Oralhan Bókey. Qasqyr úlyghan týnde
(Novella)
Qystyng úza-a-aq keshi...
Osyndayda boyyndy kernegen suyqty quyp shyghar aila izdeysin; osyndayda «joyylsyn búiyghy tirlik!» - dep jar salghyng keledi. Ymyrt ýiirilip, qas qaraysa boldy, suly-sylpyng keshki asyn ishe salyp, tas býrkenip jatyp qalar auyldaghy aghayyndy saghynasyn. Ábden qysqaryp, bir qayyrmagha 158 kelmey qalghan kýn suyq jýzben taudyng qyr jelkesinen tónip túr. Aq kórpesin aiqara jamylghan ainalanyz jyldyng basqa mezgilindey emes, kýmis núrgha shomylyp, qaranghylyqqa yryq bermey úzap baryp ýghysady, týnning qap-qara otauyna baryp kiredi.
(Novella)
Qystyng úza-a-aq keshi...
Osyndayda boyyndy kernegen suyqty quyp shyghar aila izdeysin; osyndayda «joyylsyn búiyghy tirlik!» - dep jar salghyng keledi. Ymyrt ýiirilip, qas qaraysa boldy, suly-sylpyng keshki asyn ishe salyp, tas býrkenip jatyp qalar auyldaghy aghayyndy saghynasyn. Ábden qysqaryp, bir qayyrmagha 158 kelmey qalghan kýn suyq jýzben taudyng qyr jelkesinen tónip túr. Aq kórpesin aiqara jamylghan ainalanyz jyldyng basqa mezgilindey emes, kýmis núrgha shomylyp, qaranghylyqqa yryq bermey úzap baryp ýghysady, týnning qap-qara otauyna baryp kiredi.
Dәl osy sәt - alghashynda tausylmas úzaq bolyp kóringen qysqy kesh esine qaydaghy-jaydaghyny týsirip, kónilge salqyndau qabyzdaghan belgisiz bir múng úyalaydy. Ózine alasúryp ermek izdegendey bolasyn. Malshynyng jóni bir basqa - tebindegi otaryn qystaqqa kish-kishtep qayyryp, ai-ýimen qoralap bitkenshe qas qarayady. Sosyn, әieli әzirlep qoyghan tamaqqa tynqiya toyyp alghan әlgi shopan temir peshting jyluyna qyzdyrynyp, qisayyp jatyp, «Ara» jurnalyn oqugha kirisedi. Al aq qar, kók múzdy qaq jaryp, qiyrdan-qiyrgha qosyn arqalap kóshe berer jylqyshy kýpisine iyegin tyghyp, su-su aghashtyng byqsyp janghan alauyna telmirgen kýii «Primasyn» túqylday soryp, tym auyr, tym maghynasyz oigha batar. Auyldyng jóni bir basqa - malyn jayghap, manayyn tazalap, syrtqy kýibenmen ayaldap, ýiine kirmey biraz jýredi-ay. «Tamaghyndy ish, suyp qaldy», - degende baryp kergy basyp, mindetsip ýige kirer. Onymen birge kirgen budaq-budaq bu tórge shapshidy, sonsong әlgi aghayyn: «Radiony qattylap qoyyndarshy, ne sóileydi eken?» - dep, pimasyn sheship, balasyna pesh qabyrghasyna keptiruge qoydyrady. Radiony búraghanda, mindetti týrde «qiyaq, qiyaq» dep, kenirdek jyrta aighaylap túrary jәne ras. Osy sәtte osy ýiding onynshy klasta oqityn boyjetkeni baryn kiyip, sylanyp kinogha attanady... Qar alghashqy jaughanda soyyp alghan soghymnyng eti búrqyrap, dastarqangha kelgende pesh týbindegi ala mysyq kerile túryp, miyaulay ayandaydy.
Qystyng úza-a-a-q keshi.
Qalada mýldem basqa. Múnda qysqy kesh qysqa seziledi. Ayan-púyanmen júmysty tәmamdap, ayaldamagha asyghasyn. Qaptaghan halyq. Týnde jauyp, kýndiz jylbysqylana erigen qyrbaq endi kók tayghaqqa ainalyp, tayyp jyghylyp jatqan adamdar. Ynyranyp sasyp-borsyp әreng keler avtobusqa japa-tarmaghay úmtylysqan el bir-birin iytere, birin-biri júlqyp, bir-birin balaghattap esikke ilinedi. Áuelgi artqy, sonsong aldynghy esikke... aldynghy esikten óldim degende jarty iyghyng kiredi. Eng aldymen shofer úrsady, sonsong әielder kýnkildeydi, ýiine «óldim-taldym» dep jetkende: «qayda kan-ghyryp jýrsin» dep kelinsheging túlan tútady. It bop jýrip ot basyndy әreng tapqan sen: «oynap jýrdim» dep ars etesin. Óitpeske amalyng joq. Televizordy qoyasyng - «qiyaq, kiyaq». Ýndemey baryp óshiresin. Sonsong teris qarap tym-tyrys jatyp qalasyn.
Mine, osynday bir qystyng úza-a-a-q keshinde men jolgha shyghatyn boldym. Alghashynda barghym kelmegen. Redaktor qolqalap bolmaghan son, eriksiz kóndim. Bizding bastyq negizinde qorqytyp-ýrkitip júmsamaytyn jaydary, aqyldy jigit. Jas ta bolsa atqa erte mingen, erte ósken, әli de biraz jerge bararyn sezgendeysin. Búiryqty qolyma alyp, attanatyn bolghan son, jol qamyna kiristim. Biraq barar jer alys. Qazaqstannyng shyghysy. Almatyda on gradus suyq bolghanda, onda qyryqqa jetip, el men jerding mazasyn alyp túrghan shyghar.
Oblys ortalyghynan ary avtobus jýredi eken. Aytqanym ainymay kelip, qantardyng qaqaghan suyghyna tap boldym. Avtobustyng múzday temirine qolyng tiyip ketse, qyrqyp týsedi. Kiyimim júqa edi. Áli irge teuip, ýili-barandy bolmaghan adamnyng sharuasynyng qiiy kelushi me edi, tәiiri, aiyna bir ret ýy auystyryp, basy qatyp jýrgen jas jurnalisterding әzirshe biri ghanamyn. Jalang qabat palito, qúlaghy joq eskileu, jasandy teriden tigilgen bas kiyim; jasandy teriden tigilgen qolghap, jasandy teriden istelgen qara portfelimnen ózge ilip alar esh nәrse joq. Dirdektep júmsaghan jaqqa qaray shapqylay beresin, shapqylay beresin, óstip shapqylap jýrip jan saqtaysyn. Óstip shapqylap jýrgende, eki jastyng birine kelmey aurugha úshyraysyn. Jas kezde bәri qyzyq, bayqalmaytyn sekildi. Tabanynnan ótken suyq mandaydan shyghar mezgil әli alda...
Men avtobusqa mingende, sau etip el azamattary qosa kirdi. Tegi, men baghyt alghan ýlgili audannyng basshylary ispetti. Ýsterinde qúndyz jaghaly qys palito, keybireuinde әdemilep syryp tikken sholaq ton, bastarynda ýkilegen tiyin qúlaqshyn, ayaqtarynda appaq pima, betteri qyp-qyzyl, buy búrqyrap, qarq-qarq kýlip otyr. Dәl osyndayda adamnyng boyyn qyzghanysh biyleydi. QazGU-di emes, mal dәrigerlik institutyn bitirmegenine ókingendey bolasyn. Ókin, ókinbe, bәri kesh ekeni esine oralyp, odan әri jaurap, endi ishing múzdap, býrise týsesin. Avtobus әne-mine jýrgeli túrghanda, aq týbit shәli oranghan kyz kirdi. Jýrgizushige biyletin kórsetti de, mening ong jaghymdaghy bos oryngha otyrdy. Quanyp qaldym. «Ermek tabyldy» dedim ishimnen. Kóligimiz gýrildep-qyryldap ornynan qozghalghansha, jolaushylar da dabyrlasyp, әr nәrsening basyn shalyp kónildi otyrdy. Suyq qysa týsti. Auyzdan úshqan budan avtobus ishi túmangha ainaldy. Tereze siresken qyrau. Qysqy demalysqa shyghyp, júraghattaryna qydyrystap bara jatqan keybir mektep oqushylary әlgi últanday bop qatqan sireu múzdy tilimen jalap eritip, kózdey tesik jasap alyp, syghalaydy. Redaktorym komandirovkagha júmsaghanda, әueli tartynshaqtaghanym - erteng jana jyl edi. Osy jylyna jalghyz ret keletin merekeni joldastardyng arasynda qarsy alyp, sonsong attanuyma da bolushy edi, biraq qalada jýrgende qaryq bolar mekenim jәne atap shaqyrghan eshkim bolmaghan son, qysastanyp, jyljy berudi jón sanaghanmyn. Jana jyldy jolda qarsy aluym búl bir emes-ti.
Avtobus ornynan qozghalyp syza jónelgende, qatar otyrghan kórshi qyzgha tiktep qarap ýlgerdim. Ádemi eken. Eki betin suyq soryp, tompayyp ýnsiz otyr. Onyng da kiyimi júqalau kórindi. Bar baylyghy - basyndaghy aq týbit shәli syqyldandy. Aq qúba ónine asa jarasady eken. Kózin ýnemi tómen salyp otyrady da, oqta-tekte kirpigin kóterse, jarq etip janary shyghady. Maghan ol óz súlulyghyn ózi baghalamaytynday sezildi. Ýnemi juas halde, auyr oidyng ýstinde keledi. Janynda, tipti ainalasynda adamdar baryn bayqamaydy da. Múndayda pysyqtyq jasap, bas salyp sózge tartu qiyn.
- Tereze jaq suyq qoy, auysyp otyrayyq, - dedim. Ol birden jauap bergen joq. Estimegendey menireyip qarady da, irkilip baryp til qatty.
- Raqmet, sizding kiyim menikinen de júqa ghoy, - dedi.
- Biraq mening jigit degen atym bar ghoy, - búl mening tauyp aitqanym edi. Bayqaymyn, búl әzilsymaghym kókeyine qonys taba almady. Taghy da ýnsiz otyrdyq.
Suyq. Jolaushylar jaghasyna moynyn tyghyp-tyghyp, qonaqtaghan tauyqtay melshiyip-melshiyip otyr. Tek managhy ýlde men býldege oranghan ojar top qana qaghanaghy qarq. Ózderi jolda tonbas ýshin eptep tartyp alghan synayly. Biylghy qystyng kattylyghyn, mal qystatu nauqany óte qiyn tiyerin aitysyp, dabyrlap sóilep, alghashynda mazany aldy. Jasandy teriden tigilgen bәtenkemnen yzghar ótip, bashpaylarymdy suyq sora bastady. Bir-birine soghyp tyqyldatyp, jylytqan bolamyn. Mening osynday mýshkil halimdi sezdi me, qyz:
- Pima kiyip shyqpaghan ekensiz, - dedi. Quanyp kaldym.
- Sol qúrghyryng joq qoy.
- Ne? Aqsha ma, pima ma?!
- Ekeui de.
- Týrmeden bosap shyghyp pa ediniz? - Ázildedi me, shyny ma, aiyra almadym. Bet pishini ózgergen joq, salqyn súrady.
- Ne desem eken... Almaty jyly bolghan son...
- Á, týsinikti, búdan bylay esinizde bolsyn, Altay Almaty emes, qatal.
- Áriyne, biraq qatygez jerge qaytyp oralu - ekitalay-au.
- At baspaymyn degen jerin ýsh basady demey me, aghay?
- Ózing qaydan kelesin?
- Men de Almatydan.
- Oqisyng ba?
- IYә.
- Qayda?
- Qyzdar institutynda.
- Fakuliteti?
- Til-әdebiyet.
- Qayda barasyn?
- «Órken» auylyna.
- Ol qay tústa?
- Novostroykagha bes shaqyrym jetpey, tau qoynauynda.
- Oghan avtobus búryla ma?
- Aynaldyrghan eki shaqyrym jerge uaqyt ótkizip jýrmeymiz dep, jol jiyegine tastap ketedi. Ári qaray jayau tartamyz. Siz meni tergey bastadynyz ghoy...
- Dәm tartyp saparlas bolghan son, tanysa otyrayyq degenim ghoy.
- Óziniz «Novostroykagha» barasyz ba?
- IYә, sol selony jazbaqpyn. Gazette isteymin.
- Men de solay-au dep oilaghan edim. Óitkeni, súraghynyz naqpa-naq. Ol selony jazugha bolar, - dep oilanyp qaldy. Men onyng ýnsiz tynyshtyghyn odan әri búzghym kelmedi. Taqymdap súraq ta qoymadym. Esime redaktordyng sózi oraldy: «Shyghys Qazaqstanda «Novostroyka» degen qala tiypinde salynyp, mәdeny túrmystyq jaghynan býkil respublikagha ýlgi bolar selo bar eken. Býgingi sәuletti qoghamymyzdyng auyl-selolary barghan sayyn kórkeyip, qaladan esh aiyrmasy bolmay órkendep, ósip otyrghanyn pash etu ýshin iymenno sol selony nasihattauymyz kerek. Ortalyq gazetting birinde «Sela Kazahstana menyangt obliyk» degen taqyryppen maqala shyghyp ta ketti. Meylinshe, zertte, mәdeniyet sarayyn, uniyvermagyn, túrmystyq qamtu ýii men restoranyn suretke týsirip al, enbek adamdarymen kezdesip, basshylyghymen jýzdes, súhbattas». Men tanghalghanym joq, óitkeni, shynynda da, múnday jana tippen jobalanyp salynghan sәuletti selolar sany kýn sayyn kóbeyde. Demek, qaladan auyldyng aiyrmasy azaida... Tamasha, әri tabylghan taqyryp! Gazetting bir betine etektey etip tastap jiberemin...
Qystyng úza-a-a-q keshi bitip, týnge ainaldy. Barar jer әli alys, kýn suyq, ayaz buyp túr. «Kónilsiz sapar bolatyn boldy» dep oiladym ishimnen. «Novostroykanyn» azamattary múryndary shuyldap, úiqygha basty. Qyz ózimen-ózi bir nýktege qadalghan kýii әli ýnsiz keledi.
Tau arasyna ilingende boran bastalghany bayqaldy. Qar qiyrshyqtary sabalap, tipti qasqyrsha úlyghan ýni qúlaqqa jetkendey bolghan. Qiiy qashyp, tozghan terezening jaqtau-jaqtau sanylauynan ishke úmtylyp, әlgi alasúrghan boran da jyly meken izdegendey. Anda-sanda bir tolqyp tastap, mynau alay-týley borandy súryqsyz dýniyeden qashyp qútylghysy kelgendey zymyraghan avtobusta әzirshe kinә joq. Aua rayy sekildi adamnyng boyyn da qaltyranqy suyq sezim biylep, óz-ózinnen qajisyn, qan týkirgendey kógerip, sazarasyn, esh nәrsege zauqyng joq, dýniyening raqaty - mazdap janghan ot ekenine ilanasyn, әri myng mәrte tabynasyng ishtey. Qúlaqqa motordyng bir qalypty gýrilinen basqa syrttan shyn-shyndaghan dybys keledi. Men kóz aldyma jel keulep, anyraghan qarly adyrlardyng ortasynda jalanayaq, jalang bas bezektep kele jatqan jalghyz jayaudy elestettim. Qyzyq, әlgi tizeden qar keshken jalghyz jayau - qasymda jym-jyrt otyrghan týbit shәlili qyzgha úqsady. Qanday qataldyq! Selk etip esimdi jidym da, jalt qaradym. Qyrau qúrsaulaghan әinekti tesip, syghalap otyr eken.
- Ne qaradyn?
- Auyldyng túsynan ótip ketem be dep...
- Shofer habarlamay ma?
- Keyde aghyp óte shyghady.
- Men eskertip qoyayyn, - dedim de jýrgizushi jigitke baryp, «Órkennin» túsyna kelgende aitarsyz, - dep tapsyrdym. Qyz:
- Raqmet, - dedi sypayy ghana. - Ýlken oidyng ýstinde kelesiz ghoy. Maqalanyzdy qalay bastap, qalay ayaqtaudy josparlap otyrsyz-au, shamasy.
- Joq, tipti de olay emes. Men siz... seni oilap kelemin.
- Al men sizdi...
- Qyzyq eken. - Ishim jylyp sala berdi.
- Sizdi bolghanda... ózinizding jeke basynyzdy emes... qalay týsindirsem eken... jalpy siz sekildi ýnemi jol tartyp jýrer... ýnemi dalada mashina nemese at ýstinde jýrer adamdardy. Aytalyq, mening әkem kóp jyldan beri qoyshy, qazir ol otaryn jayghap, ayaq suytyp, shaygha otyrghan shyghar.
- Ol kisiler qystaqta ma?
- IYә, biraq qystaq auyldan onsha alys emes, irgesine tiyip túr.
- Sen býgin sonda barasyng ba?
- Endi qayda?
- Qorqynyshty ghoy. Týn ishi, syrtta boran, qaqaghan ayaz.
- Oi, aghay-ay, men búl jerding tabighatyna әbden ýirengenmin, talay-talay taptalghan jol. Bizding «Órkennin» búrynghy aty «Bórili» dep atalghan, keyin kele ózgertti. Aty ózgergenmen, zaty - sol bayaghy qalpynda. Jiyrma shaqty ghana ýii bar. «Aily» sovhozynyng bir brigadasy. Bastauysh klasy ghana bar. Qalghan jyldy siz ketip bara jatqan «Novostroykagha» baryp oqidy. Men de onynshy klasty sol seloda bitirgenmin, auylgha tura avtobus qatynamaytyn bolghan son, ary ótken, beri ótken, qalamen eki ortadaghy kez kelgen kólikke minip, joldan týsip qalyp, tau qoynauyndaghy ýige jayau baramyz. Jasyryp keregi ne, әsirese, qystygýni asa qiyn. Al qys degenimiz - Altayda óte úzaq qoy. Amal ne?
Qyz kýrsindi. Sonsong әlginde ózi oiyp alghan tesikti sýrtip, taghy da syrtqa ýnildi. Eki tizem men bashpayymnyng jauraghany әngimege ainalghanda úmytylghan edi, endi qayta dirildey bastaghan. Jolaushylardyng bәri qalghyp-shúlghyp, bey-jay keledi. Motordyng әdettegi gýrili, daladaghy borannyng soghuy, baghanaghy semiz azamattardyng qorylynan ózge tyrs etken dybys joq.
Men oiladym: «Ómir degen - ghajap deydi, týk te ghajap emes, әnsheyin osynday avtobusqa minip, belgili bir ayaldamada týsip qalu, bireuding toyyp sekirui, bireuding tonyp sekirui. Áldekimder kórer tandy kózimen atqyzyp, oy qajap úiyqtamaydy; әldekimder ishigine tars býrkenip uayymsyz toq úiqygha basady. Sayyp kelgende, ómir degenimiz - ózgening baqytyna qyzyghyp ótu ghana... Al mynau janymdaghy toyghan qozyday tompiyp otyrghan qyz she?.. Ony erteng ne kýtip túr? Baqytty ma, baqyty joq bolsa, ony izdep taba ala ma? Ne oilady? Jigiti, únatqan bireui bar ma? Tipti men turaly qanday sezimde keledi. Adamdargha sene me? Aty kim? Qaytyp kezdeser me ekenbiz?..»
- Atynyz kim, agha? - dedi oqystan.
- Núrlan. Ózinning esimin?
- Aray.
- Jaqsy eken.
- Nege jaqsy, agha?
- Esimindi aitamyn...
- Tang ata tughan son, әkem Aray dep atay salghan. Men jaylauda dýniyege kelippin. - Betinen kýlkining әdemi bir tolqyny shymyrlap ótkendey boldy.
Men oiladym: «Ómir degen ghajap-au, keshe ghana mynau jalpaq jahanda Aray esimdi qyz baryn bilmep edim, endi, mine... demining qalay shyqqanyna deyin sezip, әp-әdemi didaryn kórip otyrmyn. Adamdar bir-birin әreng izdep tabady, sonsong ip-lezde joghaltady. Sayyp kelgende, ómir degenimiz - adamdardyng bir-birin tauyp, qaytadan joghaltuy emes pe ózi. Mýmkin...»
- Onjyldyqty bitirgen son, eki jyl әkeme kómektestim, - dedi Aray múndy jýzben maghan qarap. Álgindegi bir kýlkining taby da qalmaghan. - Eresekteri men boldym, qalghan segizi - әli jas. Oqugha barmay-aq qoyayyn dep edim, әkem qolqalap qoymady. «Bizding túqymnan da múghalim shyqsyn» deydi. Namystanghany. Ánebir kýngi hatynda: «Biyl qys qatty, qyzym. IYt-qús kóp, jana jyldyq demalysyndy paydalanyp, múghalimderinnen birer kýnge súranyp kelip qayt, saghyndyq», - dep jazypty. Ne kýide otyr eken?
Men oiladym. «Ómir degen tipti de ghajap emes, Altaydyng qysy sekildi qatygez, kimderge suyq, kimderge - ystyq. Degenmen, ómirdi laghnettep, ókinuge de bolmaydy-au».
- Siz bir týrli az sóileydi ekensiz, - dedi Aray. - Meni synap otyrsyz ba, joq әlde mineziniz sol ma?
- Minezimning auyr ekeni ras. Biraq bir qyzyp sóilep ketsem, atymnyng basyna ie bola almay qalatyn kókezu әdetim de bar.
Jol barghan sayyn kýrdelenip, kóligimizding jýrisi bәsendey berdi. Boran qarsydan soghyp túr. Avtobustyng aldynghy terezesin qar jentegi tútyp, shofer qayta-qayta sýrtip әure bolady. Ayazdyng barlyghy tau ishinen qashyp tyghylyp, ayaday ghana avtobusty iyektep túrghanday. Maghan endi sol daladaghy arpalysqan boran it bop ýrip, qasqyr bolyp qynsylaghanday ýreyli sezildi. Jer týgeldey múz shargha ainalyp, mәngige qatyp-semip, ynyrsyghanday jýrekti ózgeshe suyq sezim qaridy. Men amalsyzdan Araygha qaray jaqyndap, osynau qarshaday ghana qyzdan pana tilegendey býrise týsemin. Al ol bolsa jauraghanyn mýldem úmytyp, mazdap kelgen oidyng aq shanasyna týsip, bayaghyda aghyp ketkendey. Maghan qyz da jaqyndap taqala otyrghanday boldy. Bizderdi qoyan-qoltyq qauyshtyrghan, bәlkim, Altaydyng aq borany da emes, ayaz da emes, basqa... ózimiz úghyp, seze bermeytin jastyqtyng lypyp túrmaq tartylys kýshi me; әlde jýrekten shym-shymdap jasqana shyghyp, boygha taraghan úyang sezimning jauratpay, jatyrqatpay jarastyqqa bastaghan quaty ma; ishimnen Aray sóilese eken, oiynda ne bar, týgel aqtarsa eken dep tileymin; tabandap jaqyndap, adymdap qashatyn tyz etpe aldamshy ýmit, adamnyng jastyq shaghymen kelip-keter onghaq sezim emes búl - osy mәuritting baqilyghyn arman eter tәtti hal, múzdy deneden jalyndap shyghar ystyq sýiispenshilik: sýiispenshilik bolghanda qyz ben jigitting ekeu arasyndaghy kýidim-jandym ba, joq-joq, osy ainymas sәtting qymbattylyghyn pash eter múndy minuttar, keyinirek zar enirep jýrip saghynatyn beykýnә otyrys, aitpay týsinisetin kónil úghystyghy shyghar-au.
Jyly kiyinip, alansyz úiqyda jatqan «Novostroykanyn» atqa minerleri qorylgha basty.
Mening kóz aldyma, nege ekenin bilmeymin, at qúlaghy kórinbeytin boranda ýstinde júqa ghana shyt kóilegi bar, shashy jalbyrap, tizeden qar keship, adasyp jýrgen qyz elestedi. Taghy da óz oiymnan ózim shoshydym.
- Aray, aiyp bolmasa men seni qystaqqa deyin ertip barayyn. Týn, ayaz...
- Jo-joq, agha, ol ne degeniniz, ynghaysyz ghoy. Jolynyzdan qalmanyz. Men ýshin búl Altaydyng týni men borany - ýirengen jau.
Biz kele jatqan jol taqtaq, әri oqtay týzu. Tek dýnkiygen-dýnkiygen alyp jotalardy ainalyp, saylau jerge týskende ghana iyreleng tartady. Ádette múnday әdemi tas joldyng betine qar qiyrshyqtary toqtamay, ýp etip jel soqsa, susyp alaqanshyqtana biylep, say-saygha tyraghaylap qashady. Sondaghy bolar, jol soqty bolyp sharshaghan joqpyz. Áytse de, eki iyinimnen qos qoldap basqanday tynysym tarylyp, talmau tartyp otyrmyn. Qarnym ashqany sezildi. Men taghy da aq kónil, aq jarqyn Araydy oiladym. Shynynda da, ózinde bir mazasyzdyqtyng saryny, ertenge degen asyghystyq bar-ay. Jalghyz kórgen kisisin jatyrqap-jatsynbay, bauyr tartyp, aqtaryla sóileydi eken. Ol qayta-qayta qoyshy әkesin ayap, shiyettey bauyrlaryn eske alyp qoyady.
- Ákemder endigi shayyn iship bolyp, erteng erte túramyz dep, jatu qamyna kirisken shyghar. Bilesiz be, agha, bizding «Órken» auylynda әli elektr jaryghy ornaghan joq. Búqtarma GES-in «Novostroyka» jaqqa tura tartqan. «Jiyrma shaqty ýii bar auylgha әurelenip, búryp jýrmeymiz, keyin asyqpay tartamyz» desedi. Bilesiz be, agha, bizding auylda klub ta, kinoqondyrghy men kitaphana da joq, bar bolghany: ydys-ayaq, mata, qant-kәmpiyti aralasqan jalghyz dýken, ol da satushynyng eki ýiining birinde ýiilip jatyr. Qyzyghy, «Órken» brigadasy sovhoz boyynsha jospardy ýnemi artyghymen oryndaydy, al mәdeniy-túrmystyq ahualymyz osynday... Biraq sizder múnday jetim auyldy mensinbey, tura týzu de jayly tas jolmen ýlgili selogha tartasyzdar, tek sonday tamashany ghana kórip, jazasyzdar.
- Aray, eger sen qarsy bolmasan, men qazir sol qoynaudaghy ógey auylgha birge barsam...
- Soqyrteke oinaysyz ba? - dep synghyrlay kýldi. Kýlkisi әdemi, bir týrli kisining esty bergisi keledi jәne kýlu oghan sonshalyq jarasady.
- Qaytar jolynyzda sogha ketiniz, eki-ýsh kýnde men de qaytarmyn.
- Maqúl, oghan da kelistik. Biraq... Jýrgizushi jigit artyna búrylyp:
- «Órkende» týsetin kim bar? - dep dauystady. Jatqandar japa-tarmaghay qozghalyp, ýrpiyisip túra bastady. Alghashqy aitqandary: «Qay jerge keldik?» boldy.
- «Órkenge».
- Jaman itting atyn Bóribasar qoyady dep, osy auylda toqtap beker әure bolady, - dep, nәumez bola kýnkildesti. Aray yqsham túryp, shaghyn qara sumkasyn iyghyna asyp tysqa bettegende, men de sonynan ilestim. Avtobus esigin ashyp jibergende, antalaghan ayaz lap berip, betti sharpy shabuyldady-ay. Kózge týrtse kórgisiz sonadaydan әlsiz jaryq syghyrayady. Baghanaghyday emes, ala qúiyn boran bәsendep, kebinge oranghan jer betin ólim tynyshtyghynday - úly tynyshtyq iyelik ete jalmap, jaypay bastaghan eken. Men Araydy sol týn-týnekting qara otauyna kirgizip túryp, songhy ret «shygharyp salayyn» dep ótindim. Tek avtobus ornynan qozghala bergende:
- Qaytarda keliniz, agha, kýtemin, - degen әdemi dauysyn estip qaldym.
Osy kezde jýrginshilerding arasynda «Osy kýngi jastar tauyq sekildi, kózdi ashyp-júmghansha tanysyp-tabysa qalady» degen kýbirin jәne estidim.
«Novostroykada» eki kýn eru bolyp, ýshinshi kýni jolgha qayta shyqtym. Men barghan selo, rasynda da, kóz toyatyn kórkem edi. Qalasha salynghan, oqtay týzu kósheler, qazday tizilgen aq shaghala ýiler - beyne bir ghajayyp týs kórgendey bolasyn. Onsha dalighan kólemdi de emes, shap-shaghyn selogha әlemdegi jaqsylyqtyng bәrin ýiip-tókkenge úqsaydy. Oblys pen audangha kelgen ókil, úyatty qonaqty osy «Novostroykagha» ala jóneledi bilem. Maghan osynau auyl kórmege qoyghan maket selo sekildengen. Desek te, ishtey rizamyn. Basshylary da qonaqjay, lypyp túrghan, ónkey jýzikting kózinen ótken jigitter. Biraq maghan sonau «Órkennin» býkil baylyghy men baqyt nesibesin osy sýikimdi selo úrlap, tonap jatqanday әserdi jәne qaldyrdy. Arasy atshaptyrym ghana eki auylda nege sonshalyq «jer men kóktey» aiyrmashylyq bar dep oilaymyn. «Óitkeni «Novostroyka» búrysta emes, týzu joldyng boyynda...» dedi ishimnen bir ýn...
Qyzyq, anau kýni tanysqan týbit shәlili qyzdy eptep saghynghandaymyn. Tanystyq neghýrlym kelte bolsa, saghynysh anaghúrlym úzaq bolady-au. Men ony oqystan taptym, mýmkin, ómirimning alghy kýnderi soghan teluli shyghar-au. Mýmkin, әiteuir, ýnemi bireudi izdep elendep jýrer jýrek bayyz tauyp, bayyrqalar aidynda jolyqqan shyghar-au... Osy tilek, osy ýmit-au, adam balasyn elendetip, ertengi kýnderge asyqtyratyn, ústatpay, saghymsha búldyrap sharshatatyn.
Tanerteng audan ortalyghyna barar avtobusqa minip, dәl «Órkennin» túsynan týsip qaldym. Tangha juyq qyrbaq qar jauyp, qansonar bolyp jatqan. Taudyng kók jelkesinen bolymsyz syghalaghan jansyz kýn sәulesi shaghyrmaq qargha týsip, kóz suyrtyp qaratpaydy. Appaq úlpa dýniyening tanghajayyp, kórkem qysqy kórinisin aityp jetkizu qiyn. «Órkenge» barar joldy aiqyndaghan shananyng aiqysh-úiqysh izi ghana, ózge belgi әzirshe joq. Álgi shananyng qatar jarysqan qos syzyghy, keybir adamdardyng qiylyspaytyn taghdyr soqpaghyn eske salady. Qoynaudaghy auylgha bettedim. Múrjadan úshqan týtin jelsiz tymyq auagha tik úshyp, bayau qalqyp kózden ghayyptanady. Múrnyma sol kýre joldan eki-ýsh-aq shaqyrym qaghaberis ong shyntaqta búiyghy jatqan qayran auyldyng týtini kelgendey edi. Qayqang bolghandyqtan ba, alqynyp jýrisim mandymaydy. Men tipti asyghyp ta kele jatpaghanmyn. Aray, sóz joq, meni alandap tosyp otyr. Erteng Almatygha birge attanamyz. «Áke-sheshesi qalay qarar eken» dep seziktene oilaymyn.
Men «Órkenge» kelgende, alghashqy kórgen kisim - orta boyly, qalyng qara qasty, әdemi jigit boldy. Basy salbyrap, ayaldamagha qaray asyghys qúldyray jónelgen.
- Áy, jigit! - dedim dauystap. - Araydyng ýii qaysy?
Ol maghan týnere karap túrdy da: - Onyng kimi edin? - dep qayyra súraq qoydy.
- Jay, әnsheyin, tanysymyn.
- Anau... anau... auyl shetindegi qystaq, - dedi de shúghyl búrylyp jýrip ketti.
Qystaqqa jaqyndaghanymda, synsyp jylaghan dauys estidim. Batylym barmasa da, tәuekel dep kirip kelgenimde, basyna qara jamylyp aghyl-tegil jylap otyrghan әieldi, ony qoghamday qorshaghan shiyettey-shiyettey balalardy kórdim. Sheshesine qosylyp pysyldap jylaydy. Jýregim tas tóbeme shyqty. Basyn kóterip, jasty janarymen qaraghan qayghyly әielden sasqalaqtap:
- Aray qayda? - dep súradym. Ýnim shanq etip jaman shyqty.
- Ayyryldym ghoy, Arayymnan... - anyraghan joqtau onsyz da bor bop ezile bastaghan jýregimdi shabaqtap-shabaqtap tilgiledi-ay... Say-sýiegim syrqyrap, tizerley jyghylyp, qyzdyng anasyn bas saldym. Búl mening alghashqy, әri aqyrghy qúlauym shyghar...
Araydy sol borandy týnde qasqyr qamap, auyl men kýre joldyng eki ortasynda... jep ketken eken... Qystaqtyng qyr jaghynda jerlengen Araydyng molasyna bardym. Appaq, kýmisshe jyltyraghan appaq qardyng ýstinde qap-qara tómpeshikke ainalyp, mәngilik sapargha, qaytpaytyn sapargha attanghan Araydyng beykýnә balapan ruhy jatty.
Qyz әkesi meni kórmegendey, sol jas qabirge tesilgen qalpy menireyip túra bergen. Aqsha qargha kózden aqqan jas tyrs-tyrs tese tamady. Qoradaghy qamauly qoy manyrady... búl ónirding endigi qyzyghy da, qayghysy men quanyshy da týgel osy... birinin jýnin biri júlyp jep túrghan aqtyly qoy syqyldandy.
Men auyldan ayaldamagha qaytyp bara jatyp, Araydyng qabirine aqyrghy ret qarap edim, qyz әkesi molagha ornatqan tas mýsindey bolyp әli túr eken.
Kýre joldyng shetindegi ayaldamagha qaytyp kelgenimde, baghanaghy jigit pen «Novostroykagha» oqugha jinalghan bir top balalardy kórdim. Ishindegi bireui Araygha óte úqsaydy, bәlkim, kishkentay sinlisi shyghar... Olar dirdektep tonyp túr, avtobus әli jok,..
Jigit aitty: «Araymen birge oqyp, bir partada qatar otyryp edim. - Kómeyine óksik tyghylyp baryp, sózin әreng jalghady. - Qaltasynda sirinkesi bolghan eken, tausylghansha jaghyp, aibar ghyp otyrypty da, qasqyrlar qamalap qoymaghan son, shanadan týsip qalghan bir bau shópti órtepti. Son-son... sonsong qar beti apyr-topyr aiqasqan, eki etigi men shashyn mazaqtaghanday qargha shanshyp ketipti. Ákenning auzyn... myltyghymdy alyp kelip, Altayda bir qasqyr qalghansha kyramyn, túqymyn qaldyrmaymyn búl jerge (jylady). Sol týni qasqyr kóp úlypty...».
Osy kezde «Novostroyka» jaqtan sylang etip avtobus kórindi.
Men redaktorymnyng tapsyrmasyn túnghysh ret oryndamadym... Býgingi zamanymyzdyng sәuletti selosy jayly maqala jazylmady...
«Jas qazaq» gazeti