G.Shamataeva. Bizding qogham
bir súraq
El ishinde Abylaydyng týs kórgeni, ony Búqar jyraudyng joryghany turaly anyz bar. Han týsinde arystandy kóripti. Biraq, әlgi ang patshasy sәlden song - qasqyrgha, qasqyr - týlkige, týlki ózinen әlsizdeu - qarsaqqa, aqyr ayaghynda baqa-shayangha ainalyp ketken eken. Anyzgha sensek, týsti jorushy Abyz, úrpaghynyng zamanyn boljaghan eken desedi. Sonda býginde biz «qaraghay basyn shortan shalghan» baqa-shayan kýn keship jýrmiz be? Álbette, biz býgingi ruhany kembaghaldyq mәselesi turasynda sóz etip otyrmyz. Býgingi kýni ajyrasu, nashaqorlyq, jappay abort jasatu siyaqty eng ózekti ruhany dert bizding qoghamdy әbden shyrmap alghanday kórinedi. Búlay deuge negiz de joq emes.
bir súraq
El ishinde Abylaydyng týs kórgeni, ony Búqar jyraudyng joryghany turaly anyz bar. Han týsinde arystandy kóripti. Biraq, әlgi ang patshasy sәlden song - qasqyrgha, qasqyr - týlkige, týlki ózinen әlsizdeu - qarsaqqa, aqyr ayaghynda baqa-shayangha ainalyp ketken eken. Anyzgha sensek, týsti jorushy Abyz, úrpaghynyng zamanyn boljaghan eken desedi. Sonda býginde biz «qaraghay basyn shortan shalghan» baqa-shayan kýn keship jýrmiz be? Álbette, biz býgingi ruhany kembaghaldyq mәselesi turasynda sóz etip otyrmyz. Býgingi kýni ajyrasu, nashaqorlyq, jappay abort jasatu siyaqty eng ózekti ruhany dert bizding qoghamdy әbden shyrmap alghanday kórinedi. Búlay deuge negiz de joq emes.
Statistika agenttigining mәlimeti boyynsha 2010 jyly Qazaqstanda 144 357 otbasy zandy nekege túryp, olardyng 40 982-si ajyrasqan. Búl 2008 jylmen salystyrghanda, 5 733-ke artyq. Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng mәlimetine sәikes, spirttik ishimdikterdi paydalanushylardyng ishinde Qazaqstan әlem boyynsha segizinshi oryndy iyelengen. Resey bolsa, búl tizimde 22-orynda túr. Qazaqstan Respublikasynda shylym shegushilikke baylanysty aurulardan jylyna 20 myngha juyq adam qaytys bolady eken. Statistikalyq derek boyynsha, Qazaqstanda jylyna 125-127 myng týsik jasalynady. Suisidten Qazaqstan Litva, Belorusiya, Reseyden keyingi 4-orynda.Osy jaghdaylardyng qay-qaysysynan da әlem boyynsha «ýzdik» kele jatyrmyz. Álbette, búl ruhany ashtyq - qazaqtyng ghana emes, býginde qay elding bolsyn basyna qayghy bolghan kesel. Eng bastysy, biz múny ruhany ashtyq ekenin moyyndauymyz qajet. «Diagnozy» qoyylghan aurudy emdeu onay bolghanday, úrpaq tәrbiyesine kelgende, nasha, araq, temeki siyaqty dertterdi biz birinshi kesel dep moyyndauymyz kerek dep oilaymyz. Osy mәsele tónireginde qoghamnyng әr salasynda qyzmet etip jýrgen adamdarmen az-kem súhbat qúrghan edik. Sony nazarlarynyzgha úsynamyz.
Mәmbet Qoygeldiyev, tarihshy
- Men qazir últymyzdyng damu baghytyn kesip-piship aita almaymyn. Mening týsinigim boyynsha, últtyng qazirgi jay-kýiin anyqtau ýshin belgili bir memlekettik ortalyqtar bolu kerek. Qoghamda myna ýrdis basymdyq aldy dep aitu qiyn.Negizi jastarymyz әleumettik qamqorlyqqa alynuy tiyis. Qazir bizding qoghamda óte auyr prosester jýrip jatyr.
- Tarihshysyz ghoy, qazirgi tarihy sananyng qalyptasu dengeyi qanday?
- Qoghamda ótken tarihty biluge úmtylushylyq bar. Al endi ol memleket tarapynan qoldau tauyp otyru kerek. Mysaly, qazir shejire jazu etek aldy. Shejire bolghanda әuletterding tarihyn qorytu, jeke túlghalardyng ómir joldaryn týsinu siyaqty ýrdister bar. Sonyng ózin bir arnagha saluymyz kerek. Ókinishke oray, rushyldyq dert bar bizding qoghamda. Onyng bolashaghy joq dep oilaymyn.
Uәliybek Abdyrayymov,
«Shanshar» teatrynyng diyrektory
- Qazir jastardyng dinge búrylysy kóp. Kenes ýkimetindegi kezge qaraghanda araq ishu mәselesi azayghan siyaqty. Joghary jaqtan dúrys kónil bólinbey, dinning ózi de shatasyp jatyr. Býgingi kýnning eng ózekti mәselesi jastardy imandylyqqa keltiru, ruhyn kóteru, últtyq sezimderin oyatu. Óitkeni, qoghamda dúrys iydeologiya joq. Tipti, qay tilde sóileu kerektigimizding ózi shatasynqyrap túr. Balalarymyzdyng boyynda ruhtyq sezim joq. Tipti, ertegi ait-paydy qazirgi ata-analar. Al endi keshegi batyrlarymyzdy, babalarymyzdy aityp, ruhtandyryp ósirse, ol bala nasha týgil basqasyn ne qylady? Men «Altyn saqany», «Er Targhyndy»,«Qambardy» biletin bala kórgen joqpyn osy kýnde. Biraq, «Shvarsnegr» sekildi keyingi kezdegi men bilmeytin batyrlar bar, solardy biledi. Áli de ruhany tәrbiyeni jetildiru kerek.
Túnghyshbay Jamanqúlov,
halyq әrtisi
- Salaqtyqpen kóp mәselege mәn bermey kelemiz. Jastardyng jaqsy jaqtaryn kórip jýrmiz. «Bas jarylsa, bórik ishinde, qol synsa,jeng ishinde» degen. Jamandyqtan arylugha bolady. «Oybay, biz qúryp bara jatyrmyz», desek jaqsy bolmaymyz. Kerisinshe aitu kerek. Halyqtyng nazaryna patriottyq sezimin ornatu kerek. Aldaghy ýmitin jarqyratu kerek. Qúryp jatyrmyz desek, qúry beremiz. Sondyqtan birdi-ekili bolyp jatqan kemshilikterdi kózge badyraytyp kórsetip kerek emes. Saliqaly týrde kýresu kerek. Biraq, «biz qúryp bara jatyrmyz», dep aitugha bolmaydy.
Arman Zәkibay,
Batys-Arylu qoghamdyq qorynyng diyrektory
- Qazir shetten kelip jatqan aluan týrli aqparattar jastarymyzgha keri әserin tiygizip jatyr. Búrynghy qazaqtyng qúndylyqtary úmyt bolghan. Eng qauipti dert sanalatyn nashaqorlyq qazir órship bara jatyr. Múnyng sebebi, jastardyng boyyndaghy ruhany tәrbiyening jetispeushiliginen dep oilaymyn. Qazirgi zamanda ata-ana aqsha tabumen ketip, balalary qarausyz qaldy. Al, mektepte tәrbie isi shette qalghan, pәndi oqytu ghana jýrip jatyr. Psiholog mamandar qauipti keselderding aldyn alu maqsatynda seminarlardy jii ótkizip túruy kerek. Qazirgi kezde beleng alyp bara jatqan ajyrasu, nashaqorlyq, araq,temekining ainalasyndaghy problemalardan eng әueli mektep jasyndaghy balalardy saqtandyru kerekpiz. Jyldan-jylgha nashaqorlyq kóbeymese, azayghan joq. «Batys - Arylu» qoghamdyq qory nashaqorlyqpen kýres jýrgizu maqsatynda anonimdi týrde sol dertke shaldyqqandardy qabyldap, jәrdemde-su ýstinde. Qazir Aqtau qalasynda anasha degen - ýlken mәsele. Esirtkining qúlyna ainalghan 18-26 jas aralyghyndaghy jastar. Ishki sayasat basqarmasy bizdi qazir qoldap jatyr. Praktikalyq baghdarlama jýrgizu baghytynda keshe ghana 25 mektepting psihologtaryn jinadyq. Olargha esirtki, alkogoli, temeki jónindegi súraqtar kiristirilgen anketa taratyp, 10-11-synyp oqushylary arasyndaghy naqty statistikany anyqtaghymyz keldi.
- Búnyng sebebi nede?
- Osynyng bәri elikteushilikten. Ol ýshin jas buyndy qazaqtyng últtyq qúndylyqtary Abaydyng sózderimen, búrynghy shaldardyng aityp ketken sózderimen tәrbiyeleuimiz kerek. Qazaqtyng salt-dәstýrin kýndelikti túrmysta qoldanu arqyly jastardyng sanasyna serpilis, týrtki boluymyz kerek.
Súhbatty jýrgizgen -
G.ShAMATAEVA
«Ýsh qiyan» gazeti