Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2351 0 pikir 25 Mamyr, 2011 saghat 06:37

Eki adam jarylystan qaza tapty

Keshe týngi saghat 03.37 minutta Astana qalasynyng Ortalyq basqaru bólimine, Shyntas kóshesi №6 ýiding janyndaghy alanda jarylys boldy, degen habar týsti. Jedel-izdestiru toby oqigha bolghan jerden órtenip ketken qyzyl týsti, memlekettik nómiri S 103 TEM, 1991 jyly zauyttan shyqqan «Audiy-100» markaly avtokóligining qanqasyn tapty, dep habarlady Ishki ister ministrligining baspasóz qyzmetinen. Jarylghan BMV kóligining ishinde eki adam bolghan, ekeui de sol jerde qaza tapty. Avtokólik órtengen jer Últtyq qauipsizdik komiytetining tergeu izolyatory ghimaratyna jaqyn bolghandyqtan el arasynda «ekstremistik toptyng mýsheleri terroristik akti jasapty» degen qanqu sózder payda boldy. Alayda oqigha ornynda tergeu-tekseru júmystaryn jýrgizgen qúzyrly organdardyng qyzmetkerleri múnday versiyany birden joqqa shyghardy.

Keshe týngi saghat 03.37 minutta Astana qalasynyng Ortalyq basqaru bólimine, Shyntas kóshesi №6 ýiding janyndaghy alanda jarylys boldy, degen habar týsti. Jedel-izdestiru toby oqigha bolghan jerden órtenip ketken qyzyl týsti, memlekettik nómiri S 103 TEM, 1991 jyly zauyttan shyqqan «Audiy-100» markaly avtokóligining qanqasyn tapty, dep habarlady Ishki ister ministrligining baspasóz qyzmetinen. Jarylghan BMV kóligining ishinde eki adam bolghan, ekeui de sol jerde qaza tapty. Avtokólik órtengen jer Últtyq qauipsizdik komiytetining tergeu izolyatory ghimaratyna jaqyn bolghandyqtan el arasynda «ekstremistik toptyng mýsheleri terroristik akti jasapty» degen qanqu sózder payda boldy. Alayda oqigha ornynda tergeu-tekseru júmystaryn jýrgizgen qúzyrly organdardyng qyzmetkerleri múnday versiyany birden joqqa shyghardy.
Búl turaly Últtyq qauipsizdik komiytetining resmy ókili, polkovnik Kenjebolat Beknazarov: «ÚQK ghimaratynyng aldynda túrghan kólikten órt shyghyp, keyin ol jaryldy. Kez kelgen avtokólik kez kelgen jerde órtenui mýmkin. Búl ispen Astana qalalyq ishki ister departamentining qyzmetkerleri ainalysuda» dep mәlimdedi. Demek, búl jarylysty Últtyq qauipsizdik qyzmetimen baylanystyrugha eshqanday negiz joq. Jarylysqa diny ekstremizmning de eshqanday qatysy joq bolyp shyqty. Ishki ister ministrining mәlimdeuinshe, kóliktegi jarylys kezinde qaza tapqandardyng ekeui de ekstremistik úiymdargha qatysy joq. Qazir olardyng qújattary tabylghan, tek qaza tapqandardyng qújattardaghy aty-jónderine sәikestigi anyqtaluda.
- Oqigha ornynda qaza tapqan syrt pishini europalyqtargha keletin eki er adamnyng kimder ekendigi әli tolyq anyqtalghan joq, - dep habarlady Ishki ister ministrliginen polisiya polkovniygi Oleg Ivashenko, - biraq sol jerden tabylghan jýrgizushi kuәligi men anshy biyleti Qyrghyzstan Respublikasynda 1962 jyly tughan, qazir Pavlodar oblysyndaghy Ekibastúz qalasynda túryp jatqan Kelipler Dmitriy Yurievichting atyna jazylghan, al ekinshi tólqújat Qazaqstan azamaty, 1985 jyly tughan, Ekibastúz qalasynyng túrghyny Cheremuhin Ivan Aleksandrovichke berilgen eken. Cheremuhin búdan búryn eki ret alayaqtyq jasap, bir ret úrlyqpen ústalyp sottalghan. Sonday-aq júmys istemeytin «Soni-Erikson» úyaly telefony tabyldy. Oqigha ornyn tekseru barysynda anyqtalghany - jarylys bolghan avtokólik «QTJ» AQ óndiris obektilerinen jәne túrghyn ýilerden alysyraq, bos alanda túrghan. «QTJ» AQ avtokólikterine eshtene bolghan joq, tek jaqyn manayda túrghan ýilerding terezeleri jarylys tolqynymen synghan. Túrghyndar zardap shekken joq. Aldyn ala jasalghan versiya boyynsha, avtokóliktegi eki adamnyng ólimine adamdy jaraqattaytyn - bolt, shege, t.b. temir synyqtarynan jasalghan jaryqshaqtar qosylmaghan týtinsiz qoparghysh zattyng ózdiginen tútanyp, jaryluy sebep bolghan. Osynday jaghdaylargha qarap terroristik aktining belgileri joq dep tújyrymdaugha bolady. Jarylys boyynsha tiyisti tergeu júmystary jýrgizilude.


Qayyrjan TÓREJAN

aikyn.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377