Ispan aqyny Husto Horhe Padrondy qazaq  әdeby júrtyna  aqyn, audarmashy Tanakóz Tolqynqyzy tanystyrdy. Husto Horhe Padronnyng «Tozaq shenberleri» («Los circculos del infirno»)  kitaby  ispan - qazaq tilderinde basylyp shyghyp, 2015 jyly L.N.Gumiylev atyndaghy  últtyq uniyversiytetinde tanystyryldy, sodan keyin  2017 jyly  EKSPO ayasynda ótken II Euraziyalyq halyqaralyq kitap kórmesi – jәrmenkesinde  «Tozaq shenberleri» men ispan tilindegi qazaq poeziyasynyng  antologiyasy túsaukeserinde taghy tanystyryldy, ekeuine de  aqyn  Astanagha  keldi.

1976 jyly jaryq kórgen  «Los circculos del infirno» («Tozaq shenberleri») kitaby Husto Horhe Padrondy birmezgilde  HH ghasyrdyng oishyl aqyndarynyn  qataryna qosty. Poeziya tabighatyn, tarihy dәstýrin týsinetin, ólendi baghalay biletin europa júrtshylyghy aqynnyng janayqayyn  estidi.

«Tozaq shenberleri» («Los circculos del infirno») óleng kitabyna osy kýnge deyin synda aitylyp, jazylyp ta bolsa kerek, osy túrghyda shved aqyn--jazushysy, әdeby synshy Artur Lundkvisttin: «Aqyn jerding kelbetin tozaq ainasy» retinde kóredi, aqyn tozaqty ózining jeke tozaghyna ainaldyrghan. Onyng qorqynysh pen ýreyge, qanau men ozbyrlyqqa qarsy dabyl qaghuy  jalpygha birdey maghyna alady, ol adamdy Qúday joqta ózin jazalaghan tozaq elshisi retinde kóredi. Syrtqy jәne ishki drama birigip, birtútas dýniyege ainalghan. Ol osylaysha jaratushygha ainalyp, ózin-ózi qúrbandyqqa shalady. Husto Horhenin  osy rólige  enui,  ony asqan sheberlikpen oryndaydy. Ol adamzatty  kýtip túrghan qauipti biledi jәne oghan alandaydy»,  - degen әdeby syn  pikiri aqyn  ólenderining  qúbylysyn tereng ashady. Formasy men mazmúny qatang saqtalghan jolma-jol audarma núsqadan adam janynyng syryn, ishki  psihologiyalyq qayshylyqtaryn kóru qiyn emes. Aqynnyng filosofiyalyq, psihologiyalyq,  emosiyalyq  sezimtal jan-kýii, oy tolghanystary  ruhany qúndylyqtarmen  úshtasady, aqyndyq missiya biyiginen kórinedi,  ómirdi  týsinuge, tirshilikke oy salady.

Aqyn ólenderindegi poetikalyq kesek  joldar ómirding  aqiqatyn sipattaydy, Husto Horhe Padron ólenderinde ýmit te, ýgitte, baqyt ta, janghan mahabat ta joq, tughan jer, otanshyldyq ta, súlu tabighat ta kórinbeydi, tozaq qana  bar, adamdardyng ishki jan tozaghy: ókinish, óshpendilik, jalghyzdyq, joqshylyq pen múqtajdyq, ozbyrlyq, kýiinish,  qaju, kәrilik, týnilu, qorqynysh, ýrey men ólim bar, al adam bolsa:

 Men bekitip bergen ótirik jalghan shyndyqtan,

 Túzaqtan qashyp shyqqym keledi.

 Uaqytty qúrdymgha jibergen,

 Búrq- sarq qaynaghan kórinister men

 ashynghan dauystardy toqtatqym keledi.

                                  (Dóngelek zal ishinde)   

Sharshadym. Qatty sharshadym.

Kýnde – kýnde óluden sharshadym.

Ózimdi qughynda jýrgen adamday sezinuden sharshadym.

Bireuge biylik jýrgizuden sharshadym.

Jeniluden, tonaludan, kereng boludan sharshadym,

Úmyt qaludan,

Satqyndyqtan sharshadym.

Sharshadym. Qatty sharshadym.

Qartayghanda jalghyz qaludan sharshadym.

Eng bir baqytsyz,

Zәrli kezenderdi jasyrudan sharshadym.

Arman әleminde ómir sýruden sharshadym.

Ómir men mahabattyng qalay óletinin kóruden sharshadym.

                                            (Qaju)

Husto Horhe Padron (Justo Jorge Padron) – ispan әdebiyetinin  jana buynynyng talantty ókili, ótken ghasyrdyng jetpisinshi jyldary ortasynda әlem  әdebiyetine, europa  poeziya qauymyna tanymal bolghan aqyn. 1943 jyly Kanar araldarynyng La – Palimasynda ómirge kelgen Husto Horhe Padron  Barselon, Pariyj, Stokgolim jәne Oslo uniyversiytetterinde filosofiya, qúqyq jәne filologiya ghylymdaryn oqidy, tughan qalasynda advokat qyzmetin atqarady, artynan týbegeyli әdebiyetke, poeziyagha, audarmashylyq qyzmetke  auysady.  Europa  jәne Latyn Amerika elderining kóptegen  óner men әdebiyet  akademiyalarynyng mýshesi, neshe týrli әdeby syilyqtardyng laureaty  Husto Horhe  Padronnyng  poeziyasyn  adamzat taghdyryna ýnilgen naghyz poeziya dese, jana ispantildes latynamerikandyq proza basynda túrghan Horhe Luiys  Borhes  «Tozaq shenberleri» óleng kitabyn oqyghannan keyin: «Kóp jyldardan  keyin meni múngha batyryp, jylatqan kitap boldy» dep baghalady.

Aqyn tozaqty o dýniyeden izdemeydi, osy dýniyeden kóredi,  osy dýniyening tozaghy adamdar  qatynasynda, isinde, týsiniginde, kýdiginde ekenin kórsetedi. Padron aqynda eshkimdi júbatpaydy, kinәlini de  izdemeydi, moralida joq, әleumetti, qoghamdy da qospaydy, búl dýniyening dini, ne iydelistik kórinister de aldynnan shyqpaydy, aqyn  ólenderinde adam ómir tozaghynda kýnde, jany qinaluda:

 Yza men kekting otarbasy

 Olardy taptap, basyp óte shyghady.

 Sýirik iyne

Tausylmaytyn, qalghylmaytyn nemqúraylyqty shanshyp ótedi.

Ótkir iynedey kýdik janymyzdy týirep ótedi.

Qaranghylyq pen ólimning  janbyry jauyp túr.

                                                 (Aramyzda)

Qajetsiz uaqyt tasqyny ishinde

Qansha jýretinimidi bilmeymin.

Kózimde  - ólim.

Kóshede qanghyp kelemin.

Keudemde jýregim soghyp túrsa da. 

                        ( Búnyng qansha uaqytqa sozylaryn bilmeymin)

Sebebi ómir bizdi syrtqa laqtyryp tastaydy.

Ómirding ózi bizdi óltiredi.

Sebebi  bizdi qorshaghan barlyq әlem óz maghynasyn,

Óz bolmysyn saqtap qala almaydy eken.

Qoshtasudyng da maghynasy qalmady,

Endi qayda baramyz?

Aytshy , qayda ?

                           (Qayda, qayda baramyz?)

Sen ózing oilap tapqan jazadan

Ózing azap shegetin bolasyn,

Óitkeni sening eng ýlken

Hәm mәngilik jauyng – ózing ghana!

                                    (Jau)

Adam tirshiligi - jansyz mýmkin emes (Sokrat),  jan - materiya (Demokriyt), janda - mәn bar (Shәkәrim),  kim bolmasyn ózining  jany ýshin kýresedi  (Dostoevskiy), al  әrjaghy ne tozaq, ne júmaq - eki ortasynda  adam  (Tolstoy), tirshilik bitkenge jan berilgenmen adam jany әrqashanda júmbaq bolyp qala beredi.  Adam jany, júmaq pen tozaq sonau Gomerden, Dante men Shekspiyr, Omar  Hayamdardan beri әdebiyetting obektasy, olar tozaqty adamdy oilandyru qúraly etti, Husto Horhe Padron da eger Qúday adamnan bezip ketse ne  bolar edi  degen súraqqa ózi jauap beredi:

 Eger Qúday bizden jalyghyp, bizdi jek kórip ketse,

Ol bizdi basqa keyipke ózgerter edi.

Tәnimizdi alapes eter edi.

Bizdi sekemshil, sezimtal eter edi.

Bizding ishimizge pasyq armandar,

danqqúmar, mansapqúmarlyq,

zorlyq-zombylyq, nәpsiqúmarlyq,

jek kórinish uyn qúiyp,

eshqashan sýie almaytyn adamgha ainaldyrar edi.

Eger  qúday bizden jalyqsa,

Eger Qúday bizdi әdiletti týrde  jek kórip ketse,

Biz onda ayanyshty, ospadarsyz, dóreki,

Ózine ózi qol júmsaushy,

Soqyr, azghyn, qylmysker,

Qarghys atqan tozaq pendege,

Bir sózben aitqanda,

Adamzat nәsiline ainalar edik.

                                 (Eger qúday bizden jalyqsa)

Juyqta «Qazaq әdebiyeti» gazetining songhy nomerlerinde «Husto Horhe qazaq aqyndary haqynda» degen toptama maqalarynyng jariyalana bastaghanyn kórip, Hoste Horhe Padron siyaqty aqynnyng qazaq poeziyasynyng  әleueti, sheberlik qyrlary,  dәstýrler tarihy  turaly syrt kózben oy qozghauy,  últtyq poeziyamyzdy  ispan júrtyna, ispan tildes halyqtargha jetkizu mýmkindigi sezimtal aqyngha, senimdi qolgha týskeni quantady. Husto Horhe Padron men qazaq әdebiyeti arasyndaghy osynau әdeby baylanystar eki jaqty qalyptasyp, qazaq әdebiyetin jana qatynastargha, jana kózgharastargha jol ashqanday kórindi.

Salauat Kәrim

Abai.kz