Qazaqqa dúshpan qazaq pa?

Mynau eldi ústarlyq

Kisi emespin, kel, qútqar!

Qoldan kelmes qorlyqqa

Nege boldym múnsha inkәr?

«Bolys boldym, minekiy»

Abay anyq sózdi úqpas miyghúla elding jayyn aityp zarlaydy. Aqyn óz dәuirining júrtyn uayymdap ótti. Biyl Abaydyng tughanyna 166 jyl tolady. Ol kózi ashylghan qazaghynyng sózdi әli de týk úqpay, adasyp jýrgenin dym bilmey dýniyeden ozdy. Abay aitty delinip, kýlli alash nәsiline iritki bolyp, buyn-buynyna tarap, qanyna sinip  bara jatqan bir jegi sóz bayaghydan tóbemizde qúzghynsha ainalsoqtaydy. Qúzghynnyng qúlqyny- jemtik.

Ol sóz isik tәrizdi asqynyp, jyldan-jylgha menduanaday qaulap, saytannyng sapalaghynyng qauesetindey ýdey qanghyp, ósekting órtindey órship barady.

Mýiizi qaraghayday ýlken el aghalary, últjandy kókelerimizding ózi beti shimirikpey әlgi arsyz sózdi qaytalay beruden jalyqpaytyny nesi?

«Abaydyng ózi solay degen» - qúptay týsu pighyly jii kezdesedi.

Últtyq sanamyzgha jegi qúrttay úyalap ýlgergen ol ne sóz?

Qazaqqa dúshpan qazaq pa?

Mynau eldi ústarlyq

Kisi emespin, kel, qútqar!

Qoldan kelmes qorlyqqa

Nege boldym múnsha inkәr?

«Bolys boldym, minekiy»

Abay anyq sózdi úqpas miyghúla elding jayyn aityp zarlaydy. Aqyn óz dәuirining júrtyn uayymdap ótti. Biyl Abaydyng tughanyna 166 jyl tolady. Ol kózi ashylghan qazaghynyng sózdi әli de týk úqpay, adasyp jýrgenin dym bilmey dýniyeden ozdy. Abay aitty delinip, kýlli alash nәsiline iritki bolyp, buyn-buynyna tarap, qanyna sinip  bara jatqan bir jegi sóz bayaghydan tóbemizde qúzghynsha ainalsoqtaydy. Qúzghynnyng qúlqyny- jemtik.

Ol sóz isik tәrizdi asqynyp, jyldan-jylgha menduanaday qaulap, saytannyng sapalaghynyng qauesetindey ýdey qanghyp, ósekting órtindey órship barady.

Mýiizi qaraghayday ýlken el aghalary, últjandy kókelerimizding ózi beti shimirikpey әlgi arsyz sózdi qaytalay beruden jalyqpaytyny nesi?

«Abaydyng ózi solay degen» - qúptay týsu pighyly jii kezdesedi.

Últtyq sanamyzgha jegi qúrttay úyalap ýlgergen ol ne sóz?

«Qazaqtyng jauy qazaq» degendi Abaydyng ózi aityp ketken desedi búl әsire nadan júrt, alty alash dese eniregende etegi tolatyn óz aghalarymyz qauzap, sony әbden әueze qylyp aldy. Andamay aityp, óz bauyrlaryna qiyanat jasap jýrgenderin shirkin azamattar sezer emes. Áu basta bir jelauyz jurnalistin  qyzdyrma tilinen shyghyp ketse kerek. Atanyz qazaq: sóz tas jarady, tas jarmasa bas jarady. Bilmegen u ishedi. Sol kepke әbden úryndyq. Múnday súmdyq sózdi dýniyedegi bir de bir danyshpan ólse de aitpaydy, sebebi búl bir adamnyng ghana emes, býkil últtyng tamyryna balta shabatyn jegi, iyanat sóz.

«Samyy luchshiy sposob obolgati cheloveka - vyrvati iz ego rechy kusochek. Ramka - te samye nojnisy, kotorye iz konteksta vse y vyrezayt». Irakliy Shanidze, «Fotografiya-eto loji» (16.12.2009. «Vremya»).

Amerikandyq avangard fotograf, jalanash tәndi jii týsiretin erkin minez jannyng auzynan shyghyp túrghan búl salmaqty sózdi oqy sala naghyz filosofqa layyq dep úqtym. Abaygha telinip jýrgen әlgi doly sóz de týptep kelgende bir ýzik, ýzindi, júlym sóz.

Sonyng ýshin negizgi oidy sholaq kesip, zúlym sózge auysyp jýre bergeni. Áytpese qazaqqa dúshpan qazaq pa? Joq.

Abay «Aytylghan sóz atylghan sózben ten» degendi bilmedi dep kim aitpaq.

Abaydyng 26 qara sózinde bylay delingen:

«Bizding qazaqtyng qosqan aty aldynda kelse, týsirgen baluany jyqsa, salghan qúsy alsa, qosqan iyti ózgeden ozyp baryp ústasa, esip shyghyp bir quanady. Bilmeymin, sodan artyq quanyshy bar ma eken? Áy, joq ta shyghar! Osy quanysh bәri de qazaq qaryndastyng ortasynda bir hayuannyng ónerining artylghanyna ya bir bóten adamnyng jyqqanyna maqtanarlyq ne orny bar? Ol ozghan, alghan, ózi emes, yaky balasy emes. Múnyng bәri- qazaqtyng qazaqtan basqa jauy joq, bittey nәrseni bir ýlken is qylghan kisidey quanghan bolyp, ana ózgelerdi yzalandyrsam eken demek. Bireudi yzalandyrmaq- sharighatta haram, sharuagha zalal, aqylgha teris. Ánsheyin bireudi yza qylmaqtyng nesin dәulet bilip quanady eken?».

Abay osy oiynyng úshyghyn «Qyran býrkit ne almaydy, salsa baptap» atty óleninde naqty bergen:

Quanar iyeleri sonda yrjaqtap.

Ne taptyq múnymenen degen jan joq,

Týni boyy kýpilder qúsyn maqtap.

Basqa saya, jangha olja dәneme joq,

Qayran júrt osynymen jýr dalaqtap.

Abaydyng ózi «Qazaqtyng jauy qazaq» degen jansaq sózding búrmalanyp ketui osydan shyghady. Shyn mәninde Abay týimedey nәrseni týiedey qylyp zoraytyp, dabyra úlghaytyp kórsetudi synap otyr. Adamnyng minez-qúlqyna tәn úsaq-týiekke qúmarlyqty, tym ýstirt, tayaz oilaudy jaqtyrtpay aitqan bir auyz sózin ózinen 100 jyl keyin tughan tiyip-qashpa, shalaghay bireuler aramza sózge búryp, ónin ainaldyryp jiberetinin, múnyng últtyq iydeologiyagha qara kýiedey jaghylaryn Abay atamyz qaydan bilsin.

Ol búl kontekstte әnsheyin bir aghayyn kýndes, kór-jórdi maldanatyn,  alysqa úzamaytyn daqpyrtshyldyqqa әuestikti jaqtyrtpay sóileydi. Bar bolghany osy. Últ, etnos turaly dәnene joq.

«Kim de kimning әdileti joq bolsa, onyng úyaty da joq» deydi Abay. Danalyqtyng túma búlaghynan qanyp ishken Abayday asyl tughan úly óz últynyng berekesin búlay búzbaydy, «jaqsy sóz jarym yrys»dep dýnie tanidy. Abay búlay deui mýmkin emes. «Ótirik yrysty kesedi», múny týrkiler bilgen. Abaygha jaghylghan jala nege ýdep barady? Abay aitpaghan jegi sózdi nege bәrimiz sýiip qaytalaugha әuespiz? Qit etse, Abaydyng ózi solay aitqan dey salady. Ras, biz «aghayyn kýndes» degen filosofiyalyq úghymdy týisingen halyqpyz. Alayda «aghayyn ókpege qisa da, ólimge qimaydy»- múny aitqan da qazaqtyng ózi.

Týrikter: «týrikting dosy - týrik»-gýldengen sayyn sýy deydi, al biz qalaysha mynau soraqylyqtyng astaryn týsinbey jýrmiz? Nege bizder at tóbelindey az halyq, óz bauyrymyzdy jattan әrmen kórip, qas dúshpan qylyp qaqsay beremiz? Ol qúqyqty kim berdi? Jәne qay zamanda? Ghalamdanu әlemdi orap dopsha domalatyp bara jatqan almaghayyp sәtte. Dýniyeni mekendegen talay últ pen úlys qanbaq shalgha ainalghanday búldyr kýn keshkende. Abay qazaqtyng ghana emes, iyisi adamzat nәsilining әlsiz túsyn dóp tanidy:

Jaqsylyghyng kýnde úmyt,

Bir janylsan, boldy kek.

«Qajymas dos, halyqta joq.»

Rasynda, Er dana (Erbol Tileshovtyng teneui) babamyzgha osynau adasqan jegi sózdi tanatynday qay tústan janyldy eken jaryqtyq?!

Ózing jalghyz, nadan kóp,

Úqtyrasyng sen ne dep

Áuleki, arsyz elge endi?

Tynyshtyq sýimey qyshynyp,

Ótirikke túshynyp,

Pәleden túrmas shoshynyp,

Túl boyyn jelik jengen-di.

«Keldik talay jerge endi...»

Sol bayaghy qalybymyzdan arylmadyq pa? Áli kýnge «Ótirik pen ósekke / Bәige atynday anqyldar-» qazaq bolghanymyz ghoy.

Abay tilge bipaz, oigha úqypty qalybynan tanbasa da oghan auyr jala jabyldy.

Bes-alty misyz bәngi kýlse mәz bop,

Qinamay qyzyl tildi kel, tildi al, qoy!

(«Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin»)

Mәshhýr-Jýsip: «Qazaq tilinen asyl, qazaq tilinen bay til joq...Eger qazaq tilin bilse, din de osynda, әuliyelik te osynda».  Sonyng ýshin qazaqta aitylmaghan sóz qalmaghan. Dәstýrli dinderding qasiyetti tórt kitabyndaghy adamzat aqyl-oyynyng sәulesi qazaqtyng kókiregine bitken. Últymyzdyng jany quaty búrqyraghan sózinde, adamshylyq qalyby, imany men obal-sauaby da.

Danyshpan Abay týgili qazirgi qazaqtyng qarshaday qyzy, jas aqyn Nazgýl Berdiqoja:

Qaghynan bezgen qúlanday,

Jayradyng qansha jútap kep.

Qazaqtyng tili qúranday,

Kókten bir týsken kitap bop.

Oralyp kelseng ótkendi,

Ónege sózdi taldaysyn.

Tilinmen baylap ketkendi,

Tisinmen sheshe almaysyn.

(«Altyn tamyr» jurnaly №1.2008.)

Qazaqtyng tili qúranday-deu ghajayyp tereng tanym!

Bizder samarqaumyz. Keyde kitap ataulyny shala-púla, týsinbey oqimyz. Áytpese, Abayday qazynaly qartyna, Er danasyna mynau qiyanat, byqsyq sóz tanylmas edi.

Ynsapsyzgha ne kerek

Isting aq pen qarasy?

Nan tappaymyz demeydi,

Býlinse elding arasy.

Ijdihatsyz, mihnatsyz

Tabylmas ghylym sarasy.

«Internatta oqyp jýr»

«Kónilinde joq sanasy»- búl endi myna biz. Bir nәrse ayan. Abayshyl kórinuge beyil bú qazaqtyng kóbi úly aqynyn dúrys angharyp oqymaydy. Bylaysha aitqanda ynsapsyz, yqylassyz oqidy, sóite túra bilgishsiydi, aitqansidy. Últqa degen satqyndyq turaly gazetterde jii aitylyp jýr. Halyqtyng mandayyndaghy baghyna keyde osy tektes nemqúraylyqtan tughan kesir sóz de qater tóndiredi, sirә.

Tәniri sýigen sózdi әuelden qazaq týsingen, qasterlegen halyq. Abay - bar qazaqtyng aqyl-esi, zaman órlerde bitken bolmys-bitimi, últtyq mýddesi aiqyn jady. Abaydy qazaqtyng mandayyna bergen bir Allanyng ózi. Abay tughan dәuirding súsyn Nysanbay jyrau óleninde bederleydi:

Oyda Qoqan, qyrda orys,

Hakim boldy qalasy.

Kimnen tayaq jegendey

Bizding qazaq balasy,

Aldyryp jýrgen dúshpangha

Ózdi-ózining alasy.

Ol kezendegi taypalyq dengeydegi ydyranqy, bosbelbeu tirlikting sәni joq. Búl attay eki jýz jyl búrynghy dәuir edi.

Shyn mәninde bizding býgingi qazaqta shoshyna aitarlyq traybalizm joq. Bar dep qansha dәleldesek te, ol kýn kóristing qamyn kýittegen úsaq-týiek toptasugha mýddeli paydakýnemdikting bir kórinisi. Múnyng shyn syryn keshe ghana dýniyeden ozghanda qazaqtyqtyng altyn qazyghyn ózimen birge ala ketkendey әser etken marqúm Aqseleu Seydimbek proteksionizm dep ashyp berdi.

Jebir sóz

Abay aitpaghan jegi sóz qazir qazaqtyng sanasyn biylep, peyilin búzyp bitti. Jegi degen ne? Tajaldyqqa taqau sinonim emes pe? Jer astynan jik shyqty, eki qúlaghy tik shyqty deydi. Adamdardyng arasyna jik týsedi.  Adamnyng auzyndaghy otyz eki tisine jik, syzat týsse, týbi  shirip qúridy.

«Jegi» - belgili satirik jazushy Tabyl Qúliyastyng romanynyng aty.

Qúlaghyn salmas,

Tilindi almas

Kóp nadannan týnildim.

Eki keme qúiryghyn

Ústa, jetsin búiryghyn.

«Segiz ayaq».

Abay aitqan: «Júrtym deuge arlymyn,/Ózge júrttan úyalyp». Osyndaydan ba eken? Sol ekiúshtylyq, dýrәmaldyq, bir nәrseni aiqyn bilmey túryp, kesip aitu Abaydyng sózin arsyz búrmalaudan kórinip-aq túr.

Qazaqtyng últtyq minezi úsaqtalyp ketkeni ras. Onyng bir sebebi qazaq ózin-ózi birese jer-kókke syighyzbay maqtaydy, birese óltire jamandaydy. Sheginen shyghu, úshqarylyqtyng ziyanyn úqpaytynday artyq ketedi. Sondayda jii keltiretin uәji-ataqty týs - Abylay hannyng týsi.

...Al Abylaydyng týsine nege,

Baqa men shayan, býii kirdi eken?!

Dәuletkerey Kәpúly «Elegizu» atty óleninde ritorikalyq saual tastaydy. Qazaqtyng birtalay aqyndary Abylaydyng týsin filosofiyagha ainaldyryp alghan, óleng jazsa jii qaytalaydy. Osy týsti nege úmytqymyz kelmeydi? Abylay han ol týsin bir-aq ret kórdi ghoy, belgili bir tarihy kezende ayan týs rasqa shyqty. Alayda bir týsting ayany ay janalap tughanday, jyl on eki aiday ainalyp kele berui tipti de mýmkin emes. Abylaydyng jegi týsin aksiomagha ainaldyryp alghan taghy myna bizder, qalammen kýn kóretinder. Kóbinese, maqalanyn, ya nemese ólenning túzdyghy retinde sýiip jazamyz. Áytpese, kók bórini ana tútyp, týz taghysynyng ózin atymen atamay, «iyt-qús», «úlyma» dep tabu arqyly sóileytin әdebi zor atanyng balasy edik. Búghan qanday uәj aitasyz?

Abaydyng danalyghyn, әuliyeligin moyyndaymyz. Abay bir tóbe, biz bir bólek bolmauymyz kerek. Últyn sýydi Abaydan ýirensek útylmaymyz. Qazaqtyng әr qiyrynda Asan qayghynyng sarynymen elim-júrtym dep egile uayymdaytyn kóne kóz qariyalardyng qataryn qazir dymbilmester basyp barady.

Qazaqtyng búrynghy kisileri zamana auysuyn auyr qabyldauy zandylyq. «Qúiryghy joq, jaly joq, qúlan qaytip kýn kórer» - úly gumanizmge baghyp, kýnirengen dala filosofiyasy - Asan qayghynyng maqamyn dәstýr bertinge deyin saqtap keldi. Biraq qazaqtyng bir qariyasy aitqan «basy bar, qúlaghy joq  zaman tudy» deui shynynda tereng filosofiyalyq tamyr tartady emes pe? Ana tilin bilmeytin qazaqtyng rasymen basy bar, qúlaghy sanyrau, kókiregi biteu, ózin-ózi tanugha qúlqy da, peyili de joq. Baba Abaydyng allashyl ruhy riza bolsyn, ózine jabylghan súrqiya qaralaudan aiyqsyn dep aq qaghazgha qara siyamen osy oilarymdy jazdym. Abay qalyng eli qazaghy ghana emes, «Adamzattyng bәrin sýi, bauyrym dep» -allashyldyqtyng núryn uaghyzdaghan úly aqyn ekenin bile túra nege teris oilaymyz?!

Abaytanushy ghalymdar, sózding týbin týsiretin aqyn-jazushylar, filosoftar selt etpey qalmas, anyq Abayyn dýbәra, keseldi sózden arashalap alar, sóitip qazaqtyng qút-berekesin, yrysyn saqtaugha iynening jasuynday ýles qossa, kópting tileui qabyl bolar degen ýmit kókirekte sónbeydi.

Aygýl Kemelbaeva

jazushy, әdebiyettanushy, kinodramaturg

«Shúghyla» jurnaly

Baiolke.com cayty

Týpnúsqadaghy taqyryp: "Abay aitpaghan jegi sóz"