Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Anyq 8773 57 pikir 12 Nauryz, 2019 saghat 15:27

Arystanbek Múhamediyúly. Abay neden týnildi?

nemese maqal-mәtelderding  de ozyghy bar, tozyghy bar

Mәngilik El bolamyz desek, bizge ruhany tolysqan myqty qogham qúru kerek. Al búl rette iydeologiyanyng bir tarmaghy maqal-mәtelderding orny  erekshe. MAQAL-MÁTELDER  adam balasyna tereng oy salady. Ásirese, tәrbie mәselesinde maqal-mәtelder arqyly asyl sóz, danalyq oilar ýlgi-ónege retinde úrpaqtan-úrpaqqa jetip otyrghan. Enbek etu, bilim alu, jaqsy azamat bolyp ósu, әsirese, JEKE TÚLGhA bolyp qalyptasu ýshin, tәrbiyening de jaqsy boluy kerektigi maqal-mәtelderde tolyq qamtylady. Jәne halqymyz búghan airyqsha mәn beretin. Bala tәrbiyesindegi basty mәselening biri – syily azamat bolyp ósu, enbek ete biludi, elding mýddesin baghalaudy ýiretu desek, maqal-mәtelderde búl nazardan tys qalmaghan. Sonymen, Qazaq sózding qadirin biletin halyq. Biraq «dәstýrding ozyghy bar, tozyghy bar» degendi aitqan da ózimiz.

Áytkenmen, maqal-mәtel ózinshe bir institut bolsa, onyng barlyq tarmaghyn, keshegi tarihy men býgingi parqyn, zamangha say manyzyn zerttep-zerdelep jýrmiz be? Búl – basy ashyq súraq.

Mysaly, әli kýnge auyzdan týspey jýrgen, biraq býgingi qoghamnyn, egemen elding  mýddesine qayshy keletin sózder bar.

Dana Abay ózining 5-qara sózinde qazaqtyng keybir maqal-mәtelderi turaly bylay deydi:

«Qazaqtar: «Á, Qúday, jas baladay qayghysyz qyla gór!» dep tilek tilegenin ózim kórdim. Onysy – jas baladan góri ózi esti kisi bolyp, eskermes nәrsesi joqsyp, qayghyly kisi bolghansyghany. Qayghysy ne desen, maqaldarynan tanyrsyn, әueli: «Týstik ómiring bolsa, kýndik mal jiy», «Ózinde joq bolsa, әkeng de jat», «Mal – adamnyng bauyr eti», «Maldynyng beti – jaryq, malsyzdyng beti – sharyq», «Er azyghy men bóri azyghy jolda», «Erding maly elde, erikkende qolda», «Bergen perde búzar», «Alaghan qolym – beregen», «Mal tapqan erding jazyghy joq», «Baydan ýmitsiz – qúdaydan ýmitsiz», «Qarnyng ashsa, qaraly ýige shap», «Qayrany joq kólden bez, qayyry joq elden bez» degen osynday sózderi kóp, esepsiz tolyp jatyr.

Búl maqaldardan ne shyqty? Maghlúm boldy: qazaq tynyshtyq ýshin, ghylym ýshin, bilim ýshin, әdilet ýshin qam jemeydi eken, mal ýshin qam jeydi eken, biraq ol maldy qalaysha tabudy bilmeydi eken, bar bilgeni maldylardy aldap almaq yaky maqtap almaq eken, bermese onymenen jaulaspaq eken. Maldy bolsa, әkesin jaulaudy da úyat kórmeydi eken»

Bir búl ghana emes. Abay ózining  29-qara sózinde «Ata-anadan mal tәtti, altyndy ýiden jan tәtti»,  «Jarly bolsan, arly bolma», «Qalauyn tapsa, qar janady», «Súrauyn tapsa, adam balasynyng bermeytini joq», «Atyng shyqpasa, jer órte», «Altyn kórse, perishte joldan tayar»  degendi de synap ótedi.

Endeshe, auyzdan auyzgha taraghan, el auzynda jýrgen maqal-mәtelderding maghynasyn taghy bir elekten ótkizip, qayta sarapqa salghan jón syqyldy.

Óziniz qarap kóriniz.

Abay adal tirlik etuge, erinbey enbektenuge, ata-anany qúrmetteuge ýgittep, sóz sonynda bilmestikpen, oisyzdyqpen aita salynghan Sózderden saq bolugha shaqyrady. Al biz Abaydyng Sózin úqtyq pa, úghyp, sanamyzgha toqydyq pa? Álde tek mektep baghdarlamasyna say jattap, bilimdiligimizdi kórsetu ýshin mysalgha alyp jýrmiz be?

Álbette, sanada janghyrtugha layyqty, jadymyzdan úmytylugha ainalghan jandy Sózding birazy osynda. Olarmen qatar qazaqty kertartpalyqqa, toghysharlyqqa jeteleytin maqaldar da órip jýr.

«Auru qalsa da, әdet qalmaydy» degen mәteldi biz kýndelikti ómirde, baspasóz betterinde jii qoldanamyz. Biraq osy sózdi kóbinese qoghamnyng ne  adamnyng teris minezderin aqtau ýshin qoldanatymyzdy bayqaymyz ba? BIZ OSYNDAY SÓZDERDEN SAQ BOLYP, MÚNDAY MÁTELDERDI JOYGhA ÚMTYLUYMYZ KEREK!

Mysal ýshin, osynday sózderding keybirin aitylu maghynasyna jәne júmsalu maqsatyna oray birneshe topqa bólip qarastyrghandy jón kórdik. Ázirshe, biz tek jeke pikir túrghysynan júrtshylyq talqysyna salynuy tiyis mәseleni ortagha tastap otyrmyz.

RUShYLDYQ SANANYNG SARQYNShAGhY

El auzyndaghy myna sóz qaz-qalpynda aitylyp jýr:

«Orta jýzdi qalam berip, daugha qoy,

Úly jýzdi qaugha berip, malgha qoy,

Kishi jýzdi nayza berip, jaugha qoy».

Mening oiymsha osy bir mәtel qazaqty jik-jikke bólu ýshin qasaqana aitylyp, syrttan, yaghny jat júrttardan  kelgen aramza pighyl sekildi.

OSY SÓZDING ShYNDYQQA JANASPAYTYNYN KIM JOQQA ShYGhARMAYDY OSY KÝNDE?  Bir qazaqty ýshke bólip, әrqaysysyn ózgeshelep, basqasynan bólip túrghany azday, «әr jýzding mynanday minezi, erek qasiyeti bar» dep tanyp qoyghanyn qaytersiz? Sonda Úly jýzden ghalym shyqpady ma, Orta jýzden batyr shyqpady ma nemese Kishi jýzden by shyqpady ma? Jalpy, әr adamnyng túlghalyq, daralyq qasiyetteri Tek pen Talantqa qosa, ortasy beretin TÁRBIYE, BILIM, ÓNEGE, MINEZ syndy jaghdaylargha tәueldi emes pe? Endeshe, ony belgili bir jýzge ne rugha telip, birjola «tanyp» qondyng qisyny bar ma?

Rushyldyq sananyng sarqynshaghy taghy birde:

«Atalastyng aty ozghansha,

Auyldastyng tayy ozsyn» - deydi.

Yntymaq — búzylmaytyn qorghan ekenin nege úqqymyz kelmeydi Yrys degenimiz ne? Yntymaq degen ne maghyna? Yrys sózin – bereke, yntymaq sózin – birlik maghynasymen enshiles etip qarastyrugha bolady. Yrys-yntymaq, bereke-birlik úghymdary   egiz tirkester ekenin bәrimiz bilemiz. Demek, «Birligi jarasqan el», «Birlik bolmay, tirlik bolmas», «Bereke basy – birlikte» degen qanatty sózderdi jii qoldanghanymyz qúp.    BEREKENI BETKE ÚSTAGhAN BASY BIR EL BOLU ÝShIN! Memleket otbasydan qúralady. Ár otbasy óz ishinde yntymaghy jarasqan tatulyq saqtasa, elimiz de damyghan memleketke ainalary haq.

 «Yntymaq jýrgen jerde, Yrys birge jýredi», «Altau ala bolsa, auyzdaghy ketedi. Tórteu týgel bolsa, tóbedegi keledi», «Sausaq birikpey — IYne ilikpeydi», «Auyl bolsa — qauym bol».  Osy sózderdi de ózimiz aittyq emes pe. Demek, bizge kýireytin sóz emes, BIRLIKKE sýireytin SÓZ kerek!

QYZYL SÓZ – QYSYR SÓZ

Qazaq maqal-mәtelderining taqyryby san aluan. Ár oqyrman ózine qajettisin taba alady. Býgingi kýni kóbimizdi tolghandyryp jýrgen zaman taqyryby. Mysaly, «Zamanyng qasqyr bolsa, týlki bop shal»,   «Zamanyna qaray adamy», «Zamany birding amaly bir», Búl neni ýiretedi, qanday tәrbie bermek?!

Kiltipandy zamannyng auyrtpalyghyna siltey salu sekildi oghash qylyqty dәriptegenshe,  Abay aitqan:

Ásempaz bolma әrnege,

Ónerpaz bolsan, arqalan.

Sen de - bir kirpish, dýniyege

Ketigin tap ta, bar qalan!

Qayrat pen aqyl jol tabar

Qashqangha da, qughangha.

Ádilet, shapqat kimde bar,

Sol jarasar tughangha, - degen marjansóz boyymyzgha barynsha daryp jatsa ghoy, shirkin!

Abaysha  tolghansaq, ózi jaman bolghan son, sol minin kórmey, jamandyghyn zamangha teligen emes pe búl? Áytpese, zaman men uaqyttyng jazyghy bar ma? Zamandy jasaytyn adam emes pe?

Endeshe, ÓZ ZAMANYMYZDY ÓZIMIZ JASAUYMYZ KEREK!

Taghy bir mysal. Mynany qaranyz:

«Qorqaqty kóp qusa, batyr bolady».

Dәl osy sózding ne tabighatta, ne kәduilgi túrmysta shyndyqqa ýileskenin kórgenim joq. Tabighatta qorqaq ang – qoyan bolsa, neshe ghasyr qasqyr men qarsaqtyng qughynyna týsse de, sodan bastapqy bolmysy ainyp, qughynshysyna qarsy shapqan saqqúlaqty estuiniz bar ma? Al adamzat tarihyn bylay qoyyp, qazaqtyng ótkeninen mysal etsek, Qyzyl imperiyanyng úzaq jylghy repressiyasynan, NKVD-nyng mylqau jendetterinen, «ýndemes jyldardyn» jalasynan azar da bezer bolghan aldynghy úrpaq ókilderining zaman kenip, Tәuelsiz el bolghan shaqqa ilingen uaqyttyng ózinde ótken uaqyttyng zobalanyn, kórgen jәbir-japasyn ashyp aita almay, kýmiljip otyrghandaryn kózimiz kórdi. Pende bolghan son, zorlyqty kóre-kóre jýrek shaylyghady eken, kónil kónbiske ainalady eken...

Qoryta aitqanda, qughyndy kóp kórip, sýrginnen japa shegip, jany men tәni birdey qinalyp, sodan keyin taban astynda batyrgha ainalghan qorqaqty kórgem joq. Kerisinshe,  boyynda erlik pen órlik bar úrpaq  óskeninde ÓR de, BATYR da bolady. Taqyr jerge shóp óspeytini syqyldy, ýrkek sana, jaltaq jýrek, qaltyrauyq minez eshqashan irilik kórsete almas.

Jetistik pen enbekqor boludyng aldyna shyghatyn kedergilerding barlyghyn JIGERLI, TABANDY bolu arqyly asyp ótuge bolady. Biyikterdi baghyndyrghan adamdardyng kóbi jiger, qayrat, tabandylyq tanytqan adamdar.

Sondyqtan, namysty qayraytyn ATALY SÓZIMIZ:

Maqsatyng bireu bolsa,

Tórt jerden tireu bolsyn.

Deni sau somday bilegin,

Aqylgha toly jýregin.

Kýsh-qayrat pen jigerin,

Osylar bolar tiregin!

Nemese:

«Otyzynda orda búzbaghan,

Qyrqynda qamal almaydy» - sekildi  sózderdi sanagha siniru kerek dep oilaymyn.

 

AQTALUGhA QYZMET ETETIN MAQALDAR

 «Qazannan qaqpaq ketse,

Itting úyaty ketedi».

Osyghan úqsas sóz orysta da bar. «Ne klady veshi ploho, ne vvody vora v greh» deydi. Árkimning óz mýlkine, el mýlkine barynsha saq әri sergek bolugha ýndeytin siyaqty bolyp kóringenmen, búl sózding týp-tórkini «sol qoghamda, sol memlekette úrlyqshy, qaraqshy, súm adamdardyng boluy zandy» deytin tújyrymgha jeteleytin siyaqty. BIZ NEGE BARLYQ ADAMY EL MÝDDESINE ADAL, EShKIM EShKIMNING AQYSYN JEMEYTIN ÁDIL QOGhAM ORNATUGhA TYRYSPAYMYZ? Is jýzinde birden ornauy qiyn shyghar, biraq nege әueli Sózimiz ben Oi-niyetimizdi jóndemeske?

Kelesi bir maqal aldynghy «tújyrymdy» naqtylay týsedi.

                              «Eldi jerde úry bar,

                              Tauly  jerde bóri bar».

Ashyghyn aitqanda, úrlyqshy, ózgening mýlkine kóz alartushy, alayaq, taghy basqa óz aramyzdan shyghady dep, ózimizdi-ózimiz «júbatyp» otyrghan siyaqtymyz. Yaghni, «qoldan keler qayran joq» dep aldyn-ala jenilu. Damyghan elderde zannyng jazasy qatang jәne zang búljytpay oryndalady. Úrlyq, el aqysyn jeu ýlken kýnә! Endeshe, úrlyqty nesine aqtaymyz?

Al, úly danyshpan Abaydyn:

«Ózine sen, ózindi alyp shyghar,

Enbeging men aqylyng eki jaqtap»,

-  degen keremet sózi qajyryng men kýsh-qayratyndy bilimdi bolugha, elding yrysyn shashpay-tókpey,  adamnyng enbek aqysyn jemey, adal júmys isteuge shaqyratynyn nege eskermeymiz?! Al biz jenilding astymen, auyrdyng ýstimen jýrip onay kýnkóris  tapqymyz keledi?!

Memleket basshysy N. Á. Nazarbaevtyn: «Búl orayda men әrbir qazaqstandyq ózinen bastauy  kerek: ózining ýiinen, qalasynan, auylynan bastauy, ózining densaulyghy men ómir sýru salty turaly oilanuy kerek ekenin basa aitqym keledi. Múnsyz eshqanday jana ómir sapasy ornamaq emes. Árbir auyl men qala tazalyqtyn, kórkendin, tәrtiptilikting ýlgisine ainaluy kerek. Qolda bardy saqtap, kóbeyte beru ýshin әrbir qazaqstandyq enbekqor әri qúntty qojayyn boluy jón». NEGE BIZ OSYNDAY QANATTY SÓZDERDI ÓMIRLIK QAGhIDAMYZGhA AYNALDYRMAYMYZ?!

Qazirgi qazaqty keri tartatyn taghy bir sóz:

«Syiynghannan sýiengening kýshti bolsyn».

Búl endi keyinnen, ateistik zamanda shyqqan sóz bolsa kerek. Sebebi ózin әlmisaqtan beri músylman sanaytyndar bir Qúdaygha syiynyp, әri bir Qúdaygha sýienip tirlik etken. Al myna mәteldegi «sýiengenin» degen sóz keshegi qoghamdaghy «tamyr-tanys» siyaqty әiteuir qoldau bildiretin adamdardy menzeydi. Endeshe, búl sózdi qazirgi qoldanystan shygharsaq ta, eshtene joghalta qoymaspyz dep oilaymyn.

 

TÚLGhALYQ QASIYETTERDI JOQQA ShYGhARU

Kóptegen maqal-mәtelder búghan anyq dәlel.   Búl taqyrypty odan әri qauzay bersek:

«Jalghyz jýrip jol tapqansha,

Kóppen birge adas» nemese

«Adassan, elmen birge adas» degen sózderge taghy qayran qalamyz.

Al, bizding keremet kemengerlerimiz sol Abay, Alashtyng asyl úldary Ahmet, Álihan, Mirjaqyptar «kóppen birge adasudy» tandamay, ózderining sara jolyna týskeni qazaqtyng mandayynyng baghy emes pe edi? Olardan beride qansha ghalym, zertteushi, qogham qayratkerleri – Últ Túlghalary – «kópting adasqan jolynan» auytqyp, tynnan týren salmap pa edi?  Órshil ruhtan - ólmes erlik tughyzghan aqiqat batyr aghamyz, danqty qolbasshy Bauyrjan Momyshúlynyn túlghalyq, azamattyq ústanymy ýlgi emes pe! «Júrtym» dep júmylyp, Elim dep ezilip qyzmet et!»,  «Tәrtipsiz el bolmaydy, tәrtipke bas iygen el - qúl bolmaydy» demep pe edi BATYR.

Últtyng bolashaghyn oilap,  tilimiz ben dilimizdin, salt-dәstýrimizdin, mәdeny qúndylyqtarymyzdyng úlyqtaluyna airyqsha inkәrlikpen atsalysqan biregey túlgha Temirbek Jýrgenovtin   azamattyq ómiri birden últtyq oyanu, kóterilu, serpilu jәne últtyq-sayasy tәuelsizdik jolynda kýresu kezenine túspa-tús keldi.  Kenes Odaghyn Nikita Hrushev basqarghan jyldary jәne odan keyin de qazaq halqynyng mýddeleri eskerilmedi jәne basshylardy Mәskeu taghayyndau jaman әdetke ainaldy. Ortalyqtyng ospadar sayasatyna eng birinshi bolyp ashyq qarsylyq bildirgen ERJÝREK Júmabek Tәshenov  alghan baghytynan qaytpaytyn naghyz qayratker bolatyn. Sondyqtan ózi aitqanday: «Elimning jerin taqqa aiyrbastamaymyn» deui teginnen-tegin aitylmaghan. Búl últjandy azamattyng sózi, ójet adamnyng kózqarasy, tektilikting belgisi. Múnday mysaldy kóptep keltiruge bolady!

Memleketti kýsheytip, tәuelsizdikti qorghaytyn qogham qanday boluy qajet? Búghan qatysty adamzat tarihynda Gippokrat, Platon, Aristoteli, Ál-Farabiy syndy iri oishyldar jauap bergen. Ghúlama túlghalardyng izgilikti qogham qúru jónindegi iydeyalary qashanda órkeniyetti memleketting ýlgisi, ólshemi bolyp tabylady.

Adamzat qoghamy qanshalyqty damy bersin, býgingi aqparattyq tehnologiya ýstemdik qúrghan ghasyrda da ENBEK, IZGILIK, ADAMGERShILIK, QAYYRYMDYLYQ әleumettik ortanyng terendigin aiqyndap, memleketting bolashaghyn sheshetin qúndylyq retinde ózining tarihtan beri kele jatqan ornyn saqtap qala bermek.

Últ ósse, búl – Zamanynan ozyp tughan Jeke Túlghalardyng enbegi emes pe? Endeshe, jas úrpaqty Túlghalyq, Daralyq qasiyetterden jerip, «kópting biri» bolugha iytermeleytin sózding keregi bar ma bizge?  ÁR ADAM – DARA BOLSYN JÁNE ÓZ HALQYNA, MEMLEKETINE QYZMET ETER TÚLGhA BOLSYN!

 

«Kóp qayda bolsa, shyndyq sonda»

Búl sózding shyndyqqa say ekenine kýmәn keltiretin tarihy derekter jeterlik. «Jer Kýndi ainalady» degen Kopernik teoriyasyn qoldap, odan әri damytqany ýshin 1600-jyly Rimning Gýlder alanynda Djordano Brunony tiridey otqa jaqqan Kóp bolatyn.

Injilde kópting adasuyn Pontiy Pilattyng mysalymen týsindiretin oqigha bar. Ejelgi iudeylerde mynanday dәstýr bar: Pasha meyramynda   Rim prokuratory Pontiy Pilat halyqtyng tilegi boyynsha bir tútqyndy bostandyqqa shygharugha haqysy bar edi. Dar aghashyna jeteleytinder tiziminde tórt adam Isa (Iisus Hristos), Varavv (qylmysker) , Gestas pen Dismas (úrylar). Keyingi ýsheui sol eldegi býlikke, qylmysqa, qaraqshylyqqa qatysy bar eken.

Alangha jinalghan halyqtan: «Kimge bostandyqty bergenimdi qalaysyndar – qylmysker Varavvty, әlde ózin payghambarmyn degen Isany ma?» deydi. Pontiy Pilattyng ózi esh jazyghy joq Isany bostandyqqa jibergisi kelgen. Alayda kózderi qantalaghan tobyr Varavvty bosatudy súraydy. Sóitip, aqiqat jolynda jýrgen Isa payghambardy jazalaudy talap etken tobyrdyng aitqanyna kónuge mәjbýr bolghan prokurator Pilat Kóptin kózinshe qúmghanmen su aldyryp, qolyn shayady. Osy amaly arqyly ol: «Onyng ólimine mening kinәm joq» dep prokurator teris ainalyp, dәrmensizdik tanytady.

Eskiden kele jatqan taghy bir sóz:

«Qúdaygha jazsang jaz,

Kópke jazba» - deydi.

Búl, endi «Kóp – qorqytady, tereng – batyrady» degen maghynamen ýndes. Eger «kóp» degen tobyr bolsa, onda tobyrdan qorqyp, dinnen bez degeni me? Álde Qúday Taghala keshirimdi, Ol keshiredi, al Kóp-Tobyr keshirmeydi degen sóz be? Qalay bolghanda da, adamdy izgilikke shaqyratyn sóz emes. Kerisinshe, «betegeden biyik, jusannan alasa» bolyp, әiteuir tiri bolu ýshin tirshilik keshuge beyimdeytin kertartpa sóz siyaqty. MÚNDAY SÓZ QÚLAGhYNA KIRIP, SANASYNA SINGEN ÚRPAQTAN ERLIK PEN ÓRLIKTI, ASQAN AQYL MEN PAYDALY BILIMDI KÝTU BEKERShILIK BOLMAQ.

 

TENTEKTIKTI QOShTAYTYN SÓZDER

Kýni býginge deyin el azamattaryn tatulyqqa emes, dýrdarazdyqqa jeteleytin minez keybir maqal-mәtelderimizden kórinedi.

«Bas jarylsa, bórik ishinde,

Qol synsa, jeng ishinde» degen maqal da osy sanatta.

Osylay dep, keybir ishki daudy, el ishindegi kishigirim janjaldy jyly jauyp qoya salghan bolamyz. Dәl osylay óz jarasyn elemeytin, bóri syndy syrtqy jýnin qampaytyp, ishten tynatyn halyq bar ma eken osy? Búl órligimizden be, әlde momyndyghymyzdan ba?

«Alyssan, atang bolsa da jyq» degen sózimiz taghy bar. Endi búdan asqan soraqylyq bolmasa kerek! Qalay degenmen de, qaysarlyqtan góri ónmendegen menmendikke, batyrlyqtan góri úrdajyq keudemsoqtyqqa baulityn «ónege».

 

TERIS MINEZDI TERISTEU

Eldi el boludan ketiretin sózderding ishinde bir sóz bolsa, onyng biri:

«Ózimdiki degenge

Ógiz qara kýshim bar.

Kisiniki degenge,

Anau-mynau isim bar».

Múnyng maghynasy men ónegesin taratyp aitudyng ózi artyqtau. Bәlkim, bireuding aitqan kekesin sózi bolar, әiteuir, sóz mәiegi retinde qoldanuda abay bolu kerek. Osynday teris minezderdi teristeu maqsatynda aitylghan maqal-mәtelderdi bólek janr dep toptastyrghan jón shyghar.

«Kórpene qarap ayaghyndy soz» nemese

«Kórpene qaray kósil».

Búl sózding jalpygha mәlim maghynasy bargha qanaghat tútudy, óz shamandy biludi, asyra siltemeudi menzese kerek. Bir qaraghanda, qanaghatshyldyqqa ýndeytin sóz siyaqty. Biraq, terenirek qazsaq, belgili bir shenberding ayasynan shyqpaugha, adamdy әleumettik jaghdaygha tәueldi etip, tipti óz kýshine degen, ertengi jarqyn kýnge degen senimin oisyratugha әkelui mýmkin. Qanaghatshyl bolu jәne ysyrapqa jol bermeu ýlken qatelikterden saqtanugha sep bolsa da, ekinshi jaghynan, údayy «kórpesine qaray kósiluge» kóndikken adam ertengi enshisinen qúr qalatynday kórinedi. Adam bolghan song armandamay túrsyn ba? Armandaghanda, qúr qiyal qumay, aldyna naqty maqsat qoyyp, alatyn asuyn ózi mejelep, bar qayraty men erik-jigerin sol maqsatqa jetuge úmtylmas pa? Osylaysha, ózin-ózi shektegen shenber qúrsauynan sytylyp shyqpas pa? Yaghni, «kórpene qaray ayaghyndy soz» dep,  tarshylyq pen qiynshylyqtan ense týsire bergenshe, alda búdan da jaqsy kýnder bar ekenine kәmil senip, sol ýshin jatpay-túrmay enbek etip, ter tókken abzal. Kedeylikti jalqaulyqpen asqyndatpay, toghysharlyqty aqtamay ómir sýruge әdettensek, onyng nesi aiyp?

Taghy da  Úly Abaydy eske týsireyikshi:

Jýrekte qayrat bolmasa

Úiyqtaghan oidy kim-týrtpek?

Aqylgha sәule qonbasa,

Hayuansha jýrip kýneltpek.

Abay búl tuyndysynda  adamnyng adamdyghy, ghúlamalyghy, kisiligi tek bir ghana «aqyl men seziminde» deydi.  Óz paydasynan basqany  kórmeytin qara niyetter «kórpesin» ghana oilaydy, el mýddesin kókseytinder AQYL MEN QAYRATTYNG isin qaru etip ústaghan...

SÓZ SONYNDA AYTARYMYZ – Sózding kiyesin týsinetin halyq ekenimiz ras bolsa, onda Qanday Sózdi qoldanyp, Qay Sózdi baghdar qylarymyzdy oilanyp tandasaq kerek.  Maqal-mәtel – ómirlik filosofiya men túrmystyq tәjiriybe kody. Tauyp aitsan, oryndy sózge – ataly sózge toqtamaytyn adam joq. Onyng ýstine, maqal-mәtelderding jas úrpaq tәrbiyesine yqpaly óte zor. Úzyn-sonar nasihatpen jetkize almaghan oidy eskiden kele jatqan bir-aq auyz sózben aityp, jas sanagha siniru әldeqayda onay. «Eskiden kele jatqan» degende, ol sózding mәni zamangha say, býgingi qoghamnyn, asyl múrattarymyzdyng baghdaryna say Ózekti bolghany jón. Búl orayda eskiden kele jatqan Sózderdi ghalym-zertteushiler, Sóztanym mamandary qayta talqygha salyp, janasha taldap, bir eksheuden ótkizse, әrbir maqal-mәtelding maghynasyn ashyp, qazirgi  egemen el mýddesine say keletinderin terip, taldap, týsindirip otyrsa, úrpaq tәrbiyesi, últ mýddesi ýshin jasalghan ýlken júmys bolar edi. Qysqasy, óskeleng úrpaqty ez etetin, maqal-mәtelderden týbegeyli aryluymyz kerek! Keyingi úrpaq onday keri tartar sózdi tipti de estimegeni jón

Árbir bala JIGERLI DE ARMANShYL  boluy tiyis! Biz namys pen jigerin qayraytyn sózderdi ilgeri shygharuymyz qajet! BIZ RUHY MYQTY BOLATYN QOGhAM QÚRUYMYZ KEREK. SONDA GhANA MÁNGILIK EL BOLAMYZ!

Abai.kz

 

 

57 pikir