Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Óner 11886 8 pikir 26 Nauryz, 2019 saghat 14:35

"Altyn taq" - qazaq handyghynyng kórkem shejiresi

«Qazaq handyghy. Altyn taq» atty kórkem filim jaryq kórdi. Filim rejisseri – Rýstem Ábdirashev. Qazaq handyghynyng qúrylu kezeni, әuelgi taq talastyq pen baq talastyq turaly tolghaytyn jobanyng «Qazaq handyghy. Almas qylysh» atty alghashqy bastauy osydan eki jyl búryn kórsetilgen. Búl filim Kerey men Jәnibek handardyng handyq qúryp, irge keneytu, memleketting bosaghasyn bekemdeu barysyn taspalaghan edi. «Altyn taq» - qazaq handyghynyng kórkem shejiresi. Kórsetilimi endi bastalghan filimning shygharmashylyq újymymen jolyghyp, az-kem súhbattasudyng sәti týsti.

Rýstem Ábdirashov: «Biz shynynda da myng ólip, myng tiligen elmiz»

– Áueli kinonyzdyng kórermenge jol tartqanymen qúttyqtaymyn! Filim kónilinizden shyqty ma?

– Shygharmashylyq adamy  bolghasyn óz isine eshqashan jýz payyz kóniling tolmaydy. Kino – týsinbeytin óner. Minezinning arqasynda, kýsh-jigerding arqasynda alyp shyghasyn. Kóreremenge sening qanday jaghdayda jasaghanyn, qanday qiyndyq kórgening qyzyq emes, onda olardyng sharuasy joq. Kórermen óz biyletin alyp, ózi qalaghan kinosyn kórgisi keledi. Shynyn aitu kerek, qazaq kinosy songhy jyldary damu ýstinde. «Qzaq handyghy» birinshi mausymnan elding nazarynda. Qazir kino bitip jatqanmen, serialdyng júmysy әli jasaluda. Serialdyng ózining de tynysy bólek. Kóbi týrikterding «Er Túghyryl» filiimin mysalgha keltirip jatady. Ashyghyn aitsaq, ol telespektakli ispettes dýniye. Azdap kinonyng elementteri bar. Al bizdikin auyz toltyryp kóp serialy televizondy kinofilim dep aitugha bolady. Yaghni, eki ayaghynan tik túrghan ýlken joba jasaldy. Egemendi elimizding arqasynda, birligimizding arqasynda osynday dýniyeler ómirge keldi. Aq týiening qarny jarylghan kýn dep aitugha bolady. Últtyng әkeleri bolghan Jәnibek pen Kerey, shyn mәninde, elding negizin qalaghan biyik handar. Biz, rasynda da, myng ólip, myng tiriligen elmiz. Ár dәuirding alasapyran oqighalarynyng bәrin ghylymy negizderge sýienip, barynsha shynayy beruge tyrystyq.

Týsirilim alanynda bolghan qyzyqty oqigha esinizde me?

Tarihy filimder jasaghan kezde, әdette, tulardy, bayraqtardy týsirgen kezde, olardyng jeldey jelpip, әdemi bolyp túruy óte qiyn. Keyde jel soqpay qalghan kezde jeldetkish arqyly jasandy jolmen jelbiretuge tura keledi. Qinalyp jatamyz. Qanshama әskerding bayraghynyng bәrin jelbiretu qiyn.  Al osy filimde, bir qyzyghy, bizding kótergen bayraqtardyng bәri de kýnmen talasa jelbirep, kózge shoqtay basylyp túrdy. Osyghan ózim tang qaldym. Týsirilim joqta jay ghana qimylsyz túrghan bayraqtardyng týsirilim bastalghan sәtte jelmen talasa jelbirey jónelgenin kórip shynynda, ishim jylyp, tandanysymdy jasyra almadym. Búl da bir tylsymnyng bar ekenining dәleli.

Jyraulardyng jyrlary, jalpy sóz óneri sizderge kóp kómektesken sekildi.

– Ákelerimiz tilding taghdyryn, últtyng taghdyryn tu etip kóterip ótti. Biz sony barynsha jalghastyru ýstindemiz. Osy filimdi bastaghan kezde Ábish Kekilbaev, Múhtar Maghauin aghalarymyzdyng enbekterin qaytalap oqyp shyghugha tura keldi. Biz jyrshy-jyraulardyng taghdyryn zertteu arqyly kinogha kóp material taptyq. Derekterdi ruhany tiriltuge kóp kómek etti dep aita alamyz. Bizge eski zamandardan derekti filimder de, sapaly fotolar da qalghan joq. Biraq sol sóz ónerining kýshi arqyly biz búl filimge kóp túzdyq taptyq.

Filimning ayasynda birshama izdeniske barghanynyz bilinedi.

– Ruhany baylyq rettelse, qalghan baylyqtyng bәri ornyna keledi. Eger adamnyng jany kedey bolsa, ol eshqashan bayymaydy. Baylyq-dәulet júghysty bolu ýshin ol adam tereng bilimdi bolu kerek. Áuezov: «Bilim baqtyng jibermeytin qazyghy, bilimsiz baq әldekimning azyghy» deydi. Biz bilimdi bolashaqtyng dәuәrine qaray kele jatyrmyz. Úrpaq qaytadan janghyra týsude. Ádet-ghúryp, dәstýr bәri janarady, týleydi. Mine, nauryz da toylanyp otyr. «Úlystyng úly kýni» dep jatady. Men «Úly úlystyng úly kýni» dep aitar edim. «Úly úlys» dep otyrghanymyz – Altyn Orda. Altyn Ordanyng tarihy atauy – Úly úlys.

 

Erlan Tóleutay: «Bir bettik tarihtyng shuaghy»

– Qazaqtyng salqar tarihyn búl shaghyn serialgha syidyru qiyngha týspedi me?

– Jalpy búl joba 2015 jyly bastalghan. Filim Elbasymyz Nazarbaevtyng Putinning «qazaqta shekara bolmaghan» degen sózine jauaby sekildi boldy. Qazaq filimine Túnghysh Preziydent ózi tapsyrma berdi. 2015 jyly týsirilimdi bastap jiberdik. Rejisserimiz – Rýstem Ábdirashev. Tórt jylgha sozyldy. Óte auyr, kýrdeli joba boldy. Myngha juyq adam qatysty. Qanshama jana akterlerding túsauy kesildi. Birinshi kezeng «Almas qylysh» dep atalghany belgili. Kino – jazushy Iliyas Esenberlinning «Kóshpendiler» kitaby boyynsha týsirildi.

«Tarihty jengen jaq jazady» degendey, qazaqtyng tarihyn kóbine grek jazbalary men parsy, orys jazbalarynan oqimyz. Sizder qanday tarihy derekterge sýiendinizder?

–Bizding bir kemshiligimiz – bizding jazba tarihymyz joq. «Oqugha sengen úmytshaq, jazugha sengen janylshaq» degen Mәshhýr Jýsipting sózi bar. «Babalarymyz jazbapty» deydi. Jadyna týigen. Qazaqtang býginge jetken anyz-әngimelerining týbin qazsaq bәri ras. Biz osy negizge sýiendik. Sosyn Preziydent Nazarbaevtyng bir talaby boldy. «Qiyaldan eshtene shygharmandar, Iliyas Esenberlinning «Kóshpendiler» enbegi aldarynda túr, sony temirqazyq etip týsirinder» dedi. Esenberlin romanyn shynayy faktter negizine sýienip jazghan. Ghalymdar endi dәleldegen derekter sol enbekte órip jýr. Negizi, Qazaq handyghy tarihy jayly jazba derekter az. Bizding sýiengenimiz kóbine «Almas qylysh», al derek kózderi desek, Múhammed Haydar Dulaty jәne «Babyrnama» enbekteri. Múhammed Haydar Dulaty ózining «Tarihy Rashidi» enbeginde «Qazaq handyghy 1465 jyly qúryldy, anyghy Allagha ayan» deydi. Filimge solay jazyp qoydyq. Dulaty búl kezennen sәl keyin ómir sýrse de, handyq jayly jaqsy habardar bolghan adam. Qasym han jayly jazghandary da keremet. Sosyn Aqsaq Temirding de kitaby bar. Biz osynday derek kózderine sýiendik. Talasbek Ásemqúlovtyn: «Qondygerding bir-aq bettik tarihy» degen tamasha enbegi bar. Shynynda, bir-aq bettik tarih qoy. Sol bir bet tarihtan biz 20 seriali filim týsirdik. Birinshi mausymy «Almas qylysh», al songhy 10 serialy filimi osy «Altyn taq»  bolyp shyqty. «Altyn taqtyn» arnayy tapsyrys boyynsha kino núsqasyn da shyghardyq.

Týsirilim alanynda qanday qyzyqty jayttar boldy?

Biz 2015 jyly týsirilmge jazda shyghuymyz kerek edi.  Aqshanyng kesh bólinuine baylanysty kýzde shyqtyq. Ol kezde kýn qysqaryp ketken bolatyn. Jazgha tigilgen kiyimdermen kýzde әrtister rólderin oinap shyqty. Bәrimiz qatty tondyq. Ýlken dalada jel azynap, biraz әlekke týskenimiz bar. Al jazda qalyng sauyt-saymandarmen aptap ystyqta kýnge kýigen kýnderimiz de boldy. Keyde attardyng ózi auyr jýk pen sauyttardy kótere almay qúlap jatty. Onay emes, әriyne. Adamdar óte jýdep ketti. Sonday bir sәtte Kerey hannyng rólinde oinaghan aghamyz «Men talay auyr enbek istedim, biraq dýniyede búdan auyr azap bolady dep oilaghan joqpyn» degen bolatyn.

 

Qayrat Kemalov: "Kerey han – kinodaghy alghashqy rólim" 

 – Kerey han – tarihy túlgha. Sureti nemese shynayy beynesi qalmaghan túlghanyng kinodaghy obrazyn somdau qiyngha týspedi me?

Áriyne, qiyn boldy. Kerey hannyng beynesin kózimen kórgen eshkim joq. Sol ýshin onyng obrazyn jasau qay akterge bolsyn qiyndyq tudyrady. Qiyndyqtan shyghudyng joly – Kerey hannyng zamanynda qanday tarihy kezender, oqighalar boldy, el qamyn oilaghan tarihy túlgha sonday oqighalar ishinde qanday sheshim qabyldaugha tiyisti degendi kóz aldymyzgha elestettik. Ekinshi jaghynan, shygharmashylyq qiyal arqyly sol túlghanyng syrt beynesi men ishki dýnie tanymy birte-birte eles bere bastady. Eng manyzdysy – rejisserding kómegi boldy. Rejisser Rýstem Ábdirәshting qiyalanydaghy Kerey handy somdaugha tyrystyq. Rejisser men akterding oiy bir jerden shyqqanda ghana filim oidaghyday bolady dep oilaymyn.

– Hangha tәn obrazdy somdau qashan da qiyn. Rólge qalay dayyndaldynyz?

Óte jaqsy súraq. Ózine jýktelgen jauapkershilikti sezingennen keyin, әr adamda tolqu bolady. Mende de solay boldy. Kerey han – mening kinodaghy túnghysh obrazym. Osynday manyzdy iske senim bildirip, meni ýlken sahnagha, biyikke alyp shyqqan talantty rejisser Rýstem Ábdirәshqa alghysym sheksiz. Jana bet-beyne, jana akterlerdi shygharuda ol batyldyqqa bardy, erlik jasady. Al, filimge dayyndalu barysynda osyghan deyin kórgen-bilgen, estigen, oqyghan bilimderime, rejisserding kómegine sýiendim. Sebebi, ózing aityp otyrghanday hannyng is-әreketi, jýris-túrysy ózgelerge mýlde úqsamaydy. Kerey han batyr, sayasatker, alysty boljaytyn kemenger adam. Qasyndaghy Janibek qolbasy. Kerey men Jәnibekting birin-biri tolyqtyruy, tize qosyp әreket etui sonau zamandardaghy Tonykók pen Kýltegindi eske salady.

– «Altyn taq» filimi tarihy shyndyqqa qanshalyqty jaqyn?

Filimdi týsiru barysynda biz Iliyas Esenberlinning «Almas qylyshy» men «Kóshpendilerin» temirqazyq etip otyrdyq. Keyde emosiyagha barynsha mәn berip, kórkemdik tәsilderge jýginidk. Biraq jogharyda atalghan eki tarihy romannyng jelisinen kóp úzamadyq. Bir aita ketetinim, osy filimdegi oqighalar dәol osy kinodaghyday bolghan-bolmaghany manyzdy emes dep oilaymyn. Búl – kórkem filim.

– Kerey han rólin somdau arqyly óz ómirinizge qanday tәjiriybeler jinadynyz?

Meyli kinoda bolsyn, teatrda bolsyn, әr oinaghan obrazyndy zertteysin. Onyng ishki-syrtqy әlemimen tanysasyn. Osy arqyly akter adam retinde ózine tәjiriybe jinaqtaydy. Akter jaghymsyz keyipkerdi oinaghanda, kezinde anasynan pәk qalpynda tughan sәbiydi osynday búrang jolgha, azghyndyq isteuge jetelegen qanday jol degendi zertteydi. Sebebi, anasynan tughanda eshkim qanisher bolyp tumaydy ghoy. Mine, osylardy zertteu arqyly adam qanday kezde jaman jolgha týsedi degenge kóz jetkizesin.

Shúghyla Saparghaliqyzy: "Mýmkin jolym bolghan shyghar"

‒ Sizdi biyshi, óner qayratkeri retinde jaqsy bilemiz.  Búryn kinogha týsken be ediniz?

«Jetimder» degen filimde qysqa ghana epizodqa týskenmin. Al, osyghan deyin tarihy әri manyzy joghary filimge týsken joqpyn. Búl filimning tarihy orny bar, el asygha kýtken filim ghoy. Sol ýshin osynday jaqsy filimge týskenime quanyp ta jýrmin.

‒  «Ayym-Biykenin» róline qalay tandaldynyz?

Mýmkin jolym bolghan shyghar. Men shetelde jýrgende rejisser meni izdepti. Kelgen song habarlasyp, kastingke qatystym. Rejisserding tandauy boyynsha júldyzym janyp, tandaldym.

‒ Filimge týsu barysynda qanday qiyndyqtar boldy?

Qiynshylyqtar bolmady dep aita almaymyn. Árbir júmysta qiyndyqtar kezdesedi ghoy. Kýnning suyghy, aua rayynyng ózgerisi filim týsirushiler tobyna aitarlyqtay kedergi boldy. Biraq ony úmytyp kettik. Filim týsiru tobynyng ruhty, jigerli is-әreketteri men osy filimdi jaqsy týsirsek degen yntasy әrqanday qiyndyqtardy úmyttyryp jiberdi. Áriptesterime, rejisserge rahmetimdi aitamyn.

Niyazbek Shaysúltanov: "Tәjiriybemen qosa kóptegen dos taptym"

‒ Siz somdaghan  Shah-Múhamedting róli keyipkerding shyn mәnindegi harekterine sәikes dep oilaysyz ba?

Óte qiyn súraq eken. Áriyne, shyn mәninde sәikes kele me, joq pa, ony  eshkim bilmeydi. Tek qana kitaptardaghy beynesinen, kinogha say beynesin oilap tabamyz. Sonymen qosa, fontaziyamyzgha sýienip, kinodaghy sujetke qarap, dәuirlik túrghydan úqsatyp, kórkemdep, kórermen senetindey etip shygharamyz.

‒ Búdan búryn kinogha týsken be ediniz?

Kezinde Jasúlan Poshanov degen rejisser Shohan Uәlihanov turaly filim týsirgen. Men sol filimde biraz júmys istep kórgem.

‒  «Altyn taq» filimin týsiru barysynda esinizden ketpestey oqighalar boldy ma?

Jarty jyl boyy osy filimning týsirilimine qatystyq. Ár kýni tәnertennen kesh batqansha  qyzyq әri maghynaly sәtterge kezdesip otyramyz. Sol ýshin de osy filimdi týsiru alanyn ómir dep aitugha bolady. Sebebi, onyng ishinde tariyh, shyndyq, qyzyq pen quanysh, salt-dәstýr siyaqtylardyng bәri qamtylghan. Osy filimge týsu barysynda tәjiriybeni aitpaghanda, ózime kóptegen dos, agha-bauyrlar taptym. Agha buyn akterlerden osy mamandyqqa qatysty bilim jinadym.

«Qazaq әdebiyeti» gazetining №12 sanynan alyndy. (22-28 nauryz)

Abai.kz

 

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5555