Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
4203 4 pikir 6 Nauryz, 2019 saghat 14:46

Qazaqstanda atauly әleumettik kómekti kimder alady?

Qazaqstanda atauly әleumettik kómek alushylar qatary kóbeyedi. Óitkeni biyl osy jәrdemaqyny taghayyndau kezinde esepke alynatyn kedeyshilik shegi úlghaytyldy. Osy jәne ózge de ózgerister turaly QR preziydenti әkimshiligi ishki sayasat bólimining basshysy, "Núr Otan" partiyasy sayasy kenesining mýshesi Aida Balaeva Sputnik Qazaqstan agenttigine egjey-tegjeyli bayandap berdi.

Qazaqstan preziydenti Núrsúltan Nazarbaev 27 aqpanda "Núr Otan" partiyasynyng sezinde kópbalaly jәne túrmysy tómen qazaqstandyqtardyng túrmysyn jaqsartu boyynsha birqatar tapsyrma berdi.

Áleumettik kómek alugha qalay ótinish beruge bolady?

Atauly әleumettik kómek (AÁK) jan basyna shaqqandaghy ortasha tabysy kedeyshilik shegine de jetpeytin azamattargha taghayyndalady.

Býgingi tanda kedeyshilik shegi eng tómengi kýnkóris dengeyining 50 payyzyn nemese 14 849 tengeni qúraydy.

"Elbasynyng tapsyrmasyna sәikes, endi kedeyshilik shegi eng tómengi kýnkóris dengeyining 50 emes, 70 payyzyn qúraydy. Demek, búl 20 789 tenge degen sóz", - dep mәlimdedi Balaeva.

Onyng aituynsha, múnday jaghdayda búl әleumettik kómekke jýginetin azamattardyng sany kýrt artady dep boljanyp otyr. Yaghni, osyghan deyin atauly әleumettik kómek alyp jýrgenderding qolyna 14 849 tenge tiyse, endi 20 789 tenge berilmek.

Jana ózgeriske sәikes, atauly әleumettik kómek jәrdemaqysyn tirketude azamattardan kóp qújat súralmaydy.

"Elbasynyng tapsyrmasy boyynsha, 2019 jyldyng 1 shildesinen bastap búl prosedura ontaylandyrylady. Jana tәrtip boyynsha, Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghy nemese auyldyq okrug әkimderi aryz toltyrushydan qosymsha qújat súratpaydy. Azamattar jeke basyn kuәlandyratyn qújatpen arnayy mekemege kelip, atauly әleumettik kómek alugha ótinish jazady, boldy", - deydi QR preziydenti әkimshiligining ishki sayasat bólimining bastyghy Aida Balaeva.

Ayta ketelik, osyghan deyin tәrtip boyynsha, atauly әleumettik kómek taghayyndauda qúzyrly organdar azamattargha qosymsha qújattar jinatatyn. Mysaly, bankting shoty, balanyng tuu turaly kuәligi, neke turaly kuәlik degen siyaqty. Endi osy qaghazbastylyqtyng kózi joyylmaq.

Otbasynyng "propiskasy" joq bolsa ne isteu kerek?

Sonday-aq Balaeva jәrdemaqyny taghayyndauda azamattardan túrghylyqty meken-jay anyqtamasy nelikten talap etiletinin týsindirip berdi.

"Óitkeni atauly kómekke aqsha jergilikti budjetting qarjysynan qarastyrylady. Búl – birinshiden. Ekinshiden, múnday mindetti talap bolmasa, onda alayaqtyqqa jol berilui mýmkin. Mәselen, atauly kómekke jýgine alatyn adam ol aqshany túraqty tirkelgen meken-jayy boyynsha da, sol sekildi uaqytsha túratyn meken-jayy boyynsha da audartyp aluy yqtimal ghoy", -deydi ol.

Halyqty kóp alandatyp otyrghan mәsele de osy túraqty meken-jay tirkeui. Sebebi túrmysy tómen otbasylardyng kóbisi pәter jaldap túrady. Túraqty tirkeui joq. Múnday jaghdayda qaytpek kerek? Búghan Balaeva bylay jauap qatty:

"Eger otbasynyng eshqanday da túrghylyqty meken-jay tirkeui bolmasa, onda olar jaldap túryp jatqan ýy iyesinen ózderin tirkeuge aluyn talap etui tiyis. Zangha sәikes, ýiin jalgha beretin menshik iyeleri pәterin jaldaushylardyng barlyghyn tirkeuge túrghyzugha mindetti. Uaqytsha bolsyn, túraqty bolsyn tirkeu jasauy tiyis", - deydi ol.

Al eger ýy qojayyny pәter jaldaushylardy meken-jayyna tirkeuden bas tartsa, onda birden polisiyagha nemese әkimdikke shaghym týsirgen abzal. Zanda olardy jauapqa tartu boyynsha naqty sharalar qarastyrylghan.

"Zang boyynsha pәterin jalgha beretin túrghyn ýy iyeleri salyq tóleuge mindetti. Al ony elemeytin jalgha berushiler jauapkershilikke tartylady", - dep týsindirdi ishki sayasat bólimining basshysy.

Balalar ýiining tәrbiyelenushileri túrghyn ýige kezekke qalay túrady?

 Aida Balaevanyng aituynsha, Balalar ýiinen týlep shyqqan jastar ýy kezegine túruy ýshin oqyp jatqan oqu oryndarynyng jataqhanasyna mindetti týrde tirkelui tiyis.

"Balalar ýiinen týlep shyqqan jastardyng ýy kezegine túruy ýshin mindetti týrde túrghylyqty meken-jay tirkeui boluy tiyis. Búl rette olar ózi oqyp jatqan kolledjding nemese JOO-nyng jataqhanalaryna tirkele alady. Al eger Jastar ýiinde túratyn bolsa, onda sol aragha tirkelgeni dúrys", - deydi ol.

Ayta ketelik, búl jana ózgeristerge sәikes, atauly әleumettik kómek jәrdemaqysyn qazaqstandyqtar 2019 jyldyng 1 shildesinen ala bastaydy. Búl turaly aldynda Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Berdibek Saparbaev mәlim etken edi.

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5562