkeni, olar ýshin teatr - «pomesheniye»! Ári su tegin. Sol ýshin de onyng qúlap qalmay, qalqiyp túrghany jaqsy. Al ishinde ne qoyylyp, ne aitylyp jatyr... sharuasy joq.
Teatr - oi-óresi biyik adamnyng kónil-kýii ruhany túrghydan qúlazyghan sәtte jan dýniyesine qajetti symbat pen súlulyqty, kórkemdik pen kemeldikti, sheberlik pen shynayylyqty izdep baratyn orny. Álbette, iman men iba, әdep pen әdet degen shәrbetti de simiru qajet-dýr. Biz biletin bir kezdergi kórermender osynday-dy. Olar ónerdi әlemdik órkeniyet dengeyine kótere bilgen marghasqalardyng sózin estip, jýzin jaqynnan bir kórgenine baqytty edi. Al bilimi men biligi birneshe úrpaqqa ýlgi bolar qasqalar men jaysandardyng teatr turaly týsinigi kerbez Ghabenning «Chudo!» degenindey, tipti, ghajap bolatyn. Qazir she?
Qazir teatrdan góri toyda bas qosatyn «bilimdiler» kóbeydi. Toyda bas qosqasyn teatr taghylymynan góri toydyng «qyzyghy» men «shyjyghy» (kim keldi, kim sóiledi, ne syilady?) kóbirek «talqylanatyny» belgili. Al әkimder men olardyng birinshi, ekinshi orynbasarlarynyn, basqarma jәne irili-úsaqty firma basshylarynyng esine teatr atty degdar shanyraghynyz konferensiya, esep-qisap, forum jәne ónerkәsip, sharuashylyq jiyndaryn ótkizerde ghana týsedi. Óitkeni, olar ýshin teatr - «pomesheniye»! Ári su tegin. Sol ýshin de onyng qúlap qalmay, qalqiyp túrghany jaqsy. Al ishinde ne qoyylyp, ne aitylyp jatyr... sharuasy joq.
Aytpaqshy, olardy teatrgha eriksiz jetelep keletin taghy bir jaghday bar. Ol Qúdaydy qúqaygha ainaldyrghan kenes iydeologtary oilap tapqan dәstýr. Janazany әkimshilik is-sharagha, mitingige, jinalysqa ainaldyryp, úzaqsonar sóileu, sóz tiymey qalsa, ókpeleu, pysh-pyshtau... shyghysta da, batysta da joq әdet. Qazaq ziyalylaryna búl dert kenes ókimeti túsynda jabysty.
Ras, dindi tәlkek qylghan zamanda «rúqsat bermeydi» dep aqtaldy, meshit joqta «meshit joq qoy» dep kýnkildedi, meshit tar kezde «meshit tarlyq qylyp túr» dep qynjyldy. Al endi eli tynysh, dini aman, jeri býtin tústa ne joryq? Ýlken qalada ýlken kóshening boyynda ýlken meshitterding múnaralary menmúndalap túrghanda músylmannyng mәiitin teatrdan shygharu dúrys pa? Álde eline enbegi singen qayratkerding tabytyn meshitten shygharu aiyp pa? Mýmkin bireulerge jaqyn-juyghynyng mýrdesin teatrdan shygharu artyqshylyq bolyp kóriner...
Joq, ardaqty aghayyn, biz bilgende teatr - saf altynday siyrek óner - sahna shanyraghy. Ony basqamen shatastyrugha bolmaydy. Al halqy qadir tútqan marqúmdarmen qoshtasyp, janazasyn oqudy meshitte ótkizgen jón. Mysaly, әlemge әigili Mekkedegi Ál-Haram meshitinde bes paryz namazdyng әr qaysysynan keyin qaytys bolghandargha janaza oqylady. Oghan az degende 2-2,5 million músylman tik túryp úiidy. Mine, o dýniyelik bolghan marqúmgha kerek qúrmetting eng ýlkeni osy! Sondyqtan Astana men Almatydan bastap, auylgha deyingi ardaqty azamattardyng mәiitin meshitterden shygharsa jәne oghan kýlli jamaghat qatysyp, janazagha túrsa, marqúmnyng bilip-bilmey istegen kýnәsi ýshin ýlken sauap bolar edi-au dep oilaymyz.
Aytpaqshy, jaqynda oblystyq qazaq drama teatrynyng 75 jyldyghyna arnalghan saltanatty jiyn ótti. Ókinishke qaray, sahna újymynyng osy quanyshyna aq jaghaly sheneunikterding birde-bireui bas súqpady. Áytpese, qalanyng qaq ortasynda Qaratauday bop túrghan qazaq drama teatryna oblystyq әkimdik alys emes. Qalalyq әkimdik әudem jerde túr. Ishki sayasat basqarmasy da tayaq tastam. Demek, erinbegen sheneunik «qúttyqtap qútylayyqshy osylardan» dep, jayau-jalpy bara salatyn jer. Biraq, sheneunikter de, ziyalylar da sahna qayratkerlerining quanyshyn bólisuge jaramady.
«Elu jylda el jana» deydi. Al janarghan elding tәuirleri teatrdan da taghylym ala biledi. Sonday-aq, kenestik iydeologiyanyng «dәstýrsymaghyn» janartady. Óitkeni, teatr talaby bólek te, meshit missiyasy basqa! Bizdiki ekeuin shatastyryp, shanqay týste adaspanyz aghayyndar, deu.
Jambyl oblysy
«Egemen Qazaqstan» gazeti